Baleaarid (0)

Hiiumaa
Ander Mägi 9.b
Paiknemine
Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti 
maastikuvaldkonda
Hiiumaa  maastikurajooni kuuluvad  Vormsi , Kassari, ligi 230 
peasaare rannikumeres asuvat väikesaart 
Piirkond: 1116 km²
Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega
Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk
Geoloogiline  ehitus
 Aluskord  võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, 
meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne 
rõngassaar
Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri 
lubjakivist
Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt 
katab seda mereliiv
Pinnamood
Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m)
   Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke 
( Leemeti  mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid
Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose 
( Emmaste  ja Männamaa vahel) ja 
moreentasandikke
Eriti tasane on  maapind  saare kaguosas Käina 
ümbruses, kus pinnakatte moodustavad  moreen  ja 
viirsavi.
 Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal 
paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall
 Kärdla lähedal on Helmerseni kivid  
Leidub  rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m)
Kliima
Ümbritseva mere tõttu valitseb 
parasvöötme  mereline  kliima
 Talved  on soojemad kui mandri-Eestis 
(veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C )
Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine 
õhutemp. +16,5 : +17°C)
Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma 
vähem
Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat 
hiljem ( jää  sulamine ) ning sügis  venib  
pikemaks
 Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : 
+5,8°C
Veestik
Rannajoone kogupikkus on u 365 
km
Umbes 7% moodustavad saare 
keskosas asuvad ulatuslikud 
soostikud
Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja 
Õngu soo) on  Tihu  jäänukjärved
Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7
Pikim jõgi on Luguse jõgi,  21 km 
pikk
Leidub rannikujärvesid(võivad veel 
olla riimveelised)nt:Käina laht
Muld ja  taimkate
Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti 
suurim
Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu 
ja Tahkuna ps leidub leetunud  ja leedemuldi 
( huumusvaesed-võib paiguti puududa)
 Taimestik  on liigirikas (ligi 1000 liiki,  Vormsil  
umbes 900)
Hiiumaal on valdavad männimetsad, 
soostunud  lehtmetsad , kuuse- segametsad  
ja kadastikud, rannaniidud ja luited,  rabad  ja 
madalsood.
Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi 
(Vormsil umbes 60)
Võrdlemisi pehmes merelises 
kliimas kasvavad haruldased ja 
reliktsed
liigid  luuderohi  ja harilik  jugapuu
Saarel kasvavad looduslikult veel 
rand -ogaputk ning Eestis 
haruldane pisilina.
Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil 
lisaks ka puisniite
Vaatamisväärsused
Suuremõisa-  peahoone   rajati 
aastail 1755- 1760 ,
 ühekorruselised tiibehitised 
rajati 1770.aastatel
Umbes peahoonega  samalajal  rajatud 
mõisapark on alates  1959   looduskaitse 
all.
Ülendi ohvripärn-
Võeti üksikobjektina looduskaitse 
alla 1959. aastal
On püha puu, kuna pidavat 
tervendama, anti ohvriande
Kõpu  tuletorn -ehitatud 
16.sajandil
Kõpu tuletorn 
on Läänemere ja
Baltimaade vanim ning 
väidetavalt
 maailmas vanuselt teine või 
kolmas
 tuletorn, mille  tipus  on tuli 
pidevalt põlenud
Tuletorni kõrgus  maapinnast  
on 36 m
 Tuli on merepinnast 102,6 m 
kõrgusel
Soera 
Talumuuseum
Hiiumaa 
puittuulikud
Vaemla 
villavabrik
Pühalepa  kirik
Kärdla linn 
Vormsi
Kasutatud allikad
  https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiumaa
  http://entsyklopeedia.ee/kategooria/hiiumaa
  http://www.tiitreisid.ee/est/opilasreisid_eestis/hiiumaa-2-paeva/
  https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn
  http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/
  http://www.otsimrat.net/kraater/maapoue_labiloige.html
  http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at
  https://et.wikipedia.org/wiki/Vorms i
  https://www.ilmateenistus.ee/
  https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suurem%C3%B5isa_m%C3%B5is

Document Outline

• Slide 1
• Paiknemine
• Slide 3
• Geoloogiline ehitus
• Pinnamood
• Kliima
• Veestik
• Muld ja taimkate
• Slide 9
• Vaatamisväärsused
• Slide 11
• Slide 12
• Kasutatud allikad