Vee mikrobioloogia kordamisküsimused (0)

Vee mikrobioloogia kordamisküsimused
1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus
Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu . Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest.
olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted
- mikroorganismide ja teiste organismide suhted
- mikroorganismide toime väliskeskkonnale
2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid
prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole)
a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik)
b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused
c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt)
päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas)
seened, algloomad
3.) Bakterite kasvufaasid (joonis)
Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest , toitekeskkonnast, temperatuurist jne.
Bakterite kasvufaasid on:
I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni
II) Log faas - bakterite arv kasvab
III) Statsionaarne faas- tasakaal
IV) kasvu lakkamise faas
4.) Bakterite hingamise tüübid
1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta)
2) anaeroobsed (paljunevad O2-ta)
3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks)
4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te)
5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%)
5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi
6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses
Suhted mikroobiokoosluses:
üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi,
üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega,
stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi
7.) Residentmikrofloora
ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud
8.) Transiitmikrofloora
ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid - koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad)
9.) Infektsioonprotsess
on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis
10.) Mikroorganismide patogeensus
on mikroorganismi võime põhjustada haigust
11.) Oportunistlikud mikroobid
on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob , kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral
12.) Nakkuse otsene levik
tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel)
13.) Nakkuse kaudne levik
tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil
14.)Nakkuse levik fekaal -oraalsel teel
tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt
15.)Nakkuse levik vee kaudu
tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette
16.) Nakkuse levik õhu kaudu
tähendab seda, et nakkus levib sülje abil läbi õhu
17.) Escherichia coli kui vee kvaliteedi näitaja
E. Coli- laadsed bakterid ja enterokoksid suudavad lühikest aega vastupidada ka väliskeskkonnas sh. vees, mistõttu on nende leidumine heaks indikaatoriks võimaliku fekaalse reostuse määratlemisel, mida suurem on nende bakterite sisaldus, seda suurem on ka tõenäosus, et vees leidub teisigi ohtlike mikroorganisme
18.) Coli-laadsed bakterid kui vee kvaliteedi näitajad
19.)Enterokokid kui vee kvaliteedi näitajad
20.)kolooniate arvu 22C-37C juures määramise tähtsus
Kolooniate arvu määramiseks 22c juures on mõistlik, sest see on enamike bakterite arenguks soodsaim temp. ja 37c juures sest see on inimese keha temp.
21.)Vee desinfitseerimine füüsikalisel meetodil
tuli, keev vesi, aur, uv-kiirus
22.) Vee desinfitseerimine keemilisel meetodil
kasutatakse keemilisi ühendeid (vesilahustena)
23.) Vee biotsünoosi mitmekesisuse (protroofid, autotroofid , heterotroofid )
Vee biotsünoosi mitmekesisus prototroofid muudavad amorg. anorgeemiliseks, autotroofid amorg. orgaaniliseks (+ O2) ja heterotroofid tekitavad CO2-te
24.) Plankton , Benton, nekton
Plankton - ehk hõljum . Kõik väiksemad organismid kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton -loomne
Bentos - on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad)
Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad
25.) Veekogu valgustatud osa elustik
produtsendid- fotosünt . org. ainet P ja N abil
fütoplankton
põhjataimed
26.) Veekogu põhja elustik
(valgustamata osa)
-redutsendid lag. org. ainet (bakterid, veeseened )
-konsumendid tarvitavad org. ainet (zooplankton, põhjaloomad , kalad)
põhjaelanikud on Bentos, Redutsendid lagundavad org. ainet (bakterid, seened) ja konsumendid tarvitavad org. ainet. (zooplankton, põhjaloomad, kalad)
27.) Veekogu litoraalse osa elustik
on bentaali ökoloogiline sügavusvöönd (füktoplankton)
28.) Aerotanki mikrofloora ja selle koosseisu muutused
aerotank-on mikrotoop ehk ruumiliselt piiratud elukeskkond, milles on ühesugused tingimused.
Mida rohkem on toitaineid, seda kiiremini organimsid kasvavad ja arenevad.