Bakter (0)

5 VÄGA HEA

Bakter
Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki)
Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks.
Bakteri iseloomulikud organellid :

Viburid - aitavad bakteril edasi liikuda
Piilid ehk karvakesed - vajalikud pindadele kinnitumiseks
Spoor - bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad

Bakteri peamised ülesanded looduses:

Orgaanilise aine segu ehk destruendid

Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi

Bakterid teostavad looduses aineringlust
Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened
Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust
Patogeensus - bakterite võime põhjustada haigust
Bakterite haigused:

Antraks ehk Siberi katk( sügelevad kupud ja mügarikud, hingamishäired, iiveldus)
Läkaköha( köhahood ja halb enesetunne)
Difteeria( hingamisteed on kahjustatud)
Salmonelloos ( kahjustab seedeelundkonda)
Düsenteeria( kõhulahtisus)

Bakteriaalseid haiguseid saab ennetada vaktsineerides ja ravides antibiootikumidega

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 15 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anonymous.x5 Õppematerjali autor

Bakter bioloogia Atmosfäär Patogeensus

Sarnased õppematerjalid

doc

Bakterid ja seened

* aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel:

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

gonorröa, siberi katk, salmonelloos, streptokokk infektsioonid , stafülokokk infektsioonid, shigelloos e.düsenteeria, listerioos). TUBERKULOOS- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). DIFTEERIA- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. TEETANUS - Haigustekitaja on eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeroobsetes tingimustes toksiine (teetanusetoksiini). Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. LÄKAKÖHA - tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis. Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. PUUKBORRELIOOS E.LYME'I TÕBI- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud

Mikroobifüsioloogia

docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

Kategoriseerimata

doc

Bakterite üldiseloomustus

eluvormid Maal. Kuid mida kujutavad endast need imepisikesed organismid, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal? Neid leidub nii õhus, vees, mullas kui ka kõigi muude organismide kehas. Kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures alati ei teadvusta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Süües, juues ning isegi magades oleme alati ümbritsetud bakteritest. Haigestudes ei teadvusta paljud meist enesele, et haiguse tekitajaks on enamasti bakter ning mida ta põhjustada võib. Niisamuti ei mõtle me köögivilju hapendades, et seda protsessi viivad läbi just bakterid. Need on vaid üksikud igapäevategevustest, milles bakterid mängivad olulist rolli. Hoolimata oma väikestest mõõtmetest ei tohi me unustada kui tähtsat osa bakterid meie igapäevaelus mängivad. Käesolev referaat püüabki anda ülevaate sellest millised on bakterid, nende ehitus ja kuju.

Toiduhügieen

docx

Viirused ja bakterid

Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge

Bioloogia

docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka suurt kuumust ja desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm).

Bioloogia

odt

Mikroobide elu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses................................................................................................................5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias.....................................

Puhastusteenindus

docx

Mikrobioloogia konspekt

mikrofloorasse, kui teatud tingimustel võivad siiski põhjustada haigestumist · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid