Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Dirigent andrus kallastu (0)

1 Hindamata
Punktid
Dirigent andrus kallastu #1 Dirigent andrus kallastu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra Kiirend Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Eesti muusika

7. Peterburi konservatooriumi tähtsus Eesti muusikaelus on suur, sest meie profesionaalsed heliloojad, koorijuhid ja pillimängijad on õppinud just seal. Sealt on saanud nad väga hea hariduse. Nt. Peeter Süda, Miina Härma, Artur Lemba..... 8.Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent .IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethooveni Klaverikvartett.

Muusikaajalugu
thumbnail
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Kaljo Raid- Lõpetas Neeme Järvi palvel Eduart Tublin XI sümfoonia orkestratsiooni. Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas. Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18. Vokaal-instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Kirjutati võrreldes 20.sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga,

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

Joseph Haydn - referaat

Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata

Muusika
thumbnail
2
docx

"Missa solemnis" Beethoven

Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshertsog Rudolphi ametisseseadmise puhul Olmützi peapiiskopiks 9

Muusika
thumbnail
4
pdf

Helisev muusika retsensioon

variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu

filmimuusika
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

raamatute kujunduses • Värvid: heleroheline (rohekaskollane), lilla (Eestis nt. Draamateater) Ekspressionism (äärmuslik väljenduskunst) romantism kuubis Richard Strauss (1864–1949) (München Garmisch - suusakuurort Alpides) Hakkas oopereid kirjutama 1880-te lõpus. Tema esimesed ooperid ei äratanud tähelepanu. Alles kolmas ooper tõi edu (Sálome). Kuulsust oli ta võitnud aga oma sümfooniliste poeemide ja lauludega. Teda mõjutasid väga Wagneri ooperid. Lisaks oli ta väga hea dirigent (nagu Mahlergi). (Saksa kultuuriruumis mängis suurt rolli Wagneri eeskuju) III ooper oli „Sálome“. Esietendus 1905, Dresdenis. Libreto põhineb Oscar Wilde näidendil. Libreto tegi Strauss ise. Max Reinhardt (1873–1943) 20.saj. I poolel kuulsamaid lavastajaid. Hakkab lavastama R. Straussi oopereid. (Hofmannstahl, Strauss ja Reinhardt asutasid kolmekesi Salzburgi festivali u. 1920-el, selleks, et säilitada Vana-Euroopa kultuuri) Reinhardt tõi 20. saj

Muusika
thumbnail
5
docx

Muusikaajaloo mõisted

Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitme

Muusika
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun