Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajaloo analüüs teosele "Õlgkübar" (1)

1 Hindamata
Punktid

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Kunstiteose analüüs
Koostaja :
Juhendaja :
“Kohanimi” 2010
ANDMED:
Autor: Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 – 30. mai 1640).
Teose nimetus, pealkiri: “Õlgkübar” ( originaal pealkiri: “Le Chapeau de Paille” ;
inglise keeles: “The Straw Hat”).
Valmimise aasta: 1625. aastal
Tehnika, materjal: Teos on valminud tammepuule ning see on õlimaali.
Mõõtmed: 79 x 54.6 cm
Asukoht nüüd: The National Gallery, tuba number 29. London, United Kingdom.
( http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna-lunden-le-chapeau-de-paille/*/key-facts )
( http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=85&page=7 )
KIRJELDUS:
Pildil on kujutatud Susanna Lundenit (sünninimega Susanna Fourment), kes on Daniel Fourmenti kolmas tütar. Pilt on Anverpeni vaip ning valmistatud siidikaupmehele.
Pildil on tähelepanu keskpunktis Susanna, kelle pead katab õlgkübar ning õlgadel asub roheline siidsall. Algselt oli pildil vaid Susanna, kuid Peter Paul Rubens täiustas oma tööd, lisades paremale poole pruunakat värvi ning maalides juurde ka taeva, kus ta kujutab pilvi.
Teose üldine koloriid on tume, milles on kasutatud musta, valget, sinist , rohelist ning punast värvitooni.
Teose värvitoonid on hästi ühesulatud ning pilt näeb väga tõene välja. Kunstnik on kasutanud tumedamaid värvitoone ning Susanna riietel , näol ning kehal on kujutatud varje , mis on omakorda kunstniku sõnul tekkinud naise pea kohal olevatest pilvedest.
( http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna-lunden-le-chapeau-de-paille )
ANALÜÜS:
Selle teose žanriks on õlimaal. Teos on stiilist äärmuslik barokk ning täpsemalt nimetatakse seda kunstivoolu Flandria maalikunstiks, mis sai 17. sajandil populaarseks Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades.
( Kangilaski 2004: 131-132)
Autor kujutab pildil naist, kelle pealagi on varjatud kübaraga ning, kelle õlgu katab õhuline siidsall. Taustaks olevatelt pilvedelt laskub vari naise peale. Minu arvates on kunstnik väga osavasti kasutanud värve, sest punane ja roheline sobivad Susanna näotooniga imehästi.
Mina arvan, et pildil olev naine varjab mingisugust saladust või hirmu kellegi ees, sest naise näoilme peegeldab sellist tunnet. Susanna hoiab pingeliselt oma suud kinni ning vaatab autorit suurte silmadega , millest järeldan, et ta ei tunne end vabalt. Pildiv kujutatav Susanna on väga naiselik ja annab edasi ka soojust ning oma ilu.
( http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna-lunden-le-chapeau-de-paille )
Võrdlus:
a) Paljudel kunstniku teistel teostel on ka kujutatud inimese portreesid ning väga paljude nende pilk on samuti suunatud kunstniku poole. Samas on Rubens maalinud ka palju pilte, mille temaatiline haare on väga lai, alates Piiblist kuni maastikupiltideni välja. ((Kangilaski 2004: 132)
b) Võrreldes samastiili viljeleja Anthonis van Dyck’iga, siis on nad erinevad näiteks koloriidi kasutamise poolest: Rubens kasutas rohkem selgemaid ja kirkamaid toone, kuid van Dyck kasutas palju pruunakamaid toone. Anthonis van Dyck kujutab oma teostel peamiselt inimeste pingelist hingeelu , kuid seda vabas olekus. (Kangilaski 2004: 134)
c) Võrreldes Rubensi töid näiteks Itaalia kunstniku Caravaggioga, siis minule meeldivad Rubensi tööd rohkem, sest nendel paistavad inimesed palju konkreetsemad ja tõelisemad, kui Caravaggio piltidel olevad isikud. (Kangilaski 2004: 121)
KASUTATUD KIRJANDUS:
Trükised:
Kangilaski, J. Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile. Tallinn: kirjastus Kunst .
Internetiallikad:
http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna-lunden-le-chapeau-de-paille/*/key-facts
http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=85&page=7
http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna-lunden-le-chapeau-de-paille
Kunstiajaloo analüüs teosele-Õlgkübar #1 Kunstiajaloo analüüs teosele-Õlgkübar #2 Kunstiajaloo analüüs teosele-Õlgkübar #3 Kunstiajaloo analüüs teosele-Õlgkübar #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Giska Õppematerjali autor
Kunstiteose analüüs

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

Baselis. Modelli piduliku staatilisuse on Sarburgh ilmestanud tema iseloomujoonte oskusliku v�ljatoomisega. Autor loob veenva karakteri, kelle muhe isikup�ra ja vaatajale suunatud k�nekas pilk annavad edasi ajastu hoiakuid ning provotseerivad lugema selle t�paa�i tagamaid. Portree m�jub mitte �ksnes kui v��ras �ksikisik, kes j��b oma kunagistesse raamidesse, vaid kannab endas ka �ldistust tollasest inimesest, andes teosele ajaloolist lisav��rtust. T�helepanu v��rib ka kunstniku detailipeen r�ivakangaste k�sitlus, mis annab edasi materjali iseloomu, edevat kraed ja pidulikku n��birida kuuel. ****** Maalikunstnik ja arhitekt Bartholomeus van Bassen oli 17. sajandi hollandi maalikunsti arhitektuurilise �anri �ks peamisi esindajaid. Kirikute ja losside kujuteldavate interj��ride maalija. Enamiku stafaa�idest tema maalidel on reeglina

Eesti kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (1)

Marelle15 profiilipilt
Marelle15: aitas ülimega palju, suur aitäh :)
12:49 11-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun