Parfüüm (0)

Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on
seda põhjustava aine lenduvus . Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest
inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis
kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti
ettekujutatav.
Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid ) segu, mida kasutatakse inimkeha , esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana- Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest , puuviljadest , vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid.
Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane , metsane, orientaalne , värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest erinevatest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Parfüümide koostamine on peen kunst , milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid – nn ninad .
Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul.
Parfüümide koostisained
Püramiidi süsteem..
1889 aastal sai alguse tänu Aime Guerlainile püramiidi süsteem( praeguseks klassikaline süsteem). Püramiidi kolmeks astmeks on lõhna tipp, süda ja põhi. Lõhna tipp sisaldab kõige kergemini lendlevaid parfüümi koostisaineid, need püsivad väga lühikest aega, kõigest mõne minuti. Lõhna tipule järgneb süda, tuues välja parfüümi põhielemendid. Just selles lõhnas asuvad põhilõhnad, mis püsivad lõhna põhja poolt toetatuna vähemalt 4 tundi. Lõhna põhi sisaldab kõige kauem kestvaid lõhnaaineid- parfüümi fiksaatoreid. Need hoiavad lõhna koos ning võivad püsida terve päeva või kauemgi. Kuna turul on tuhandeid parfüüme, tuleb neind kuidagi rühmitada.
Allpool olev alajaotus on Prantsusmaa Parfüümiloojate Ühingu poolt välja töötatud süsteem:

Tsitruse (tsitruseviljadest saadav aroomiaine, kasutusel ka sõnana hesperiidne)
Alajaotusesse kuuluvad:

Tsitruse (Eau de Patou )

Lille -Chypre-Tsitruse(Eau De Rochas)

Tsitruse-Vürtsi

Tsitruse-Puu

Tsitruse-Aromaatne( Eau De Courreges)

Lille (parfüüm on saadud lilledes sisalduvatest eeterlikest õlidest)
Alajaotusesse kuuluvad:

Üksiku lille(kõik ühe lille lõhnad)

Lavendli -Üksiku lille

Lillebukett ( Je Reviens, Joy, Giorgio , Eternity)

Värske lille (Safari, Chanel No 95)

Lille-Aldehüüdi(Chanel No 5, Loulou)

Lille-Puidu

Lille-Puuvilja-Puu(Nahema, Armani, Kenzo )

Fougere(värske rohu noodiga sambliku või sõnajalahõngulise põhjalõhnaga enamasti meestelõhnad)
Alajaotusesse kuuluvad:

Fougere ( Jicky , Canoe)

Pehme Ambra -Fougere

Lille-Ambra-Fougere

Vürtsi-Fougere

Aromaatne-Fougere

Chypre(parfüümiperekond, mille puul tipunoodid ja parfüümi lillelõhnaline süda lisatakse puu- ja ambralõhnalisele põhjale)
Alajaotusesse kuuluvad:

Chypre

Lille-Chypre

Lille-Aldehüüdi-Chypre(Paloma Picasso )

Puuvilja-Chypre(Mitsouko, Femme )

Aromaatne-Chypre

Värske Chypre(Miss Dior )

Naha-Chypre(La Nuit, Montana )

Puu (enamasti meestelõhnad)
Alajaotusesse kuuluvad:

Puu

Puu-Hesperiidne-Okaspuu

Puu-Aromaatne

Puu-Vürtsi

Puu-Vürtsi-Naha

Puu-Ambra

Ambra( kasutusel ka sõnana idamaine -tugeva eksootilise, vürtsise või palsamliku karakteriga lõhn)
Alajaotusesse kuuluvad:

Lille-Puu-Ambra ( Blijan, Samsara , Joop!)

Lille-Vürtsi-Ambra( Poison, Red Door )

Pehme-Ambra (Tabu, Shalimar)

Tsitruse-Ambra

Lille-Poolambra (Opium, Coco )

Naha
Alajaotusesse kuuluvad:

Naha (Tabac Blond )

Lille-Naha

Tubaka-Naha
Millest nahal imeliselt lõhnav parfüüm siis koosneb? Kuni 19. sajandini valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid. Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid , millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks.
Kuigi oleks ilus arvata, et tuntud nimega moelooja ise lõhna valmis segab, on see tegelikult peamiselt keemikute mängumaa. Nii keemikud kui keemilised ühendid jäävad aga tagaplaanile. Heksahüdroheksametüültsüklopentabensopüraan kõlab pigem terroristide pommina kui ainena, mida kasutatakse parfüümis muskuselõhna sünteesimiseks. Nii loeme lõhna kirjeldusest, et sellele annab imepärase noodi jõuline muskus .
Loomsed koostisosad
Ehtsaid loomseid koostisaineid kasutatakse tänapäeval parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad loomsete koostisainete kasutamise vastu üha aktiivsemalt sõna loomakaitsjad.
Kui neid siiski kasutada, tuleb neid oluliselt lahjendada, kuna algses olekus on need nii vänged, et ajavad südame pahaks. Just loomsete koostisosade vähene kasutamine parfüümides on üheks põhjuseks, miks vanaprouad kurdavad, et "tänased lõhnad ei lõhna ikka nii hästi ja nii kaua kui noorusajal".
Loomsetest koostisainetest on populaarseimad ambra ja muskus. Ambra on aine, mida kašelott eritab pärast tindikala söömist. Seda leitakse erineva suurusega klompidena kas troopilistest meredest või kaldale uhutuna. Enne kasutamist peab see vähemalt kolm aastat seisma. Muskus on pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat.
Taimsed koostisosad
Taimseid koostisosi kasutatakse parfüümides rohkem, ent nendegi kasutamine on kallis ja vaevarikas. Iga taim tuleb korjata õigest kohast, õige osa õigel arenguhetkel, see õigel ajal töödelda... Lõhna ei anna mitte ainult taimede õied, vaid ka pungad , lehed, varred, puit, viljad , seemned, koor, vaik ja juured. Mõnikord sisaldab lõhna terve taim, teinekord lõhnavad taime erinevad osad omamoodi.
Parfüümide oskussõnastik
Aldehüüd: sünteetiliselt valmistatud looduslikke lõhnu imiteeriv lõhnaaine, millele looduses vastet ei leidu. Esimeseks aldehüüdlõhnaks oli Chanel Nº 5, mis on tänaseni maailmas kõige enam müüdav lõhn.
Ambra (ambergris): erootiline lõhn, mida kunagi saadi isaste kašelottide lõhnanäärmetest; tänapäeval toodetakse ambrat sünteetiliselt.
Ambrette: üks ambra sünteetilisi teisendeid.
Palsam : palsamipuu vaigulaadne eritis , mida kasutatakse lõhna fikseerijana.
Bergamot: värske lõhn, mida kasutatakse rohelistes ja lillelõhnades.
Champaca: sooja lõhnaga aroomiaine, mida saadakse magnooliast.
Chypre lõhnad: lõhnaperekond, mis sisaldab lille-, vürtsi-, sambla- ja patšuulilõhnu.
Eau de Cologne (EdC): odekolonn, sisaldab 3-5 protsenti eeterlikke õlisid, reeglina kasutatakse kogu keha värskendamiseks.
Eau de Parfum (EdP): parfüümvesi, sisaldab 8-15 protsenti eeterlikke õlisid
Eau de Toilette (EdT): tualettvesi, sisaldab 4-8 protsenti eeterlikke õlisid.
Eau Fraiche: sisaldab umbes 3 protsenti eeterlikke õlisid.
Esimesed noodid : algusnoodid, tipunoodid; komponendid, mida lõhna puhul esimeses järjekorras tajutakse; kaovad kiiresti ning sulanduvad lõhnale iseloomulike nootidega.
Elixir de parfum: sisaldab umbes 15–30 protsenti eeterlikke õlisid.
Fougère: sõnajalalõhn, mis sisaldab sambla- ja muude metsalõhnade nüansse.
Parfüüm: alkoholis lahustatud eeterlike õlide kombinatsioon.
Lõhnaskänner: vahend, mida kasutatakse soovitud – näiteks meretuule või mägioja lõhna – sünteetiliseks loomiseks.
Idamaine ehk orientaalne lõhn: sisaldab lille-, ambra-, muskuse- ja vaniljenoote.
Lillelõhn: koosneb kas ühe konkreetse lille või lillede buketi lõhnast.
Ambra, merevaik: merepõhjas kivistunud okaspuude vaik, mida kasutatakse lõhnade loomisel; ambra ehk kollane merevaik.
Muskus: algselt erootiline, isase muskushirve sugunäärme tugevasti lõhnav eritis; tänapäeval kasutatakse lõhnatööstuses sünteetiliselt toodetud muskust.
Nina: lõhnade looja.
Neroli: tugeva, kibemagusa lõhnaga aroomiõli, mida esialgselt valmistati Sevilla apelsinipuude värsketest õitest. Tänapäeval saadakse Prantsusmaalt, Itaaliast, Egiptusest.
Lõhnaekstrakt: sisaldab umbes 20–40 protsenti eeterlikke õlisid.
Patšuuli: tugev, magus, erootilise toimega lõhn, mis elavdab kõiki teisi lõhnu; saadakse Indias kasvava poolpõõsa kuivatatud lehtedest.
Põhjanoodid, lõpunoodid: nendes on tajutavad kõik lõhna erinevad komponendid.
Roosiõli: Amori lõhn; ühe kilo roosiõli saamiseks kulub 5000 kilo roosi õielehti.
Seeder : seedripuust saadav õli; kasutatakse teiste lõhnade fikseerijana.
Südamenoodid: põhinoodid, iseloomulikud noodid; jäävad nahale kuni lõhna täieliku hajumiseni.
Tuberoos: tugevalõhnaline taim, amarüllise sugulane, nimetatakse ka sensuaalsuse õitsevaks sümboliks; tugev, intensiivne ja mesimagus lõhn.
Veelõhnad: reeglina valmistatakse eeterlikest õlides ning jätavad nahale väga kerge lõhna.
Vetiver : vetiveri juurtest saadav eeterlik õli, mida kasutatakse idamaistes, chypre-lõhnaperekonda kuuluvate ja aldehüüdlõhnade valmistamiseks.
Rohelised lõhnad: värsked ja sportlikud; sisaldavad sidrunit, apelsini ja bergamotti.
Tahke parfüüm: sisaldab umbes 3 protsenti eeterlikke õlisid, mis on segatud parfüümialusega.
Ylang ylang: pisut jasmiini meenutav lõhn; kasutatakse teiste lõhnade elavdamiseks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.pltsyg.edu.ee/content/infoleht/juuni_07.pdf
www.google.ee
Ajakiri Buduaar
www. wikipeedia .ee