Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Clostridium Tetani (0)

1 Hindamata
Punktid
CLOSTRIDIUM TETANI
Koostaja: Berit Noormets
TK II
MORFOLOOGIA
Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav
batsill.
Pikad peritrihhiaalsed viburid
Väliskeskkonnas säilib aastaid
Raske söötmetel kultiveerida
Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi
Ühine somaatiline antigeen
EPIDEMIOLOOGIA
Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida
loomade ja inimeste seedetrakti
Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud
Eostel pikk eluiga
Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev
Kogu maailmas suremus 3050%
Miljon haigusjuhtu aastas
Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas
PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS
äge nakkushaigus, mis kulgeb
kesknärvisüsteemi kahjustusega.
sissepääsuväratiks on vigastatud nahk.
areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti
nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa,
sügava haavakanaliga (laske, lömastus või
torkehaavad).
Sattunud soodsasse keskkonda haavas, arenevad
spooridest vegetatiivsed vormid, mis oma
elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse
jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige
ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis
on enamuse haigussümptomite põhjustajaks
KLIINILINE PILT
Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem.
võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine,
kuigi kehatemperatuur on normaalne.
Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste
kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks
risus sardonicus ehk irooniline muie.
Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle
kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga
valulikud ning võivad tekitada ka luumurde.
Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva
haaratuse tõttu.
RAVI JA PROFÜLAKTIKA
Haava korrastus
Antibiootikumiravi
Immuniseerimine immunoglobuliiniga,
anatoksiiniga
Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus
kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse
anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95%
lastest vaktsineeritud.
Vasakule Paremale
Clostridium Tetani #1 Clostridium Tetani #2 Clostridium Tetani #3 Clostridium Tetani #4 Clostridium Tetani #5 Clostridium Tetani #6 Clostridium Tetani #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pantergirl1 Õppematerjali autor
powerpoint

Sarnased õppematerjalid

Anaeroobid
9
docx

Anaeroobid

36.C. perfringensi poolt põhjustad haiguste ravi ja ennetuse põhimõtted . · Kirurgiline haavatöötlus. Penitsilliin ja metronidasool. Spetsiifiline antitoksiline seerum. · Infektsiooni profülaktika on komplitseeritud mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. · Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. 37.Teetanuse tekitja morfoloogia ja elutegevus · C. tetani on väike (2-5 × 0,4-1,0 m), ümarate otstega, pleomorfne, sale, liikuv eoseid moodustav batsill, mis sageli värvub gramnegatiivselt. · Pikad peritrihhiaalsed viburid annavad mikroobile liikuvuse. · Subterminaalsete ja terminaalsete eoste (trummipulga kuju) moodustamisvõime tõttu võib säilida väliskeskkonnas aastaid. · Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. 38.C

Mikrobioloogia
C hepatiit
23
docx

C hepatiit

RAVI: valikravim penitsilliin või erütromütsiin- ravi 10 päeva.  TEETANUS ehk KANGESTUSKRAMPTÕBI Äge nakkushaigus, mis kulgeb KNS kahjustusega. Teetanus on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine.  Haiguse üheks tõsisemaks vormiks on vastsündinu teetanus, mida tänapäeval esineb vaid arengumaades ning millele on iseloomulik kõrge suremus. HAIGUSTEKITAJA: eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeroobsetes tingimustes toksiine (teetanusetoksiini). NAKKUSALLIKAS: anaeroob- bakteri Clostridium tetani eosed on pinnases (mullas, kõdus ja 15 sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. LEVIMINE: - nahka läbistavate vigastustega. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega.

Kategoriseerimata
Mikrobioloogia
39
docx

Mikrobioloogia

§ Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine ­ üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi

Mikrobioloogia
Bakterid
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

Bioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun