Karl Ernst von Baer (0)

Karl Ernst von Baer
Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos . Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus.
1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814 . aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus Baer Königsbergi, kus ta abiellus Auguste von Medemiga, kellega tal oli kuus last. Samal aastal sai temast ka Königsbergi Ülikooli erakorraline professor . 1821 . aastal sai temast zooloogia korraline professor, 1826 . aastal lisandus sellele ka anatoomia professori koht.
Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides avastas Karl Ernst von Baer 1826. aastal munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embüoloogiale teadusharuna ja samuti sai selgeks, kuidas imetajad , sealhulgas inimesed, täpselt viljastuvad. Munaraku avastamine on kahtlemata Baeri kõige olulisem saavutus ning see tegi ta ka teadlaskonnas laialdaselt tuntuks. Königsbergi jäi Baer kuni 1834. aastani, mil ta otsustas siirduda Peterburi.
1834. aastal sai Baerist Peterburi ülikooli zooloogia professor, 1846. aastast tegutses ta samas aga anatoomia ja füsioloogia professorina. Lisaks tegeles ta aktiivselt ka geoloogia ja geograafiaga. 1862 . aastal sai temast haridusministeeriumi nõunik, kellena tegutses kuni Peterburist lahkumiseni 1867. aastal.
1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovitš Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovitš Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi ametlikuks presidendiks sai Nikolai I poeg Konstantin Nikolajevitš ja asepresidendiks Lütke, oli Baeril just selle tegevuse algusaegadel täita väga oluline roll.
Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel nt Volga jõe ääres, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest, mida kutsutakse Baeri seaduseks ja Siberi igikeltsa.
Karl Ernst von Baer asus 1867. aastal elama Tartusse, tõmbudes nõnda tagasi avalikust elust, kuid mitte teadustööst. Ta jätkas ka Tartus oma teaduslike teooriate arendamist ning oli alates 1869. aastast kuni oma surmani Eesti Looduseuurijate Seltsi president .
Ilmselt tuntuim Eestis sündinud teadlane Karl Ernst von Baer suri 16. novembril 1876 oma kodus Tartus. Ta maeti Raadi kalmistule, kuhu peagi püstitati ka hauamonument . Kümme aastat pärast teadlase surma, 1886 . aastal, avati Toomemäel tema monument, mille autoriks oli skulptor Aleksandr Opekušin. Nüüdseks on Tartu üliõpilastel traditsioon Volbriööl Baeri kuju vahuveiniga pesta ja talle lips kaela siduda. 1992. aasta rahareformiga võeti muuhulgas kasutusele ka Karl Ernst von Baeri näopildiga 2-kroonised. Tegemist on ainsa Eesti rahatähega, kus pole kujutatud eestlast. 2-kroonist on välja antud 3 korral: 1992, 2006 ja 2007. Rahatähe tagaküljel on kujutatud Tartu Ülikooli peahoonet. Sealt alustas ka Baer oma kõrghariduse omandamist.