Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Julius Kuperjanov (0)

1 Hindamata
Punktid

JULIUS   KUPERJANOV
11.10.1894-02.02.1919
Elulugu

Sündis Pihkvamaal Duhnova 
valla Lihhova külas. 

Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid 
sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa 
kättesaadavuse ning venestamise  hirmus  tõi isa 
Daniel  pere tagasi Eestimaal.

Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe 
ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu 
Õpetajate  seminari .

1915.a.  veebruaris värvati Vene kroonu.

Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.-
november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt 
põrmustatud Eesti Vabariigi heaks,  saades  Tartu 
linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse 
tegevuse juhiks.

24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga 
Elvasse, kust algas Valga 
vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga 
operatsioonijuhi oberst Kalm `i järjestikustele 
kuritegelikele eksimustele Paju lahingus 
surmavalt  haavata  ning haavatutele korraldatud 
veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19.
Autasud

Stanislavi  3. järgu  rist  mõõkadega juunis 
1916.a.

- Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a.

- Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a.

- Stanislavi 2. järgu rist  mais 1917.a.

- Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a.

Georgi  4.järgu rist novembris 1917.a.

- Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a.

Lisaks 3 Vabaduseristi 2 kuuga, mil Eesti 
eest sõdis endanimelises pataljonis.
Teenistuskäik

1914 koolmeister Kambjas

1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene 
sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. 
Kiievi grenaderipolgu  koosseisus  Saksa-
Austriarindel Baranovitši asunduse lähedal 
Valgevenemaal

19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast 
raskelt  haavata ja evakueeriti Moskvasse

1917. aasta detsembris asus teenistusse Eesti 
tagavarapataljoni Tartusse

20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu 
ülevõtmist enamlastelt

Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis 
põrandaalust Omakaitset

1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise 
mobilisatsiooni kava

23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. 
Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku 
erilise partisaniüksuse asutamiseks.

14. jaanuaril 1919 vabastasid Julius  Kuperjanovi  
partisanide  pataljon  ja soomusrongid kaptenite Karl 
Partsi  ja Anton Irve juhtimisel Tartu.

31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju 
lahingus surmavalt haavata.
Aitäh kuulamast!
Allikad

http://kuperjanov.ee/J.Kuperjanovi%20kangelasteod.html

http://www.google.ee/imgres ?
imgurl= http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/d/d4/Julius_Kup
erjanov.jpg&imgrefurl= http://en.wikipedia.org/wiki/Julius_Kuperja
nov&h=240&w=161&tbnid=jfRyLV8DOTeY7M:&zoom=1&tbnh=1
86&tbnw=124&usg=__apNfX9ltltE3IxRFGc7KZoDVH78=&docid=
0qKQj_VY8LBGxM&itg=1&sa=X&ei=P0QPVLbFNMO7ygOqpYG4A
g&ved=0CJQBEPwdMAo

http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Kuperjanov

http://kuperjanov.ee/J.Kuperjanovi%20elulugu.html

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Elulugu
  • Slide 4
  • Autasud
  • Teenistuskäik
  • Slide 7
  • Aitäh kuulamast!
  • Allikad
Vasakule Paremale
Julius Kuperjanov #1 Julius Kuperjanov #2 Julius Kuperjanov #3 Julius Kuperjanov #4 Julius Kuperjanov #5 Julius Kuperjanov #6 Julius Kuperjanov #7 Julius Kuperjanov #8 Julius Kuperjanov #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ZuIsa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

PAJU LAHING
11
docx

PAJU LAHING

Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud ­ Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid. Eestlaste poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (nende hulgas ka haavata saanud leitnant Julius Kuperjanov) ning Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.

Ajalugu
Julius Kuperjanov
6
doc

Julius Kuperjanov

Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See

Ajalugu
Julius Kuperjanov
15
doc

Julius Kuperjanov

Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds

Ajalugu
Julius Kuperjanovi elulugu
17
docx

Julius Kuperjanovi elulugu

väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli talu, kuhu seejärel oma 7 liikmelise perega elama asub. Pojad Julius ja August pannakse õppima Sipe ministeeriumikooli, mille Julius 1909. a. edukalt lõpetab. 1910. a. sooritab ta sisseastumiseksamid Tartu õpetajateseminari.

Ajalugu
Julius Kuperjanov
24
rtf

Julius Kuperjanov

Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904

Ajalugu
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi

Riigikaitse
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun