Bakterid (0)

Bakterid
1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma.
2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid
A. batsill ( bacillus ) – pulkjad, ka niitjad
B. kokk ( coccus ) – kerakujulised
C. kerakujulised – parv
D. kerakujulised – paaris
E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud
F. vibrioon (vibrio) – komajad
3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm)
Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest .
Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest.
4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile.

Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid.

Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega VÄÄR
Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel .

Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest TÕENE
5. Mida sa tead limakapslist? Bakterid koosnevad limakapslist, see kaitseb rakku kuivamise eest, seob üksikud rakud kolooniaks ja hõlbustab liikumist
6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Rakutuuma asendab tuumapiirkond , milles paikneb rõngjas kromosoom . Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub.
7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega.
8. Bakterid paljunevad: a) pungumisega, b) eostega, c) pooldumisega, d) mütseeli tükikeste abil, c) paljunemisrakukestega.
9. Paljunemise etapid:

Kromosoom kordistub

Rakk pooldub
11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga.
Bakteriraku suurus on 0,5-5 μm, tuum puudub, aga selle asemel on tuumapiirkond. Esineb 1 rõngaskromosoom, DNA-d a geene on vähe. Ribosoomid on väikesed, neid on vähe ja asuvad vabalt tsütoplasmas. Tsütoplasma on jäik ja liikumatu. Viburid on väiksemad ja koosnevad flagelliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid puuduvad.
Taimeraku ja loomaraku suurus on 20-40 μm, tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga. Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene on palju. Ribosoomid on suuremad, neid on palju ja asuvad tavaliselt tsütoplasmavõrgustikul. Tsütoplasma on vedelam ja liikuvam. Viburid on suuremad ja koosnevad tubuliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid on olemad nt lüsosoomid, tuum, Golgi kompleks , mitokondrid, taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid)
Bakterirakul ja loomarakul puuduvad vakuoolid.
12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust. Võibolla, maailmast on leitud veelgi vanemaid baktereid. Bakterid võivad säilida õigetes keskkondades sadu miljoneid aastaid, ei tea millises keskkonnas on Eesti esimesel laulupeol osalenud bakterit hoitud, seega ei saa kindel olla kas on elav või mitte.
13. Defineeri:
Patogeensed bakterid- Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest
Bakteritoksiinid- bakteris olevad mürkained
Tuumapiirkond- koht kus asub tuum
Plasmiidid - seal asub bakteril DNA
Gaasivakuool -bakterirakus asuvad mahutid, mis sisaldavad gaase. Need on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad vees pinnast põhja ja vastupidi liikuda .
Spoor -tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid , mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises.
Generatsiooniaeg - ajavahemik , mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks
Aeroobsed bakterid- bakterid kes vajavad hapniku
Anaeroobsed bakterid-bakterid kes ei vaja hingamiseks hapniku
Osmootselt toituma-ehk sööma kõike mida kätte saab
14. Baktereid kasutatakse:
a. orgaanilise happe tootmine b. ensüümide tootmine
c. aminohapete tootmine d. antibiootikumide tootmine
e. toidupaksendaja tootmine f. vitamiinide tootmine
15. Bakterid ja aineringe- jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest , peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine . Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda.