Maadlus (1)

KOOL
NIMI
MAADLUS
Referaat
Linn/aasta
1
SISUKORD
Sissejuhatus...............................................................................3
Ajalugu.........................................................................................3
Maadlusvõistluste korraldamine.............................................3
Maadlus Eestis............................................................................4
Võistluste süsteem......................................................................6
Maadlusmatt .................................................................................6
Kohtunikekogu ..............................................................................6
Kohtumise pikkus..........................................................................7
Kohtumise peatamine ja jätkamine...........................................7
Kohtumise tulemus.........................................................................7
Ohtlikud olukorrad........................................................................8
Punktide märkimine.......................................................................8
Võtete ja tegevuse hindamine.....................................................8
Võistlejate paremusjärjestuse määramine..............................10
Seljatamine......................................................................................10
Tehniline üleolek.............................................................................10
Keelud................................................................................................12
Matilt pagemine ...............................................................................12
Keelatud võtted...............................................................................13
Naiste maadluse reeglid.................................................................14
Riietus.................................................................................................14
Karl Veimann......................................................................................15
Kasutatud kirjandus.........................................................................16
2
SISSEJUHATUS
Maadlus on üks maailma vanimaid spordialasid. Selles käib kahevõitlus ilma abivahenditeta, kusjuures see, kes puudutab maad mõlema õlaga, loetakse kaotanuks. Kui kumbki ei suuda vastast ettenähtud aja jooksul seljatada, võidab see, kes suutis rohkem võtteid sooritada või oli kohtunike arvates aktiivsem.
AJALUGU
Vana-Egiptuses maadeldi juba 3. aastatuhandel eKr, kusjuures võtted olid tänapäevastele lähedased.
Antiikolümpiamängudel oli maadlus esimest korda kavas 708 eKr (18. mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 eKr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 eKr (37. mängudest) noorukite maadluses.
Kreeka- rooma maadluse pakkusid välja prantslased 19. sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite põhjal.
USAs sündinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vööd.
Ateena olümpiamängudel 1896 võisteldi ainult absoluutses kategoorias. Vabamaadlus tuli olümpiamängude kavva 1904 . Maadlus ei olnud olümpiamängude kavas ainult Pariisis 1900.
Lausanne'is asuval rahvusvahelisel maadlusliidul FILAl on 146 liikmesriiki.
MAADLUSVÕISTLUSE KORRALDAMINE
Maadlusvõistlused algavad tänapäeval kaalumisest, millel ühtlasi loositakse võistlejad alagruppidesse.
Kui maadlejaid on ühes alagrupis nii palju, et nad ei jõua kõik omavahel läbi maadelda, siis kõige rohkem võite saanud sportlane jätkab võistlust.
3
Kui alagrupis on võite mitmel sportlasel võrdselt, siis esmalt selgitab edasipääseja omavaheline seis, selle järel vaadatakse saadud punkte, hoiatuste hulka ja lõpuks passiivsushoiatusi.
Meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt. Aastast 2000 kehtivad järgmised kaalukategooriad: 55, 60, 66, 74, 84, 96 ja 120 kg. Naiste (vabamaadluse) kaalukategooriad aastast 1990 on 48, 51, 55, 59, 63, 67 ja 72 kg.
Alates 2005 aastast toimub maadlus " judo süsteemi" kohaselt. Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis , läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini . Võistleja, kes kaotas finalistile , jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(te)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile.
MAADLUS EESTIS
Eesti raskejõustikule pani aluse Gustav Boesberg raskejõustikuringi asutamisega 1888.sajandi algul kuulusid maailma paremikku elukutselised maadlejad Georg Lurich, Georg Hackenschmidt ja Aleksander Aberg. Nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama , tekkis palju raskejõustikuklubisid.
Esimesed Eesti meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses peeti 1921, vabamaadluses 1925. Edukalt esinesid Eesti maadlejad 1920.–1930. aastail: olümpiamängudel 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi, MM-võistlustel (1923–1947 ei korraldatud) 1 hõbemedal, EM-võistlustel 5 kulda, 11 hõbedat ja 10 pronksi.
Eestlaste esimene olümpiamedal tuli just maadlusest Stockholmist 1912. Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatši (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Sellega on ta Guinnessi rekordite raamatus.
Eesti esimene olümpiavõitja kreeka-rooma maadluses oli Eduard Pütsep Pariisis 1924.
Eesti esimene olümpiavõitja vabamaadluses oli Osvald Käpp Amsterdamis 1928.
Kristjan Palusalu võitis 1936 Berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses, olles tänapäevani ainus, kes seda suutnud.
Johannes Kotkas oli valitsev Euroopa meister 28 aastat järjest (1938–1966). Seegi on maailmarekord .
4
EESTI MAADLEJAD, KES ELUKUTSELISENA ON VÕITNUD SUURVÕISTLUSE
Aleksander Aberg
Georg Hackenschmidt
Reinhold-Heinrich Heuer
Jaan Jaago
Oskar Kaplur
Georg Lurich
Aleksander Schneider
Gustav Vahar
Karl Veimann
EESTI MAADLEJAD, KES ON AMATÖÖRINA VÕITNUD SUURVÕISTLUSE MEDALI
Kalju Liiva
Georg Baumann
August Englas
Georg Hackenschmidt
Oskar Kaplur
Nikolai Karklin
Martin Klein
Johannes Kotkas
Karl Kullisaar
Albert Kusnets
Osvald Käpp
Rudolf Loo
Olaf Luiga
Voldemar Mägi
Heiki Nabi
Ago Neo
Kristjan Palusalu
Edgar Puusepp
Eduard Pütsep
Voldemar Roolaan
Roman Steinberg
5
VÕISTLUSTE SÜSTEEM
Võistlused toimuvad otsese väljalangemise süsteemiga. Kõigepealt toimuvad kvalifikatsiooniringid, kus võistlejate arv saadakse sobivaks (4, 8, 16, 32, jne. ) osavõtjat. Londoni OM-il näiteks 18 maadlejat paigutatakse võistlusprotokolli vastavalt kaalumisel võetud numbritele. Väiksemast numbrist alustades suurema suunas. Võistlused algavad kvalifikatsiooni ringiga , alustades võistlusprotokolli alumisest osast. Teist ringi alustatakse siis, kui võistlejat arv on saadud pärast I ringi kohtumisi vastavalt 4, 8,16, 32. Maadlusvõistlused jätkuvad väljalangemissüsteemis niikaua kui kaks finalisti on selgunud . Kahele finalistile kaotanud maadlejad jätkavad maadlust lohutusringis. Kahele finalistile kaotajad moodustavad kaks eraldi lohutusringi. Lohutusringi kaotajad lõpetavad võistluse ja võitjad lähevad edasi järgmisesse ringi niikaua, et kahe viimase lohutusringi võitjad saavad pronksmedali. Maadluses on kaks 3. kohta.
MAADLUSMATT
Olümpiamängudel ja tiitlivõistlustel peab olema FILA poolt kinnitatud matitootja uus maadlusmatt. Võistluste nõuetele vastav maadlusmati kate on suurusega 12 x 12 m. Alusmattide paksus on 5-6 cm ja alusmati mõõt 1 x 2 m. Maadlusmati katte võistlusosa (tavaliselt kollast värvi) läbimõõt on üheksa meetrit ja selle ümber on ühe meetri laiune ringjoon , mis on punane tsoon ja see on võistluspinna osa ning selle ümber on matipaksune turvaala, mille laius on poolteist meetrit. See kaitseala peab olema tingimata matist erinevat värvi (tavaliselt sinist värvi). Mati keskkoht peab olema märgistatud punase 10 cm laiuse ringiga, mille läbimõõt on meeter. Mati katteriiet tuleb nakkuste vältimiseks pesta ja desinfitseerida enne iga võistluse osa.
KOHTUNIKEKOGU
Iga kohtumise jaoks peavad olemas olema mati vanemkohtunik , matikohtunik ja küljekohtunik. Kohtumise vältel on keelatud vahetada kohtunike kogu liikmeid, erandiks on liikme tõsine haigus, mida peab kinnitama arst. Kohtunikekogu peab maadlust hindama, andma punkte või karistama vastavalt reeglitele. Selleks kasutatakse hindesedeleid, millele pannakse kirja punktid, hoiatused ning märkused (tegevuse järjekorras) ja mida näidatakse avalikult.
6
Mitte mingil juhul ei tohi kaks kohtunikku olla ühest riigist. Kohtunik ei või täita ametikohustusi sellel matšil, kus matil on temaga samast riigist pärit maadleja .
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel rakendatakse ka inspektor-kontrolli, kes ei sekku kohtumise käiku, kuid võrdse heitluse puhul peab aru vanemkohtunikuga ja tulemus kuulutatakse välja nende üksmeelele jõudmisel. Kohtunikud kannavad tumesinist pintsakut, tumehalle pükse, helesinist triiksärki ja kollast lipsu.
Pintsaku nööpidel on FILA embleem. Pintsaku rinnal kannab kohtunik FILA logoga embleemi.
Rahvusvaheliselt on kõik kohtunikud jagatud nelja kategooriasse, kuid olümpiamängudel tohivad arbiitriks olla vaid need, kel on kõrgeim, Olümpia-kategooria.
KOHTUMISE PIKKUS
Kohtumine kestab nii juunioridel kui ka täiskasvanutel kaks perioodi, kummagi pikkus on kaks minutit. Perioodidevaheline puhkeaeg ei tohi kesta üle 30 sekundi. Lisaaeg algab kohe pärast normaalaja lõppu ja kestab maksimaalselt kaks minutit. Kahe kohtumise vaheaeg peab olema vähemalt 15 minutit. Viivituse korral kutsutakse maadlejat matile kolm korda 30-sekundiliste vaheaegadega, kui ta selle aja jooksul pole ilmunud, siis ta diskvalifitseeritakse. Sel juhul ei saa ta neil võistlustel üldse kohta. Vastane saab mõistagi loobumis-võidu.
KOHTUMISE PEATAMINE JA JÄTKAMINE
Kui maadlus katkestatakse püstiasendis, siis jätkatakse samuti püstiasendis. Maadlemine peatatakse (ja jätkatakse mati keskel püstiasendis), kui vähemalt üks jalg puudutab kaitseala ja on matilt väljas või kui maadlejail on võte sees ja nad liikudes sisenevad passiivsustsooni ilma võtet lõpuni viimata, jäädes sinna seisma.
KOHTUMISE TULEMUS
Kui ettenähtud aeg lõpeb, peab perioodi võitjal olema enam tehnilisi punkti. Seljatamine annab puhta võidu. Kui perioodi ettenähtud aja lõppedes on mõlemal maadlejal võrdne arv tehnilisi punkte siis võidu saab viimase punkti teinud maadleja.
7
Kohtumise võitmiseks on vaja võita kaks 2 minutilist perioodi. Kui esimene perioodi võidab üksmaadleja ja teise perioodi teine maadleja, siis kasutakse ära kolmas 2 minutiline perood, mis selgitab võitja. Kohtumine ei saa viiki jääda. Igat perioodi hinntakse punktidega eraldi. Seega kohtumine saab lõppeda 2-0 või 2-1.
OHTLIKUD OLUKORRAD
Ohtlikud olukorrad on järgmised:
• kaitseasendis olev maadleja teeb silda, et teda ei seljatataks;
• kaitseasendis maadleja on seljaga mati poole ja toetub ühele või kahele küünarnukile, vältimaks oma õlgade vastu matti surumist;
• maadlejal on üks õlg matiga puutes ja samal ajal ületab ta teise õlaga 90-kraadise vertikaaljoone ( teravnurga );
• maadleja satub hetkelise seljatamise olukorda - ta on olnud kahe õlaga vastu vähem kui ühe sekundi;
• maadleja veereb ühelt õlalt teisele.
PUNKTIDE MÄRKIMINE
Hoiatus matilt pagemise, võttest hoidumise, vale parterasendi, keelatud võtte tegemise ja ebasportliku käitumise eest märgitakse protokolli sümboliga 0. Pärast iga hoiatust saab vastane automaatselt 1 või 2 tehnilist punkti, olenevalt eksimuse raskusest. Passiivsuse eest saadud märkust märgitakse tä hega P.
VÕTETE JA TEGEVUSE HINDAMINE
1 punkt antakse maadlejale, kes
• viib oma vastase kõhuli, asub ise vastase taha ning hoiab teda selles asendis;
• teeb püsti- või parterasendis võtte, millega ei vii vastast ohtlikku olukorda;
• tuleb parterasendist alt peale ning hoiab ja kontrollib vastast parter-asendis;
• paneb vastase, kes toetub ühe või kahe käega matile, seljaga mati poole;
• suudab võtet sooritada, hoolimata sellest, et vastane on võtte soori¬tamist määruste vastaselt takistanud;
• on rünnakul ja kelle vastane pageb matilt, hoidub võttest, kasutab keelatud võtteid või on ebasportlik;
• hoiab vastast ohtlikus olukorras viie sekundi jooksul;
8
2 punkti antakse
• maadlejale, kes teeb konkreetse võtte parteris ja viib vastase ohtlikku olukorda või seljatab ta hetkeks;
• ründavale maadlejale, kui vastane rullub üle õlgade;
• ründavale maadlejale, kui vastane pageb haardest, viskudes ohtlikus olukorras matilt välja, või liigub, selg mati poole, küünarnukkidel matilt välja;
• ründavale maadlejale, kui vastane sooritab keelatud võtte, mis takistab alustatud võtte sooritamist;
• kaitseasendis olevale maadlejale, kui ründav maadleja läheb võtte ajal hetkeks selili või rullub üle oma õlgade;
• maadlejale, kes püstiasendis teeb vastuvõtte või viib ründaja oma tegevusega ohtlikku olukorda (vahelevõtmine).
3 punkti antakse
• maadlejale, kes heidab oma vastase püstiasendist otse ohtlikku olukorda;
• parterasendist tõstmisega sooritatud väikese amplituudiga võtte eest, kui vastane viiakse otse ohtlikku olukorda (ka siis, kui ründaja on ühe või kahe põlvega matil);
• maadlejale, kes sooritab suure amplituudiga võtte, mis ei vii vastast otse ohtlikku olukorda.
5 punkti antakse
•kõigi püstiasendis sooritatud suure amplituudiga võtete eest, mis viivad kaitseasendis oleva maadleja otsekohe ohtlikku olukorda , võte peab olema sooritatud võistlusalas või punases tsoonis, kuid mitte turvaalas;
• parterasendis sooritatud suure amplituudiga võtete eest, mille korral vastane tõstetakse matilt lahti ja heidetakse otsekohe ohtlikku olukorda.
9
VÕISTLEJATE PAREMUSJÄRJESTUSE SELGITAMINE
Eesmärgiks on saada vastase üle seljavõit.
Võidupunktid, millega hinnatakse kohtumise tulemust, on järgmised:
5 punkti võitjale ja 0 punkti kaotajale:
• seljatamine,
• vastase vigastus,
• loobumine,
• matile ilmumata jäämine,
• diskvalifitseerimine.
4 punkt võitjale ja 0 punkti kaotajale:
*paremus tehilise üleolekuga ha kaotajal ei ole tehnilisi punkte.
4 punkti võitjale ja 1 punkt kaotajale:
• paremus 6 tehnilist punkti kahe perioodi jooksul ja kaotajal on tehnilisi punkte.
3 punkti võitjale ja 0 punkti kaotajale:
•võitjal on 1-5-punktiline paremus ja kaotajal tehnilisi punkte ei ole, 3 punkti võitjale ja 1 punkt kaotajale:
• võitjal on 1 -5-punktiline paremus ja kaotajal on tehnilisi punkte.
SELJATAMINE
Seljatamiseks loetakse seda, kui maadleja hoiab vastast selili, kaks õlga vastu matti, piisava aja jooksul. Kui määruste rikkumise või keelatud võtte tulemusena läheb maadleja ise selili, arvestatakse talle seljakaotus. Matikohtunik saab seljatamise fikseerida vaid siis, kui mati vanemkohtunik annab oma nõusoleku.
TEHNILINE ÜLEOLEK
Peale seljatamise, eemaldamise ja diskvalifitseerimise võidakse kohtumine lõpetada enne ettenähtud maadlusaja lõppu ka siis, kui tehniliste punktide vahe on 6 punkti.
10
Kohtumist ei tohi lõpetada enne võtte lõpuleviimist. nüüd kohtumist jätkata, siis ei lubata tal hiljem enam oma otsust muuta ja kõik määrustekohased reeglid kehtivad kohtumise lõpuni. Maadlejad peavad võistlema aktiivselt ja riskeerivalt. Passiivsust võib esineda ka parteris.
Maadleja loetakse passiivseks järgmistel juhtudel:
• kui ta ei soorita ühtegi määrustepärast võtet,
• rakendab oma võimeid üksnes vastase tegevuse neutraliseeri¬miseks,
• põgeneb matilt,
• ilma vasturünnakuta lamab parteris kõhuli,
• hoiab vastast ühe või kahe käega, et takistada teda maadlemisel,
• maadleb kreeka-rooma maadluses pea ees, et takistada kehast haaramist,
• tõukab vastast matilt välja,
• tõukab vastast mati keskele,
• heidab sihilikult end pikali matile,
• roomab matilt välja,
• asub tegutsemata passiivsusalal ja ei välju sellest,
• simuleerib haigust või traumat,
• parterasendis peal olles muudab tihti haaret,
• kasutab tegevust, mis ei ole suunatud võtte sooritamisele, vaid vastase kinnihoidmisele,
• simuleerib aktiivset maadlust vastase käte sidumisega ja blokeerimisega,
• ei allu matikohtuniku nõudmisele minna vastasega kontakti,
• hoiab vastase kätt kahe käega,
• lükkab vastast passiivsusalal, simuleerides vastase passiivsust. Vabamaadluses loetakse passiivseks ka olukorda, kus maadleja pigistab kõhuli lamades vastase ühe jala oma jalgade vahele, ise samal ajal mitte maadeldes.
Matikohtunik peab passiivseid maadlejaid ergutama ilma kohtumist katkestamata. Passiivsele maadlejale tehakse märkus või hoiatus koos tehnilise punktiandmisega vastasele, kuid seda üksnes vähemalt kahe kohtuniku otsusel.
11
KEELUD
Maadlejatel on keelatud:
• tirida vastast juustest, kõrvadest ja suguorganitest, näpistada tema nahka, teda hammustada, väänata sõrmedest ja varvastest, ees¬märgiks ei tohi olla vastasele valu tekitamine, et ta alistuks;
• lüüa vastast jalaga või peaga, teda puksida, kägistada ja tõu¬gata, sooritada niisuguseid võtteid, mis ohustavad vastase elu või põhjustavad talle vigastuse, astuda vastase jalgadele ning puudutada näo kulmude ja suu vahelist osa;
• lüüa küünarnuki või põlvega vastase kõhtu ja kehasse, väänata teda nii, et see tekitab talle valu, ning hoida vastast trikoost;
• klammerduda ja haakuda mati külge;
• rääkida kohtumise ajal;
• peast ja käest eesthaardes ei tohi sooritada võtet ette ega taha, vaid ainult külje suunas;
• vabamaadluses on lubatud haarata ainult jalalaba pealmisest osast ja kannast.
MATILT PAGEMINE
Pagejat hoiatatakse ning ründav maadleja saab tehnilise punkti. Kui pagemine leiab aset ohtlikus olukorras, siis saab pageja hoiatuse , ründaja aga kaks tehnilist punkti . Maadlus jätkub püstiasendis.
12
KEELATUD VÕTTED
Rangelt on keelatud alljärgnevad võtted:
• haarata kõrist;
• pöörata käsivart üle 90 kraadi;
• hoida kahe käega peast või kaelast, võtta mis tahes kägistamisasendit ja -olukorda;
• teha topeltnelsonit, kui seda ei sooritata külje suunas;
• murda vastase kõverdatud kätt selja taha;
• võtet sooritades venitada vastase selgroogu;
• heita püstimaadluses enda ette, kui vastane on haardes, pea alla¬poole (neid heiteid on lubatud sooritada kõrvale ja tingimusel, et heidetava keha on eelnevalt suunatud kõrvale alla, seejuures võtte sooritaja põlv või mõni muu kehaosa peab puudutama matti enne, kui vastane langeb matile);
• kreeka-rooma maadluses igasugune tegevus vastase mis tahes kehaosal jalgade abiga;
• tõsta sillast ja vastast uuesti heita vastu matti, et silda alla murda - silda tohib üksnes alla suruda.
Kui ründav maadleja rikub määrusi võtte sooritamisel, siis see tegevus tühistatakse ja eksijat hoiatatakse. Kui ründaja oma viga kordab, saab ta ametliku hoiatuse.
Vastasele antakse tehniline punkt ja õigus valida edasimaadlemise asend. Kui kaitsev maadleja takistab vastast keelatud võttega, saab ta hoiatuse ja ründaja teenib kaks punkti ning õiguse valida asend edasimaadlemiseks.
Kui võte on sooritatud, antakse sellele vastavad punktid ja lisatakse üks tehniline punkt. Kreeka-rooma maadluses peab heite sooritaja langema matile koos vastasega.
Kui sooritaja satub keelatud võtte tagajärjel ise ebasoodsasse olukorda, siis maadlust ei katkestata, kohtumine jätkub. Pärast tegevuse lõppemist tehakse süüdlasele hoiatus ja vastane saab punktid vastavalt tulemusele.
Põhimõte on, et kõik määrustevastasest võttest saadud eelised ja punktid tü histatakse.
13
NAISTE MAADLUS REEGLID
Riietuseks on kõrge kaenaalusega maadlustrikoo, kohustuslikult peab igal võistlejal olema üks sinine ja üks punane trikoo. Trikool peab olema ees riigivapi või -lipu kujutis ja seljal riigi lühend, näiteks eestlastel EST.
Samuti seljaosal peab olema maadleja Perekonnanimi. Osalejad peavad kandma ilma toestuseta (traatideta) rinnahoidjat ning toestavaid maadlusjalatseid, millel on pehme tald ja mille ääred ei ole kõvad. Juuksed peavad olema taha seotud, selleks kasutatud kumm või pael ei tohi sisaldada metallosi.
Keelatud on kanda kõrvarõngaid, käevõrusid, sõrmuseid ja igasuguseid muid metall - ja jäiku asju. Naismaadlejad ei ole enam kohustatud, kui võivad kanda FILA poolt kinnitatud kõrvakaitseid. Võistlejaid kaalutakse trikoos, paljajalu. Olümpiamatšid kestavad kolm perioodi, a kaks minutit, vaheaeg on 30 sekundit.
Kui üks maadlejatest on võitnud kaks periodi järjest, siis kolmandat perioodi enam ei maadelda, sest võitja on selgunud. Kõik meeste vabamaadluse tehnilised reeglid kehtivad ka naistemaadluses. Kõik meeste vabamaadluses keelatud võtted on lubamatud ka naiste maadluses, lisaks naistemaadluses on keelatud kõik topeltnelsonid parterasendis või püstiasendis.
RIIETUS
Maadleja peab ilmuma matile maadlustrikoos, mis on ühes tükis ja talle määratud värvi (punane või sinine). Võistlusprotokolli paaride lehel ja hindesedelil märgitakse esimesena punases trikoos maadleja ja seejärel sinises trikoos maadleja.Trikoo peab olema liibuv ja FILA poolt kinnitatud tegumoega. Trikoo võib ulatuda poolde reide ehk mitte vähem kui 25 cm kaugusele põlvest.
Maadlejal peab kaasas olema taskurätik, aga ta ei peab enne kohtumist seda näitama matikohtunikule. Maadleja põlvekaitsetel ei tohi olla metallosi. Trikoo seljal ja jalgade osas võib olla sponsori nimi. ERAND : Olümpiamängudel on reklaami kandmine keelatud. Trikool ainul valmistaja firma logo .
Maadlejal peab olema trikool rinnaosa keskel oma maa vapp või lipp (max suurus 12 cm) ja trikoo seljal riigi lühend (meil on EST, max diameeter 12 cm). Samuti peab olema seljale kirjutatud võisleja nimi vähelmalt 9 cm pikkuselt. Võistlejad peavad kandma selliseid maadlusjalatseid, mis pakuvad kaitset pahkluudele. Keelatud on naelkinga tüüpi ning mis tahes metallosi sisaldavad ja rihmadega kinnitatavad jalatsid. Paelte metallist või muust kõvast materjalist otsad peavad olema teibitud.
14
Keelatud on randme-, käelaba- ja pahkluusidemed (välja arvatud vigastuse korral ning arsti loal ja nõudmisel, siis peavad need olema kaetud elastikust sidemega), kanda nahale igasuguseid rasvaseid või kleepuvaid aineid, ilmuda matile higisena, kanda esemeid, mis võivad vastast vigastada, näiteks sõrmuseid, käevõrusid, kõrvarõngaid, prosse jms. Iga võistluspäeva alguseks peavad võistlejad olema ajanud korralikult habet või peab habe olema vähemalt paari kuu vanune. Juuksed peavad olema lühikesed või kohtunike nõudmisel tuleb need siduda patsiks. See kõik käis ka naisvõistlejate kohta.
Kui kohtumise alguseks ei ole need nõuded täidetud, annab kohtunik korrastamiseks aega ühe minuti. Pärast selle aja möödumist saab maadleja hoiatuse ja talle
arvestatakse loobumiskaotus.
KARL VEIMANN
Karl Veimann (21. märts 1888 Valgamaa – 1970 Berliin) oli eesti maadleja, kahekordne elukutseliste maailmameister .
Enne Esimest Maailmasõda võitis Veimann korduvalt amatööride võistlusi.
Elukutselisena asus ta elama Berliini, kus töötas spordiinstruktorina. Suur osa elukutselisi sportlasi elas Saksamaal, mida maailmasõja põhjustajana ei lastud olümpiamängudele. Ta võistles ka mujal Euroopas ning Lõuna-Ameerikas, sealhulgas koos Jaan Jaagoga. Ta maadles sageli Veinura nime all ja esines mongolina.
1924 tuli Karl Veimann elukutseliste maailmameistriks keskkaalus (kuni 85 kg), järgmisel aastal kaitses tiitlit.
15
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.eok.ee/content/maadlemine
http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=87877
http://et.wikipedia.org/wiki/Maadlus
http://www.maadlusliit.ee/
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/maadlus-naitas-eestlastele-et-tugevamale-on-voimalik-vastu-hakata.d?id=62117512
Raamat " Eesti maadluse kuldsed hetked"
16