Mõned lõigud kirjandist "Vabadus" (0)

Vabadus
„ Kogu ajalugu on inimese vabastamise lugu. Kõigepealt loodusest, näljast, külmast, edaspidi paljudest haigustest , paljunemissunnist, kehalõhnadest ja nii edasi.“ Nõnda on öelnud kirjanik Mihkel Mutt ja nii see ongi. Inimesed otsivad vabadust edasi ka siis, kui neil on see olemas. Alati leitakse midagi, millest oleks tarvis vabaneda. Tundub nagu lausa tahetakse endale probleeme juurde mõelda, mille vastu saaks siis taaskord võidelda. Nagu sai enne öeldud-kehalõhnad. Samuti on nüüd moodi läinud saamine vabaks oma heledast nahast , loomupärasest juuksetoonist ja osadel juhtudel lausa läätsede abil oma sünnipärasest silmavärvist. Kuskil peaks ju piir olema, sellel massilisel vabastamisel? Varem polnud inimestel aega mõeldagi selliste tühiste probleemide peale, või hoopistükis väljamõeldud probleemide peale, kuna oli tähtsamaid asju, millest vabaks saada. Kas siis näiteks orjusest või teise riigi okupatsioonist. Aga alati on tahetud seda, mis pole kättesaadav. See miski, mis on see keelatud vili. Olgu see siis hea või halb. Ning seda juba inimkonnast välja ei juuri.
Vaidle vastu Linnar Priimäele
Esmapilgul vaadeldes tundub, et autor Priimägil on õigus nimetada, meie põlvkonda pimeduse poegadeks. Kui aga autori teksti ja probleemi lähemalt vaadelda, tuleb ilmsiks, et jutt meie pimeduse kandmisest on pealiskaudne. Autor toob välja kõigest materiaalseid väärtusi, mis aga minu silmis , pole need kõige tähtsamad väärtused, millest lähtudes on adekvaatne hinnangut anda. Võltsvalguste kasutamine, maa alused teed elu hõlpsamaks muutmiseks ja teatrietenduste etendamine kinnistes ruumistes on kõik käega katsutavad väärtused. Mis on aga toimunud inimeste sisemuses? Kuhu poole oleme me liikunud oma südametes, helges vaimumaailmas? Aegade jooksul on inimeste mõttemaailm avardunud, inimesed on muutunud tolerantsemaks. Järjest rohkem aktsepteeritakse erinevaid rahvusi, usundeid ja seksuaalseid orientatsioone. Luuakse organisitsioone, kogudusi ja muid, et kaitsta muust massist erinevat inimhulka. See kõik on suuresti teaduse ja hariduse edenemise tulem. Inimene on soovinud jõuda lähedamale valgusele . Valgusele, mis tähistab teadmisi ja tarkusi. Materiaalsed väärtused, mis on võltsvalguse, ehk niiöelda pimeduse relvad, on kõigest arengu osa. Osa inimese arengust valguse poole.
Kunstiline juht:
Tegevus toimub sumbustel New Yorgi kõrvaltänavatel. On augustiöö ja linna peal jõlguvad kahtlased kujud. Taevas on pilvine , aga valgust annavad õrnalt kumavad tänavavalgustid ning kortermajade aknad, kus üksikud hinged pole veel märganud magama minna.
Peategelaseks on taksojuht, kes on juba 30 aastat oma kollase, õrnalt roostevarjundiga, Chevorletiga sõitnud. Juhi riided on räbaldunud. Seljas on tal must pildiga T-särk ja pikaaegsest kandmisest õrnalt auklikuks muutunud punane vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud. Taksojuhi silmad on magamata öödest punased ning ees on tal 5 päeva ajamata habe.
Kõrvaltegelased:
1. Pereema ja laps: Kesklassi perekond. Emal on seljas mummuline kittel ning jalas vanad kingad . Emal on silmad pisaratest märjad. Ta käed, mis on nähtaval, on sinikatest tingutuna kollakas-sinaka varjundiga. Näol on vasema silma ümbruses sinakas-lilla laik ning sama silm on veresoone lõhkemise tõttu kohati veripunane. Laps on 4-aastane, kuldsete õrnate lokkidega,nägu on segaduses ning ta sinised silmad on seetõttu ka pisaratest märjad.
2.Rikas ärimees: Seljas on tal kallis hallikarva triibuga ülikond, ees punane lips-mis on teatavasti edu märk. Vanust on tal umbes 50 aastat. Seda reedab ka ta pealagi , mis on õrnalt kiilanemas. Mehel on elust tülpinud nägu ees ja ta murelik pale toob ka väiksemad kortsud esile.
3.Noortepunt: Kaks tumesinistes teksades ning lohvakates T-särkides poissi, kes on umbes 18-19 aastased. Nendega kaasas on umbes 14 aastane tumedapäine neiu , kes on nähtavalt purjus ning okselaigud kaunistavad tema roosat toppi.