LIIKUMINE Tänapäeval peetakse füüsilist passiivsust neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas maailmas. Füüsilise passiivsuse tasa mõjutab oluliselt südame- veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning elanike keskmist eluiga kui tervena elatud aastate arvu. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Kõndimine
Tekib hunnik näotuid indiviide, keda on lihtne mõjutada massimeedia vahenditega ja panna nad uskuma ükskõik mida. Elu on kiire, kergesti kätteseadev, kus valitseb suur, rikkalik valik massitarbe kaupu, mida enamasti me ei vaja. Töö käib konveieri stiilis, sest tarbimine kasvab suure hooga. See on kui uus trend. Täna muusikatööstusele ja suurtele staaridele, läheb ringlusse ja tootmisse meeletustes kogustes poppmuusikat, mis hakkab koos kinoga vormima publiku maitset ja passiivsust. Inimesed muutuvad laisakd ning nad ootavad ja loodavad, ning ka paratamatult saavad valmis toodet, mida on lihtne tarbida ja läbi selle muutuvad laisaks. Tekib arusaam, et kultuur peabki pakuma kerget meelelahutust. Meelelahutust mida toodavad mitte kunstnikud vaid tehnikud, kes on palgatud ärimeeste poolt. Kõik käib ümber raha ja viisi kuidas seda kiiremini ja kergemini kätte saada. Inimest ümbritseb tarbimisühiskond igal pool. Tekib paratamatult tunne,et poppkultuur on
Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena, lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena.
ühinevad tuhanded inimesed, et likvideerida loodusest üüratutes kogustes prügi, mis ohustab taime ja loomaliike ning reostab põhjavett. Teiseks põhjuseks, miks kodanikualgatused on viimaste aastatega laienenud on inimeste suurenenud teadlikkus tervislikust eluviisist. Valdav enamik inimesi töötab päev läbi istudes või lihtsalt liigub liiga vähe. Füüsilist passiivsust peetakse neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas maailmas. On inimesi, kes soovivad ühiskonna tähelepanu tõmmata sellele, et inimkeha on loodud liikuma ning innustavad neid selleks. Näiteks loodi Eestis aktsioon "Käi jala!". Antud aktsioon motiveerib inimesi kõndima vähemalt 10 000 sammu päevas, et ergutada organismi, hoida immuunsüsteem tugevana ja vaim värskena
rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tänapäeval on igapäevaelus suur võim sellisel nähtusel nagu meedia. Ideaalis on meedia ülesandeks inimeste teavitamine ühiskondlikest ja riiklikest probleemidest, nende lahendamisest ja valitsuse tegevussuundadest. Viimasel ajal on Lääne
hall, trepikoda, köök või treeningruum. Samas ei pea sugugi kõiki seinu punaseks värvima võib luua vaid üksikuid värviaktsente. Violetne toob samuti pinna lähedale, muudab ruumi jahedaks ja ruumis viibija rahutuks. Tumedad lillad toonid loovad soliidse ja väärika meeleolu, helelillad aga soodustavad mõtiskelu ja endasse süüvimist. Hall on neutraalne värv, mis aitab rahuneda ja soodustab passiivsust. Värvid ruumis Värvi paneb elama valgus. Värvid tekivadki erineva lainepikkusega valguse peegeldumisest. Must on siis, kui valgus üldse ei peegeldu. Must neelab valgust ja tumedates toonides värvitud ruumis on vaja lisada rohkem valgust. Valge on siis, kui kõik erinevad lainepikkused peegelduvad ühe korraga. Kunstlik valgus ja päikesekiirgus mõjutavad värvitoone erinevalt. Kui valite värve kaupluses,
mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Teadvus ei ole hägunenud. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne. Dementsusega võivad kaasneda isiksusemuutused ning käitumishäired. Võib esineda üldist vaenulikku hoiakut kõigi suhtes või ülemäärast passiivsust, samuti sõnalist ja füüsilist agressiivsust. Ette võib tulla ühiskonnareegleid eiravat käitumist. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda. Dementsuse korral võib esineda ka psüühikahäireid, näiteks hallutsinatsioone ja mõtlemise vormilisi ja sisulisi häireid. Esineda võib jälitus-; mürgitus- ja vargusluulu mõtteid ning sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist
saanud ajalehte. Näitab ka pereliikmetele artiklit, kus teda on mainitud. Tuleb välja, et mees oli purjus peaga kukkunud kaupmehe hobuse ette ja viga saanud. Ta viidi haiglasse kontrollile. 7. ,,Palat nr 6" (vt tööleht!) Ragini ja Gromovi elufilosoofia kokkupõrge. Passiivse või aktiivse eluhoiaku poolt? (Tsehhovi arvatav seisukoht, novelli sõnum.) Aktiivse eluhoiaku poolt. Gromov õigustas oma passiivsust mõtisklustega igavesest kurjusest ja võitluse mõttetusest(kõik surevad nagunii). Tsehhov leidis, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist. Kurjusega võitlemiseks tuleb leida vägivallatuid vahendeid. Inimese kõrgem vorm on see kui ta ei ole ükskõikne. Mida arenenum inimene, seda tähelepanelikum on ta keskkonna suhtes. Inimesed mõtlevad vahel endale välja ideoloogia, millega on käitumist
Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid Kahjuks ei tunnistata kehalist passiivsust piisavalt suureks probleemiks. Seda rõhutav poliitika on puudulik ja selle parandamine ei ole kaasatud ÜRO Milleeniumi Aregu Eesmärkide hulka (tähtaeg 2015). Kehalist aktiivsust tuleks propageerida rohkem nii rahvusvaheliselt ja riiklikult kui ka maakondades ja valdades eraldi. Erinevate alade spordiprogramme võiks teha ka ühte gruppi kuuluvatele inimestele (näiteks: vaestele, pensionäridele, noortele, puuetega inimestele ja
tekitamisel (punased hulled, punased küüned, ,,Daam Punases" jms). Punast kasutatakse laialdaselt ohu indikeerimisel (kõrgpinge siltidel, valgusvooridel). Samuti on seostatakse seda energiaga, seega saad seda kasutada energia jookide, mängude, autode, spordiga seotud esemete reklaamimisel. Helepunane: sümboliseerib rõõmu, seksuaalsust, kirge, hellust ja armastust Roosa: näitab romantikat, armastust, sõprust. Alatoonina naiseliku kvaliteeti ja passiivsust. Tumepunane: seostatakse tahtejõuga, vihaga, raevuga, liiderlikusega, vaprusega. Pruun: näitab stabiilsust ja alatoonina meheliku kvaliteeti Punakas-pruun: seostatakse lõikusega Oranz: Oranzi kombineerib punase energia ja kollase õnnelikuse. Seostatakse õnnega, päikesepaistega ja troopikaga. Oranz sümboliseerib entusiasmi, vaimustust, õnne, loovust, meelekindlust, kiinduvust, edu, julgustust ja stimuleeritust. Inimese silmale, oranz on väga kuum värv, seega see annab kuumuse tunde
lõppu ka siis, kui tehniliste punktide vahe on 6 punkti. 10 Kohtumist ei tohi lõpetada enne võtte lõpuleviimist. nüüd kohtumist jätkata, siis ei lubata tal hiljem enam oma otsust muuta ja kõik määrustekohased reeglid kehtivad kohtumise lõpuni. Maadlejad peavad võistlema aktiivselt ja riskeerivalt. Passiivsust võib esineda ka parteris. Maadleja loetakse passiivseks järgmistel juhtudel: · kui ta ei soorita ühtegi määrustepärast võtet, · rakendab oma võimeid üksnes vastase tegevuse neutraliseeri¬miseks, · põgeneb matilt, · ilma vasturünnakuta lamab parteris kõhuli, · hoiab vastast ühe või kahe käega, et takistada teda maadlemisel, · maadleb kreekarooma maadluses pea ees, et takistada kehast haaramist, · tõukab vastast matilt välja, · tõukab vastast mati keskele,
Uimastitarvitajad tunnevad end vahetult peale aine tarvitamist mõnu- kokaiinitarvitajad , et nad on maailma tipus, ecstary- tarvitajad, et maailm on ilus paik, speed`i tarvitajad aga enesekindla ja energilisena. Leitakse, et selliseid tundeid otsivad nad kuna nende igapäevane elu on igav ja tuim, kurb ja täis vapustusi (McGill 2003:23). Psüühiline sõltuvus kujuneb läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Sel hetkel tuntakse hirmu, ahastust, masendust, passiivsust ja apaatiat ning valusid või tõmblusi. Oma olukorra tunnistamine tekitab tarvitajale hirmu, mistõttu kinnitab ta endale, et võib iga kell lõpetada, kuid mulle meeldib aeg- ajalt mõnuaineid pruukida. (Wahl; Eik 1998:34, 35). 1.3 Hasartmängusõltuvus Blaszczynski toob raamatus ,,Võit hasartmängusõltuvuse üle" välja, et sõltuvuse kujunemist mõjutab ajavahemik, mis jääb pileti ostmise või panuse tegemise ta tulemuse teadasaamise vahele
peetud elustandardist ning sotsiaal-majanduslikkust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus on tänapäeva olulisemaid sotsiaalprobleeme mitmel pool maailmas ta pärsib inimese majanduslikku toimetulekut, suurendab sotsiaalset isolatsiooni ning võõrandimust võimust. Indiviidi nõrgenenud side ühiskonnaga produtseerib passiivsust ja alluvust ning suutmatust seista oma õiguste eest. Eeesti ühiskonnas seostub vaesus eelkõige ulatuslike majanduslike , poliitiliste ja sotsiaalsete muutustega. Üldiselt edukate poliitiliste ja majandusreformide sotsiaalne hind on osutunud ootamatult kõrgeks, väljendudes paljude inimeste heaolu ja elukvaliteedi languses, sotsiaalse stressi, vaesuse ja kuritegevuse kasvus. Eestis on vaesusest või vaesusriskist ohustatud pool elanikkonnast , sh.kolmandik sellest on
ta on elu edasikandja, aga mees on kultuuriline moodustis ja peab ennast pidevalt taaskinnitama. Sünniakt, mis on meheks saamise esimene faas, peab korduma Mehekssaamiseks rituaal on kultuuriline, naisel päevad ,,sa ei ole tõeline mees", mees peab seda kinnitama, aga kui naisele seda öelda siis teda see ei kõiguta niiväga Naise roll on hoida meest tagasi enesekehtestamisest, tootlike protsesside piires. Rockmuusikas tähendab naine iha, passiivsust, kodu. Rahuldus (Stones'i ican't get no) inimse enda sisemine püüdlus, omade ohtudega. Ühest küljest midagi peibutavat, samas kahtlane, sest sunnib rahule jääma. Kuidas püüelda rahulduse poole ilma rahule jäämata. Rahulduse saamise ja rahuldamatusega püütakse asedada midagi muud Laul ütleb, et lääne ühiskond ei vaja kangelaseks ja määrab mehe saatuseks keskpärasuse. Kodunt lahkumise motiiv, teelolek(Kerouac Teel) ohtlik on see kui sa jääd rahule ja jääd seisma
kalduvus ekselda ja eksida, st pidev soov või vajadus kuhugi minna, asjade peitmine ja otsimine, kahtlustamine. Võib esineda isiksuse muutus, pidurdamatus, taktitus ja kohatu impulsiivsus. Sageli esinevad ka kuulmis- ja nägemismeelepetted. Iseloomulikud on unehäired - inimese maksimaalne aktiivsus ja rahutus avaldub õhtul, segamini võib olla ööpäevane virgeoleku-unerütm (päeval magatakse, öösiti jalutatakse ringi). Uneta öö põhjustab dementsusega inimese väsimust ja passiivsust ning seetõttu suureneb päevaste õnnetuste risk (nt kukkumised). (Linnamägi jt 2004: 259). 4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused Ühelt poolt ei oska dementsusega iskud alati oma vaevusi teistele arusaadavalt väljendada, mistõttu võivad diagnoos ja õige ravi hilineda. Teisalt on neil raskusi määratud
tagaaetavad, vangid jms. Teadmine elu kaotamise võimalusest on neile katalüsaatoriks. Remarque´i romaanide peategelasi ühendab teosest teosesse mingi omamoodi lummav sarnasus. Neid seob ühine arhetüüp, mis vastandlik 20. sajandi inimese iseloomulikule koondkujule. Kõik nad on autori seisukohast positiivsed "meie aja" kangelased, see ilmneb juba peategelaste saatustes, mis on rõhutatult traagilised. Sageli on Remarque´i tegelastele ette heidetud välist passiivsust, kuid ümbritseva keskkonna suhtes ei ole nad peaaegu kunagi oma hinges passiivsed. Nad on introverdid, kes mõistavad, et maailma asjade katastroofiline kulg on lähtuv inimestest endist, mitte kusagilt "väljast". Kõik Remarque´i kangelased otsivad oma kohta elus ja nende fiasko muutub tegelikult ühiskonna fiaskoks. Remarque´i tegelased on teatud mõttes headuse missiooni kandjad. Ühelt poolt on ta sinisilmse tapalavale tormamise vastu, kuid teisalt ei leia ta ka õigustust halvale
väga paljudele organisatsiooni elu aspektidele. Isegi kõige konkreetsematele ja ratsionaalseatele teguritele, nagu struktuuridele, hierarhiatele, reeglitele või organisatsiooni rutiinile antakse sotsiaalsed tõlgendused, mis on olulise tähendusega mõistmaks organisatsiooni igapäevast funktsioneerimist. Näiteks koosolekud on enamat kui lihtsalt koosolekud. Nad kannavad endas organisatsioonikultuuri aspekte: pikalevenivaid mitte kuhugi viivad sõnavõtte ja töötajate passiivsust või struktureeritud päevakava ja konstruktiivseid otsuseid. Kultuuri metafoor toob välja organisatsiooni inimliku poole, millest teised metafoorid mööda vaatavad ja aitab meil mõista organisatsiooni ja keskkonna vaheliste suhete sotsiaalset päritolu. Organisatsioonid valivad keskkonna, mis vastab sellele, kuidas nad ennast identifitseerivad (olla oma valdkonnas liidripositsioonil või säilitada oma
21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatlik (valitsemisvorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad,kes lähtuvad ratsionaalsetest, mitte poliitiliste gruppide huvidest) keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas.
naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid, jätta naiselik mehe kasuks kõrvale, on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset (Teine: naine 1974). Feminismi kolmandas laines tulevad eriti esile pinged teooria ja praktika vahel. Kui soolisuse erinevuse feminism üritab ümber mõtestada mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu. Postmodernses feminismis puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ühtset muutumatut identiteeti
saamine või vältimatu, vabatahtliku tegevuse sooritamine. Nende põhimõtete alusel saab liikumist jagada treenivaks, tervistavaks, virgutavaks, harrastuslikuks, kasulikuks. Liikumine võib olla ja sageli ongi tervistav või tervisele kasulik, kuigi selle eesmärgiks ei ole tervise tugevdamine( I. Vuori, 1998). Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita. Liikumisvajadus on indiviiditi väga erinev. Kaasasündinud motoorset aktiivsust mõjutavad nii soodsalt, kui ka ebasoodsalt rohkearvulised välisfaktorid, kujundades elustiili. Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17
kasutades lapsevanemat turvalise paigana, mille najal uudistada. Laps suhtleb võõraga ema kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega. Tõrges ebakindel kiindumus (C) Lapsed ilmutasid distressi juba enne vanemast lahutamist, ning olid klammerduvad ja raskesti lohutatavad. Lapsevanema puudumisel ilmutasid kas minnalaskmist või abitut passiivsust. Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma
Kuid samas oli tollane raadio juba kultuurikandja. 1.2. Rinhäälingu riigistamine 1929. puhkes ülemaailmne majanduskriis, esimesed ilmingud aasta hiljem siin. Juba ene oli RH majandusraskustes, seega ei suudetud parandada tehnilist kvaliteeti, mitmekesistada programmi. Kuulajate arv vähenes. 1932. hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu. Muuhulgas tähendas see passiivsust poliitilises mõttes. Hilisem elu näitas, et raadio tegevus seostati küllaltki tihedalt just riikliku poliitikaga. Majanduskriisiga samal ajal tabas Eestit sisekriis. Ükski valitsus ei püsinud võimul üle 6 kuu. Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu. Valitsust hakkas juhtima Konstantin Päts, kes koos Johannes Laidoneriga 1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani.
paremaid tulemusi saavutatakse oskusega teha kompromisse ja leida koostöövõimalusi. Võtmeoskuseks läbirääkimistel on oskus ühildada eesmärgid nii, et osalejad saavad kõik, mida nad tahavad. Võistleva strateegia valinuid saadab uskumus, et elu on võitlus ja eesmärgiks on teine pool nn seljatada. Alistuvat strateegiat kasutavad läbirääkijad kalduvad tundmast vähe huvi oma tulemuste saavutamise vastu. Tegevusetus tähendab enamasti tagasitõmbumist või passiivsust, siin ei ilmutata huvi ei enda ega teise poole huvide suhtes. Võitja-võitja või ka probleemi lahendamise strateegia kasutamisel rakendavad mõlemad osapooled lähenemisviise, mis võimaldavad mõlemal poolel kasu saada, ehk võita. Kompromiss on situatsioon, kus mõlemad pooled on saanud mõõduka lahenduse oma probleemile. Parim viis oma eesmärgi saavutamiseks on teha kindlaks, et kõik teised osapooled saavutaksid ka oma eesmärgid. Head läbirääkijad: ei reageeri
austatakse ja koheldakse neid kui tavalisi inimesi. Vastastikune planeerimine Eksperdid soovitavad õpetajatel koostada omale planeeritav nimekiri professionaalsest arengu programmist. Nad on nõus sellega, et „õpetajatele sobib rohkem osta koolitus, mis aitab otsustada või valida“. Kui koolijuhid planeerivad professionaalse arengu tegevusi kaasamata õpetajaid, võib see tekitada neis passiivsust või pahameelt. Sellisel juhul, efektiivne probleemi leidmine ja lahendus on minimaalne, mis avaldab omakorda mõju kooli kultuurile ja mis kõige tähtsam õpiedukusele. Vastandiks „ kui täiskasvanudõppija aktiivselt kaasata osalema planeeritavasse protsessi, programmi teostatavuse tulemused rikastuvad ja paranevad“. Selline edukas lähenemine arengu struktuurile vastastikuse planeerimisega professionaalsesse arengusse ei ole lihtne koolipeale.
kuulunud kooli asutamisest 1964. a alates. Hoolimata raskustest teadusinstitutsioonidega on L.I. jätkanud oma põhiliinis. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid jätta naiselik mehe kasuks kõrvale on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset. Samasuse võimu all on naised hakanud end painutama meeste vajadustele ja soovidele vastavaks näitlema naiselikkuse maskeraadil. Samasus-korras pole olemas naist iseenda jaoks ega naisi üksteise jaoks. Hilisemas fil-s otsib ta vastust, kuidas naist määratleda nii, et ta ei oleks
kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001). Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult
võib olla väsitav ja liiga palju. Väga tähtsal kohal on perekondlikud tegevused, puhkemomendid. Sellised vanemad tunnevad end sageli isoleerituna, sest sõbrad ja sugulased võivad tunda end ebamugavalt ja hoida eemale. Puudega lapse vanemad ja perekond vastutavad hoolituse ja arengu eest. Vanemad soovivad, et neid kaasataks rohkem. (Smart, 2012, lk-d 255-256) Vahet pole, kas laps on puudega või ilma, tehes kõike lapse eest ära, soodustavad vanemad abitust, passiivsust ja enesehinnangu puudumist. Vanemad peavad oma lapsi kaitsma, kuid on selge erinevus reaalse kaitsmise ja ülekaitsmise vahel. Lapsi peaks julgustama, mitte puude tõttu tagasi hoidma. Samuti peaksid lapsed olema teadlikud oma puudest ja selle iseärasustest. Sageli küsivad kaaslased lasteaias erinevaid küsimusi, millele puudega laps ei pruugi osata vastata. Füüsiline puue on enamustele nähtav, kuid vaimsed iseärasused vajavad sageli selgitamist. Seega võiks võtta aega ja
avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatliku keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas. - Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus – ebaselged eesmärgid viivad ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks
sissetulekupotensiaalsega indiviidid valivad kõrgema hariduse omandamise Kontrolli teooria Koolid valmistavad inimesi ette olema teatud kohas kapitalistlikud struktuuris Kooli põhiroll pole mõtte kognitiivsete võimete arendamine, vaid mittekognitiivsete omaduste arnedamine Erinevatest klassidest pärit õpilasi koheldakse erinevalt töölisklassile kuulekust ja passiivsust, keskklassist iseseisvust ja ambitsioonikust Sarnasus inimkapitaliteeoriaga koolid muudavad Erinevus inimkapitaliteooriaga koolide inimesi nii, et need muutuvad tööandjate jaoks erinevusest saavad kasu pigem tööandjad atraktiivsemaks. Kultuurilise kapitali teooria Kool ei pruugi suurendada kognitiivseid ja tehnilisi oskusi, mida tavaliselt seostatakse suurema tootlikusega
Nii ei saanudki ooperis olla tegelikku kangelaslikkust. Sisu lühidalt: Tegevus toimub XII saj., Euryanthe - rüütel Adolari mõrsja langeb laimu ohvriks, et ta on Adolarile truudust murdnud. Positiivsete, kuid sealjuures passiivsete peategelaste piinarikkad üleelamused lahenevad lõpuks hästi, kuid mitte nende endi võitluse, vaid müstilise jõu - ime läbi ; kurjategija, kes on laimanud Euranthet, hukkub ja headus võidutseb (sama passiivsust näeme hiljem analoogilise sisuga Wagneri "Lohengrinis" ja Schumanni ainukeses ooperis "Genoveva"). "Euryanthe" ei leidnud niisugust tunnustust nagu "Nõidkütt". Ooperi külm vastuvõtt mõjus väga tugevalt Weberile, kelle tuberkuloosihaigus võttis halvema pöörde. Viimase ooperi "Oberon" kirutas ta juba täiesti haigena ja see saigi tema luigelauluks. "Oberon" on romantiline muinasjutu-ooper, loodud Londoni Covent-Gardeni teatri tellimusel
tahe, selle alus on avatud süda. Olla avatud ja valmis uut ning tundmatut vastu võtma, on eluliselt vajalik selleks, et olla tõeline looja.Siis on üks võtmetest, tõelise loomingu juurde, oskus mitte- midagi teha: eemalduda tegevusest, fikseerimisest ja fokuseerimisest. See on oskus viia teadvus puhtalt omaksvõtmise, kuid valvesoleku reziimile. [Toimetaja märkus: "Mitte midagi teha" ei tähenda siinkohal passiivsust, vaid seisundit, mida võiks kirjeldada, kui ÄÄRMINE KONTSENTREERITUS ÄÄRMISES LÕDVESTUSSEISUNDIS. Mida see tähendab? See tähendab absoluutset ja pidevat KOHALOLEKUT. See tähendab seisundit, kus inimene hoiab oma mõtted, emotsioonid ning füüsilise keha pingevaba, muutes sellega, ilma hambaid krigistama panevaid jõupingutusi tegemata, suhtumist endasse ja ümbritsevasse. Selles seisundis ei ürita inimene enda sees eksisteerivat negatiivi häbi ning süütundega aina
langus. Seksuaalne võimekus ja huvi vastassugupoole vastu langeb. Võib vähendada viljastumisvõiemet. Mõjuvad kahjulikult loote arengule, võivad põhjustada raseduse katkemist ja enneaegseid sünnitusi. Tavaliselt kujuneb tugev psüühiline sõltuvus. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada mõningast füüsilist sõltuvust. Aine mõju all olles võib esineda vägivaldsust enese ja teiste inimeste suhtes. Pidev kasutamine põhjustab vaimset nüristumist ja passiivsust ümbritseva suhtes. Sõltuvalt ainest võivad esile kutsuda mürgistuse organismis. Talumisvõime suureneb pideval kasutamisel. Äkksurmad lämbumise ja südamerütmihäirete tagajärjel on küllalt sagedased. 3. Küsitlus 14-30 aastaste inimeste hulgas Uimastite tarbimine on maailmas väga aktuaalne teema ning leiab palju kajastamist. Nende vastu võideldakse palju ning sama üritatakse ka eestis. Autori eesmärk oli teada saada milline on erinevas
Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist. Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse- ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need
Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist. Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad
Probleem seisneb selles, et atman'id arvavad, et nad on iseseisvad ja pole aru saanud, et nad on osakesed absoluudist. Vabanemine (moksa) saabub siis, kui neile tuleb see mõistmine. · Nii budismil kui ka upamisad'idel on vägivallatuse motiiv. Kui budismil on see eetiliseks eesmärgiks, on viimastel see rohkem soovituslik. Pole eetilisi keelde, ainult konstateeritakse halbade tegude halbu tagajärgi. Propageeritakse passiivsust, mitte häid tegusid. · Samsara nagu budismiski, mingis mõttes reinkarnatsioon · Karman nähtus, et igal tagajärjel on põhjus minevikus. Kastisüsteem on India ühiskonna põhiline alustala. See on kirjutatud religiooni sisse, kujunenud koos religiooniga. See tekkis tõenäoliselt, sest aarialased alistasid kohalikud ja need tuli lahterdada kuhugi kategooriasse. Ühiskonnakord on püramiidikujuline. Brahmana preestrid, ainsad kirjaoskajad, kirja kui sellist siiski pole
kuid meheks peab saama. Maskulliinsus on riskantne, selleni jõutakse naisest lahtiütlemise teel. Tundlik mehelikkus polegi mehelikkus. Ka Nietzche on sarnast öelnud – selleks et luua uut kindlust tuleb hävitada vana. Tuleb hüljata see kust pärit oled. Ületad täiusliku seisundi kus oled ja kehtestad end mehena. Naise roll on bioloogiline, mehe oma kultuuriline. Naise roll on hoida meest tagasi, hoida maailmas korda. Mehe roll on sellest välja murda. Naine on tähendanud passiivsust, sotsiaalseid reegleid, kõike seda, mis takistab meheks saamist. Rahulduse mõiste – Rolling Stones „Satisfaction“. Oli 60ndatel võtmeküsimus mõiste. Kuidas mässaja arhetüüpi käsitleda ja meeste ja naiste rolli vaadata. Laulu teksti sisu on see, et peategelane räägib kuidas talle pakutakse rahuldust ja kuidas ta seda ei saa, sest soovib enamat. Rahule jääda tähendab paigale jääda. Mässaja arhetüüp ei saanud seda endale lubada. Rahulduseni jõudmine on vabadust piirav.
Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid, st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid. Riskifaktorid: individuaal-psühholoogilised riskifaktorid, mis jagunevad inimesest sõltuvateks ja sõltumatuteks. Inimesest sõltuvad tegurid puudutavad madalat haridustaset, ebapiisavaid ametialaseid ja sotsiaalseid oskusi, passiivsust, motivatsiooni puudumist, madalat enesehinnangut, jms. Peamised inimesest sõltumatud vaesusriskid on vanus (lapsed ja eakad on kõrgemas vaesusriskis), sugu (naiste vaesusrisk on võrreldes meestega suurem), rahvus (vähemusrahvustel on suurem tõenäosus vaesusesse langeda) ning füüsiline või vaimne puue. Individuaalsete vaesusriskide hulka võib arvata ka mitmesugused ootamatud elusündmused
14 kättemaksuhimu ja kibestust, kuna karistaja puhul on tegemist alati sellega, et võim on karistaja käes. Suhe pole võrdne, nagunii on karistajal suurem võim. Alandamise tagajärg on tavaliselt see, et alandatav karistab endast võimul olevalt madalamat inimest, näiteks nooremat venda, õde jne (3) pidev karistamine tekitab passiivsust. Ta hakkab vältima karistajat ja järgmist karistust. Hakkab lõpuks ka vältima suhet karistajaga. (4) karistamine vähendab lähedaste turvalisust. (5) karistuse all kannatav laps jääb haigeks, tal ilmnevad psühhomotoorsed haigused (peavalu, kõhuvalu). Karistusele tuleks leida alternatiive, leida mõni muu sekkumisviis. Kiitmata jätmine on ka karistus, privileegide ära võtmine. Samuti külm ja ükskõikne
laps vaatab ema seksuaalkäitumist peal, ema stimuleerib poja suguorganeid.. Ohver tavaliselt arvab, et see on normaalne, tavaliselt alles täiskasvanuna saab aru, et teda on väärkoheldud. Algab mänguliselt müramine, suudlemine. Hiljem silitamine jms. Tavaliselt väärkohtleja ütleb, et õpetab midagi uut ja tähtsat. Kasutab ära oma autoriteetsust, mängib armastuse vajadusega, tavaliselt saladus ahistaja ja lapse vahel. Sageli ohver teeskleb passiivsust teeskleb magamist (eitab kõike) Ahistaja ähvardab tegelikult meelitab, et laps ei räägiks sellest kogemusest. Tavaliselt usaldab laps seda inimest austab, armastab. Tulevikus on sellel ohvril raskem kedagi usaldada. Ahistaja teeb ohvrile kingitusi tähelepanu armastusena on ka selle privileeg. Täiskasvanutel on tendents mitte uskuda seksuaalväärkohtlemist. Tavaliselt usuvad emad lapse juttu. Kui räägib teismeline , siis tõenäosus, et teda usutakse kahaneb.
sotsialismi ja kolhoose ning suurde võitu suhtus ta küüniliselt. Jeltsin, “kodumaine Robin Hood”, olevat isiklike huvide nimel olnud valmis mistahes alatuseks, intrii- giks ja reetmiseks.50 Gorbatšovile heidab valitsuse esimees ette selge ja realistliku programmi puu- dumist sisepoliitikas (selle asemel improvisatsioon), laveerimist pahem- ning parem- poolsete vahel, silmakirjatsemist ja valetamist ning vähest otsustavust tegutse- mises; passiivsust opositsiooni mahasurumisel, natsionalistlike ja separatistlike, nõukogude- ning sotsialismivastaste jõudude ohjeldamisel ja läänelike väärtuste (õigusriik, eraomand, inimõigused), mis olid kattevarjuks USA juhitud globalisee- rimisele, “kunstlikul” juurutamisel; partei (põhiseaduse 6. paragrahvi kaotamine) ja nõukogude likvideerimist, armee laostamist, KGB ignoreerimist jms, mis kõik viis perestroika destruktiivsesse faasi, kus ülideržaava lagunes ning Gorbatšov jäi
Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada? - Hinnangud = mis ma väärt olen? -Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju
kunstinähtused lubavad meile enamasti midagi erilist, aga kui seda lubab kaup, kultuuritoode, siis ta petab meid, sest päriselt ta ei anna meile midagi erilist. kui lubatakse rahalist võrdsust, siis see printsiip laieneb ka kunstile endale. teine oluline asi : standardiseeritud kogemus loob ka standardiseeritud reaktsioone. selle väitega on hiljem palju vaieldud. kas me saame saada kunstiteosest kätte samasugused asjad, mis sinna sisse on kodeeritud. ja see tähendab passiivsust kuulamises. see tähendab, et inimesed aktsepteerivad pärast nüristavat tööpäeva seda mida kunst nendega teeb, mis see ka ei oleks. tekib töörutiinile täiellikult analoogiline nautimisrutiin. me ei saa sellisel juhul seda, mida kunst meiega teha võiks. kolmas oluline asi : kutuuritööstus tekitab sotsiaalset tsementi. ta tsementeerib sotsiaalseid suhteid. sedasorti kunst, millele ei saa ette heita, et ta ärgitaks senitundmatuid ihasid, vastupidi, ta paneb
- Tagajärgi ei saa ette arvata tagajärjed olenevad suhetest, lapse isiksusest. - Laps õpib karistades ära selle, et järgmisel korral oskaks karistamist vältida. Ehk teeb oma tükke teistest kohtades, väldib sellega karistus. Ei õpi selle kõrvale tõhusaid käitumise viise. - Tekitab alandust, kibestumist. Kaugendab lähisuhtes olevaid indiviide, sest võimuupositsioon. Laps tunneb alandatuna, sest tema üle võimukam isik. - Tekitab passiivsust. Õppis, kuidas vältida karistust, seega ka karistajat. Teoreetiline alus: klassikaline, operante + sotsiaalne õppimine 21 Isiksuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine Kindlaksmääramise protseduur: vaatlus, intervjuu, hinnanguskaalad, käitumisprofiilid, käitumise ABC mudel
200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele ja lastesaadetele Eesti Raadios. Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu mis tähendas passiivsust poliitilises mõttes. Majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga seoses riigistati raadio 1. juulil 1934, mis aitas parandada programmi sisu ja tehnilist kvaliteeti. Ringhäälingu riigistamise seotus uue poliitilise reziimi tugevdamisega ilmnes kohe. Kui raadio algusaastatel nähti ringhäälingus kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustasid riigijuhid laiemalt selle integreerivat funktsiooni ja võimalust teha propagandat. Sellele osutavad selgesti raadio saatekava
mikrokosmoses, s.t maailma kui terviku ja ka inimese kui terviku osa kohta. Areng tähendab l i i k u m i s t p a s s i i v s u s e s t a k t i i v s u s e s s e: mineraalide tasand on täiesti passiivne; taim adapteerub, näiteks kasvab valguse poole; loomal on sisemine elu ja ta on aktiivne, kuid ta pole iseenda subjekt; inimesel on Mina ning ta on subjekt, ent ometi olukordadest suuresti sõltuv, s.t ka inimese tasandil säilib suur hulk passiivsust. Areng tähendab l i i k u m i s t i n t e g r a t s i o o n i s u u n a s: mineraalide tasandil üksikosad ei integreeru: me võime neid poolitada ja osadeks jagada, ilma et character or gestalt kaoks, sest sellel tasandil pole midagi kaotada; taime tasandil on sisemine ühtsus nii nõrk, et taime osi võib eraldada, ilma et taim hukkuks; taime üksikutest osadest võib areneda uus tervik;
lahendus peab rahuldama ka emotsionaalseid, käitumuslikke ja hingelisi vajadusi. uuel viisil. Ettevõtjale omane vaatenurk sisaldab rohkelt isiklikku kontrolli ja Terviserattal põhineva skeemi puhul jagatakse mina analüüsi eesmärgil osadeks, kuid tegutsemistahet. Vähem on passiivsust ja rohkem aktiivset kaasatust. lõpuks tuleb need osad sidusaks tervikuks ühendada. Ettevõtjaid iseloomustavad teatud isikuomadused. Poehnell, Amundson ja McCormick Kindlasti on olemas palju muid võimalusi, kuidas probleemi käsitlemise vaatenurki (2006, lk 16) leiavad, et need on järgmised: algatusvõime, enesekindlus, võistluslikkus, liigitada