Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS (0)

1 Hindamata
Punktid
TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS
Antud teadusartikli projekt on ülevaateartikkel, mis keskendub teedemaksu diskusioonidele Eestis. Artikkel põhineb erinevate arvamusliidrite seisukohtadel teedemaksu rakendamise vajalikkuse kohta Eestis. Artiklis esitatu on suunatud eelkõige kõigile autojuhtidele, et neid informeerida Eestis teedemaksu kehtestamise poolt- ja vastuargumentidest.
Sissejuhatus
Teede kasutamise eest küsitakse väga paljudes Euroopa riikides teedemaksu. Teedemaks on maks, mis tuleb maksta mootorsõidukijuhil teatud avalikel teedel sõitmiseks. Ka Eestis on praegu aktuaalseks teemaks teedemaksu sisseviimine. Euroopa Liidul üldine seisukoht teedemaksu osas puudub, kuid Euroopas ollakse peamiselt seisukohal, et „kasutaja maksab“. Viimastel aastatel on Eesti teede taristut jõudsalt arendatud, kuid ei saa öelda et meie teedevõrk oleks hea, pigem on teede seisukord rahuldav. Teede korrastamist ja remontimist rahastatakse praegu peamiselt kas kütuseaktsiisist laekuvatest summadest või Euroopa Liidu rahast. Üheks võimaluseks raha juurde koguda oleks kehtestada lisaks ka teedemaks. Antud artikli eesmärgiks on uurida kas Eesti peaks rakendama teedemaksu.
Materjal ja meetodid
Küsimusele, kas Eestis oleks vajalik rakendada teedemaksu, püüan vastata analüüsides erinevate arvamusliidrite seisukohti antud teemal. Andmed põhinevad erinevate Eesti interneti meediaväljaannate artiklitest. Valimi moodistavad kaheksa juhuslikult valitud meediateksti . Analüüsitud on Siim Kallase , Urve Palo , Juhan Partsi , Dago Antovi, Aivo Adamsoni , Vambola Paavo , Garri Raagmaa, ja Jüri Šehovitsovi argumente.
Andmeid on võrreldud ning analüüsitud. Uuringu tulemus on esitatud lähtuvalt uurimisküsimusest, vaadeldes peamisi kõneisikuid ning võrreldes olemasolevate andmete põhjal erinevate väljaannete neutraalsuse tasandit.
Teedemaksu rakendamise vajalikkus Eestis
Teemal kas Eesti peaks rakendama teedemaksu on oma seisukohti avaldanud paljud. Analüüsides selgub , et üldiselt on hoiak teedemaksu kehtestamise osas on pooldav, kuid viis, kuidas oleks mõistlik Eestis teedemaksu kogumist korraldada tuleks korralikult läbi mõelda. Peamisks pooltargumendiks teedemaksu kogumisel tuuakse seda, et Eesti teede seisukord on vilets, ning rahalisi vahendeid napib. Eriti halb on olukord linnades. Samuti arvatakse seda, et mootorsõidukid muutuvad järjest säästlikumaks, seega vähenevad kütuseaktsiisidest laekuvad summad , mis omakorda tähendab seda et teede korrashoiuks kasutatav raha hulk väheneb. Vastased peavad suurimaks teedemaksuga kaasnevaks probleemiks seda, et maksustatava tee kasutamisele peab olema alternatiiv ehk need, kes maksta ei taha peavad saama sõita ringiga . See aga vähendaks liiklusturvalisust.
Toon välja teedemaksu kehtestamise pooldajad ja vastased ning nende argumendid.
Pooltargumendid:
  • Endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles oma avalduses teedeala konverentsil „Tee ja anna tööd“, et Eesti on ainuke riik koos Soomega, kus ei ole teedemaksu kehtestatud. Selle väljaütlemisega andis ta teada, et tulevikus ei pääse teedemaksust ka Eesti.
  • Tallinna Tehnika Ülikooli transpordi-planeerimise professor Dago Antov esindab arvamust, et teedemaks tuleb kehtestada, sest autod muutuvad järjest säästlikumaks ning kütuseaktsiisi laekub vähem. Praegu ei maksustata elektri- ja gaasiautosid ning hübriide. Samuti on Eesti veokijuhid ebaõiglases konkurentsis, sest peavad Eestis maksma raskeveokimaksu ning paljudes Euroopa Liidu riikides lisaks veel kohalikku teedemaksu, kuid paljud Euroopa Liidu veokijuhid saavad Eesti teid kasutada selle eest midagi maksmata .
  • Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson usub, et teedemaksuga oleks võimalik maanteede kvaliteeti tõsta, üheks võimaluseks oleks suurendada põhimaanteedel sõidukiirust. Lisaks ei kata Adamsoni andmetel praegused rahalised vahendid tänaseid detailplaneeringuid.
  • Ajakirjanik Vambola Paavo peab tasemel infrastruktuuri riigi visiitkaartiks, sest see meelditab rohkem turiste ning minda rohkem külalisi, seda rohkem jäetakse riiki raha.
  • OÜ Parme Trans juhatuse esimehe Jüri Šehovitsovi arvates peaks Eesti kehtestama samasugused tasud nagu on teistes riikides, siis oleksime võrdsed. Ettevõtetel mis tegelevad rahvusvahelise kaubaveoga on ebavõrdse konkurentsi tingimustes raske hakkama saada.
Vastuargumendid :
  • Majandus- ja taristuminister Urve Palo on seisukohal, et Eesti teede hooldamiseks lisaraha ei vaja, Euroopa toetused on niigi suured. Samuti ei pea Palo teedemaksu kehtestamist mõistlikuks, sest Eestis on palju alternatiivseid teid, kus teedemaksu pole võimalik koguda. Põhiteede koormus väheneks ning hakataks sõitma väiksematel teedel, tõstes sellega kõrvalmaanteede liikluskoormust - need läheksid kiiremini korrast ära ja väheneks liiklusturvalisus. Veel toob argumendiks asjaolju, et Eestis on haljaasutus ning seetõttu auto on hädavajalik, et elu- või töökohta liikuda .
  • Geograaf Garri Raagmaa peab Eestis aktsiise madalateks ning pooldab pigem nende tõstmist, sest teedemaksu kehtestamine nõuab kulutusi: tuleb panna püsti putkad, kontrollida ja moodustada alternatiivseid teid.
  • Majandusminister Juhan Parts on arvamusel, et teedemaks suurendaks Eesti veoettevõtete transportkulusid, sest umbes 90% kaubavoogudest, mis lähevad läbi Eesti teede on kohalikud ettevõtted.
Kokkuvõte
Eestis kasutavad autot enamik inimesi seega mõjutab teedemaksu rakendamise küsimus meid kõiki. Praegu on Eesti koos Soomega ainukesed riigid Euroopa Liidus, kes pole teedemaksu rakendanud. Rahvuslikus majanduses on üha raskem maksusüsteeme isoleerida rahvusvahelistest. Oluline on tagada rahvusvaheliste ettevõtete võrdsus. Seetõttu nõuab Eestos ka teedemaksu kehtestamise küsimus mitmekülgset analüüsi ja arutelu.
Kasutatud kirjandus
http://www.mnt.ee/public/Teeleht_juuni_2014.pdf
http://www.pealinn.ee/majandus/siim-kallas-eesti-ei-paase-teemaksudest-n140588
http://majandus24.postimees.ee/2764864/palo-eestis-pole-auto-ega-teemaksu-veel-vaja
http://majandus24.postimees.ee/2761616/palo-teedemaks-ei-oleks-eestis-moistlik
http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/feaf56c2-03bb-4ec3-9ee7-a21d781110da
http://epl.delfi.ee/news/lp/poolt-ja-vastu-kas-eesti-peaks-oma-teedel-autoliiklust-maksustama?id=71058175
http://www.aripaev.ee/uudised/2013/03/15/parts-teedemaks-suurendaks-eksportivate-ettevotete-transpordikulusid
http://www.ohtuleht.ee/577086/vambola-paavo-voorastele-autodele-peab-tulema-teedemaks
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/27/parme-trans-on-oht-et-autovedajad-lahkuvad-eesti-turult
TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS #1 TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS #2 TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grete.podder Õppematerjali autor
Antud teadusartikli projekt on ülevaateartikkel, mis keskendub teedemaksu diskusioonidele Eestis. Artikkel põhineb erinevate arvamusliidrite seisukohtadel teedemaksu rakendamise vajalikkuse kohta Eestis. Artiklis esitatu on suunatud eelkõige kõigile autojuhtidele, et neid informeerida Eestis teedemaksu kehtestamise poolt- ja vastuargumentidest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun