3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7
nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12
ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist, karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad)
Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. · Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk. · Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga. · Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel naha pindmine osa, sidekude veri, lihas südamelihas, närvikude peaaju. · Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure. · Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius
> Raku kuju muutumiseks peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. Raku jagunemisel on oluline osa TSENTROSOOMIL koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. Tsentriooliga sarnanevad algloomade viburid Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. ° Amööbi liikumine, närvirakkude jätkete moodust. Mõnedele rakkudel annab pinotsütoosi ja fagotsütoosivõime. 3.7 TAIMERAKK Taimerakkude iseärasus: ° Plastiidid ° Vakuoolid ° Tihe rakukest Rakukesta ehitus ° Taimeraku kesta põhiline koostisaine tselluloos.
BAKTERID. TOIME TULEB BAKTERITOKSIINIDEST. KÕIGE MÜRGISEMAKS PEETAKSE BOTULISMI TOKSIINI) JA SAPROFÜÜDID (LAGUNDAVAD BAKTERID ). AUTOTROOFSED BAKTERID : FOTOSÜNTEESIVAD, KEMOSÜNTEESIVAD (SAAVAD ENERGIA KEEMILISTEST REAKTSIOONIDEST), AEROOBSED (VAJAVAD HAPNIKKU; VIIVAD LÄBI LAGUNDAMIST) JA ANAEROOBSED (EI VAJA HAPNIKKU; TEKITAVAD KÄÄRIMIST JA ROISKUMIST). BAKTERITE RAKUTUUMA ASENDAB TUUMAPIIRKOND, MILLES PAIKNEB RÕNGASJAS KROMOSOOM JA MIS KOOSNEB ÜHEST DNA MOLEKULIST. BAKTERITEL ON KÕIGEST ÜKS KROMOSOOM. ENNE BAKTERI JAGUNEMIST RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB JA NII JÄÄB PALJUNEMISE JÄRGSELT KUMMASSEGI TÜTARRAKKU ÜKS KROMOSOOM. PEALE RÕNGASKROMOSOOMIDE ON BAKTERITES TIHTI VÄIKSEMAID DNA RÕNGAID (PLASMIIDID ). PLASMIIDID SISALDAVAD GEENE, MIS ON VAJALIKUD BAKTERI KASVUKESKKONNA ERIPÄRAST TULENEVATE ENSÜÜMIDE SÜNTEESIKS
Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. · Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga · Tsütoplasmas esinevad veel tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid valkude süntees, ehitus mõnevõrra erinev, kui taime- ja loomarakul. Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid toitu. Neile sobivad toiduks nii teiste organismide elusatest rakkudest saadavad ained, kui ja nende jääkproduktid ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, sellega põhjustavad nad erinevaid seenhaigusi (esinevad nii
sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Missugused organellid kuuluvad bakteriraku ehitusse? Prokarüoodi sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. tsüanobakterid sinivetikad Suurem osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide sünteesitud orgaanilisi aineid.
Kõik kommentaarid