Bioloogia KT NR 3 kordamisküsimused (3.7-3.10) (0)

3.10
1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid.
Heterotroofid : Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter.
2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele?
Nad lagundavad orgaanilist ainet.
3. Mis tähtsus on bakteritel looduses?
Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates.
4. Millega tegeleb biotehnoloogia ?
Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega.
5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid.
Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine.
6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks?
Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi
ühendeid.
7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus?
Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele.
8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme?
Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses.
3.9
1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust.
Kerabakterid ehk kokid ; pulkbakterid ehk batsillid ; spiraalsed bakterid ehk spirillid ;
keeritsbakterid ehk spiroheedid ; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid.
2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest?
Neil puudub rakutuum.
3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid.
Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja
rohkem kaitsta
4. Mis tähtsus on plasmiididel?
Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu
ensüümide sünteesiks.
5. Millest tuleb bakterite patogeensus?
Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma.
6. Mida sisaldavad baktervakuoolid?
Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda.
7. Kuidas bakterid paljunevad?
Bakterid paljunevad pooldumisega.
8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust.
Spoorid aitavad üle elada perioode , kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja
tingimustest
3.8
1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust.
Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt,
seega tekib uusi liike pidevalt juurde.
2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen ?
Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus
moodustuvad eosed.
3. Tooge kand- ja kottseente näiteid.
Kandseened : riisikad, puravikud ja kottseened: pintselhallik
4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul?
Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud
silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega
koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust.
5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus?
Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi
ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin )
6. Missugust kahju toovad seened looduses?
Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või
seest õõnsaks.
7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele.
Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel).
8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust.
Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna
kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses.
3.7
1. Millised organellid on taimedele ainuomased?
Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole),
plastiidid.
2. Kirjeldage rakukesta ehitust.
Rakukest koonseb tselluloosist.
3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid.
Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon , mis tähendab võimet
toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja
suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui
ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud
taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks
tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti
toitaineid, mida juured maapinnast võtavad).
4. Kirjeldage kloroplasti ehitust.
Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on
sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja
RNA molekule ning muid valgumolekule.
5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel?
Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse
elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid,
kes aitavad tolmendada taimi.
6. Mida sisaldavad vakuoolid?
Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained .
7. Kuidas tekib taime turgor ?
Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete
konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne
rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.
8. Mis taim veepuudusel närbub?
Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk
langeb.
Kokkuvõte
Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide,
mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne
on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks
ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel
kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele
(vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab
rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad
saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse
põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes
levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed
tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime
jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete
konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk,
mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime
ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb.
Kokkuvõte
Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks. Nad lagundavad orgaanilist ainet.
Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates.
Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega ja enamiku
protsessidest viivad läbi bakterid- Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. Biotõrje on
kui bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid.
Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. Baktereid
kasutatakse toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses.
Kokkuvõte
Seeni on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega
tekib uusi liike pidevalt juurde.Hulkrakne seen koosneb seeneniitidest (hüüfidest), mis
moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed.Üherakulised pärmseened
on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel
otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente
looduslik tähtsus on suur, kuna seened on ühed peamised surnud rakkude lagundajad,
lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks
tselluloos ja ligniin). Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad
mädanikke või seest õõnsaks.Seened põhjustavad ka nahahaigusi( kubeme piirkonda,
kaenlaalla, varvaste vahel).Seente abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse
(näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses.
Kokkuvõte
Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid;
spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega
bakterid; niitjad bakterid. Bakterid on eeltuumsed, seega neil puudub rakutuum. Rakukest
kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta.
Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide
sünteesiks. Bakterid võivad põhjustada oma elutegevusega teiste organismide surma
( patogeensed ) .Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda.
Bakterid paljunevad pooldumisega.Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu
eluksvajalikest ainetest ja tingimustest.