võimaldaks selgitada pankroti prognoosimise teoreetilisi aluseid. · Analüüsida ettevõtete pankroti tõenäosust finantsstabiilsuse reitingu skoori metodi järgi. · Analüüsida ettevõtete pankroti tõenäosust kasutades selleks ülalnimetatuid mudeleid. Lõputöö sisuline osa koosneb kahest peatükist. Töö esimeses peatükis tuuakse ära finantsstabiilsuse mõiste erinevad käsitlused, maailmas enim levinud pankrotistumise prognoseerimise meetodeid ning põhilised kapitali teooria mõisted ja suunad. Töö teises peatükis tuuakse kahe erineva meetodi rakendused Eestis tegutsevate ettevõtete näitel. Autor tänab oma juhendajat ja Dr O. Tveretina (Karlsruher Institut für Technologie, Saksamaa) arutelude ja nõuannete eest. 5 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED 1
Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu(kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu). Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööandjal kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööandja peab andma eelisõiguse tööle jätmise töötaja esindaja ja töötaja suhtes, kes kasvatab alla kolmeaastast last
põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Mõjud Eestile 19301933 Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja. Riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega. Majanduslik tõus 1930ndate teisel poolel Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga
Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus. Kuid kõik algas sellest, et Hremann Mülleri valitsus üritas läbi suruda seadust, millega oleks suurendatud töötute kindlustusfondi sissemakseid, kuid kaotas sellega Riigipäeva enamiku toetuse ja läks erru. Peale seda algasid Saksamaal Riigipäeva valimised ning siis presidendi valimised, mille võitis Hindenburg. Ta ei olnud Riigipäevaga rahul ning sellele järgnesid järjekordsed valimised
Ajalugu Esimene Tallinna lennuväli paiknes Lasnamäel ja teenindas Aeronaudi lende, kuid see vahetati Aeronaudi pankrotistumise järel välja Nehatu lennuvälja vastu. 26. märtsil 1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga. 22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu. 1962
UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL ● Läbi aegade kõige kallim muusika- ja teatrižanr, sest see oli 18. Saj-ni baroki õukonnapidustuste osa ● 18.saj keskel ooperis toimus stiilimurrang, milles peegelduvad valgustussajandi sotsiaalsed suundumused ● Euroopas valitses tõsine ooper ehk opera seria ● 1728. aastal toimus Londoni ooperiteatri pankrott, mis oli kogu kunstizanri pankrotistumise aluseks ● “Kerjuseooper” - ballaad-ooper, mis pani aluse laulumängulaadsetele etendustele ● Nii laulumäng kui ka koomiline ooper e opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele e tegelased ja konfliktid oli tuttavad ● Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ● Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna- käskjanna”(1733)
Probleemi tagajärjed Ettevõtte teenitud tulud olid mitmeid kordi väiksemad, kui välja käidud kulutused. Isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid ajalehe kojukannet, mis aga nõudis lisainvesteeringuid. Müügitulu oli oodatust väiksem. Probleemi valdkond: ettevõtte juht Riho Kullassepp tegi vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valiku. Milliste strateegiatega oleks Riho Kullassepp suutnud ettevõtte pankrotistumise ära hoida? 2. Olukorra analüüs Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist võib välja lugeda, et Riho tegutses ennatlikult, ärile kasukstulevaid uuringuid tegemata ning oli väga kindel, et tema äriplaani saadab suur edu (ajaleheturg oli küllastunud paljudest
tehastes. Naised hakkasid ka aktiivselt osalema ühiskondlikus elus. Muutus naiste mood, mis lubas nüüdsest lühikesi seelikuid ja poisipead ning seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Muutus ka traditsiooniline peremudel. Esimese maailmasõja ajal hakkas riik majanduselu reguleerima. See oli vajalik, kuna kulutusi tuli piirata. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, mis tõi kaasa väikeettevõtete pankrotistumise, kuna telliti suurfirmadelt. Samuti tõsteti maksukoormust. Esimese maailmasõja tagajärjed olid ebameeldivad ja kohati katastroofilised. Saksamaa kaotas kõik oma koloonia-, kui ka Euroopa valdused, lagunesid Türgi, Vene ja Austria- Ungari impeeriumid ning Euroopas tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. Haavatute ning kaotatud elude arv oli väga suur. Suured sõjakulutused kurnasid välja enamike suurriikide majanduse
Eriti tuntav oleks mõju teistes nõrkades EL riikides, eeskätt neis, mis asuvad Kreeka lähedal, ehk siis Itaalia ja Hispaania. Kuna Itaalia, Hispaania ja Kreeka on omavahel tihedalt kaubandussuhetes seotud, siis Kreeka eurost loobumine ja sellele järgnev madalseis riigis tähendab vähenevat eksporti ning importi. See omakorda vähendab ka Itaalia ja Hispaania sisemajanduslikku koguprodukti ning kogu riigis ringlevat rahahulka, mis võib omakorda põhjustada mõnede ettevõtete pankrotistumise ning inimeste töötajäämise. See omakorda võib viia näiteks Hispaania selleni, et ei suudeta õigetel tähtaegadel tagasi maksta oma laene, mis on abipakettidena Euroopa Liidult saadud. Ülejäänud maailmale mõjuks Kreeka lahkumine euroalast näiteks sellega, et muu maailma usaldus euro vastu väheneb, see tähendab seda, et näiteks dollar muutuks euro suhtes tugevamaks. Kuna väheneks ka Euroopa Liidu import, siis USA ei saaks enam nii palju kaupu
korporatsiooni (Syngenta, Bayer-Aventis, Monsanto, DuPont, BASF, Dow), kes müüvad patenteeritud seemnematerjali koos kindla oma firma tehnoloogilise paketiga. Seemned on märgatavalt kallimad tavaseemneist, tootja ei tohi neid ise paljundada, vaid peab ostma uue seemne ning sellele lisaks tuleb USA ja Kanada tootjatel tasuda ka nn hektarimaksu. Ometigi hakkab see aina enam mõju avaldama ka mahe- ja ökotootjatele, kelle pankrotistumise risk aina kasvab. Ning oluline on ka, et GM-taimede õietolm levib putukate ja tuulega ning saastab ümbruskondsed mahe- ja tavapõllud. 4) Inimestepoolne sekkumine looduse tasakaalu ka geenide tasandil võib tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi, rikkudes veelgi looduse tasakaalu. Võib kaasneda siiratud muundinfo kontrollimatu levik. o Taiwanis on GM-riisi tõttu saatatud kohaliku metsiku riisi populatsioonid ning seeläbi nende pärilikud omadused rikutud.
Kui negatiivne, siis makstakse neile raha rohkem tagasi. Sisuliselt lähenemine tähendab, et tehakse märgiteste, et jõuda järeldusele milline mudel 8st ettevõttel on ja siis ühte mudelit peab tõlgendama. 52. slaid. Tegemist on seitsmenda mudeliga. Ettevõte kasvab kiiresti ja raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. 17. Pankroti prognoosimine (ainult Altmani Z skoori järgi). Arvutada ettevõtte pankrotistumise tõenäosust. Kui tõenäoline on, et ettevõtte satub pankrotti. Mis tegurid võrab arvesse? Likviidsuse näitaja, jaotamata kasum, kasumlikkus, kapitalistruktuur. Mida rohkem omakapitali, seda väiksem tõenäosus sattuda pankrotti. 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige levinum on % meetod, mitu % moodustab üks kirje teisest. Erivormiks on kasvumäärade meetod. Suhtarvude meetod. Kasvumäär – parameter – finantsotsus – valem. 19
· Krediidiriski juhtimine keskendub vastavate riskide maandamisele läbi nende identifitseerimise, mõõtmise ja konsolideerimise · Ennetav lähenemine, keskendutakse riskifaktorite identifitseerimisele ja potentsiaalse mõju kvantifitseerimisele - potentsiaalse riski minimeerimisele Krediidiriski mõõtmise põhimõtted Oodatava kahjumi ja stresskahjumi hindamine · Oodatava kahjumi arvutamisel kasutatakse sisemist reitingusüsteemi iga reitinguklassiga seotakse pankrotistumise tõenäosus ühe aasta jooksul, mis määratakse eelmiste aastate kahjumi ajaloo ja majanduskeskkonna väljavaadete põhjal · Stresskahjumi suuruse kvantifitseerimisega püütakse aru saada kuidas käitub ettevõte ekstreemsetes majandusoludes ehk hinnata omakapitali suurust Reitingusüsteem F in a n t s t u g e v u s e a n a lü ü s Ä r it e g e v u s e a n a lü ü s
Kapitali mobiilsus ja vahetuskursireziimi "trilemma" · Majanduspoliitika "trilemma" avatud majanduse puhul: Autonoomne rahapoliitika Vahetuskursi stabiilsus Kapitali vaba liikumine · Nimetatud kolmest eesmärgist saab üheaegselt saavutada ainult kahte · Vahetuskursistabiilsus on areneva riigi jaoks olulisem kui arenenud riigi jaoks Abinõud pankade pankrotistumise vältimiseks. · Abinõud pankade pankrotistumise vältimiseks Hoiusekindlustus Reservinõuded Kapitaliadekvaatsuse nõuded Pankade järelevalve Viimase võimaluse laenaja Arenevate riikide tunnused. · Enamikku arenevaid riike iseloomustab vähemalt mõni järgnevatest tunnustest Ajalooliselt ulatuslik otsene riiklik kontroll majanduses
Inglismaa ja Saksamaa. Enamasti tööstusseadmed, keemiakaubad, veeti välja võid ja peekonit. toorained(raud,kivisüsi, naftasaadu- sed, puuvill). Majanduskriisi mõjud Eestile: Hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Tekkis suletud ring- ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega. 3. Välispoliitika 1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega- 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt, 1921 astus Eesti Rahvasteliitu, 1923 sõlmiti Eesti – Läti
koostada vastavad koostöölepingud, kus on juba garanteeritud teatud tagatis lepingu katkemisel. Firma siseseks nõrkuseks võib pidada seda et tegu on ainult ühe töölisega, kelle haigestumise korral peatub ka tootmine. Selle ära hoidmiseks oleks kasulik tulevikusperspektiivis palgata lisatööline ülejääva kasumi arvelt, mis suurendaks ühtlasi ka tootlikust ja kasumit märgataval määral. Kuna firma rajaneb omakapitalil, on risk ainult ettevõtjale endale kaotada investeeritud raha pankrotistumise korral. Kuna peamine investeering on põhivarasse, annab neid ka edasi müüa jättes need garantiideks, kui ettevõte peaks kahjumit tootma hakkama. Tuleks vältida väga suurt toormatejali sisseostmist, et ei tekiks võlgade ohtu ja toodangu seismajäämist turu vähenemisel. Finantsid NETOKÄIVE 15000000.00EEK MUUTUVKULUD Materjalid 47,8% käibest 7166000.00EEK
(inflatsioon) ja hindade tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus. Eriti
· Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu · Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel · Töötaja suhtes usalduse kaotamisel · Töötaja vääritu teo tõttu · Töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu · Töötaja vanuse tõttu · Põhikohaga töötaja töölevõtmisel · Töötaja korruptiivse teo tõttu Kui tööleping lõpetatakse ettevõtte likvideerimise, pankrotistumise, töötajate koondamise või vanuse tõttu peab tööandja maksma töötajale hüvitist(kahe kuni nelja kuu keskmine palk). Töötaja mittevastavuse korral peab tööandja maksma ainult ühe kuu keskmise palga. Muudel juhtudel hüvitist maksma ei pea. Ebaseadusliku vallandamise vaidlustamiseks on aega üks kuu. Puhkuse riiklik norm 28 päeva. Alaealistel, invaliididel, riigi-, valla- ja linnaametnikel 35 päeva, lasteaiakasvatajad ja õpetajad 56 päeva
Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleb kajastada koheselt müügimomendil või ajal. Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule ning intressi ei maksustata käibemaksuga. Näide. Ettevõte müüb kodutehnikat hinnaga 950.-, ostja kohustub tasuma 3 kuu jooksul. Esmane sissemakse 200.-. Arvestatav intress tasumata summalt on 5%. Koostatakse arve, tavaliselt ka ostu- müügileping.:
Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine (TLS § 89 lg 2): 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Säilinud on siiski nõue, et tööandja peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankrotistumise korral ( samaväärne on pankrotimenetluse raugetamine). Kui aga tööandja võib (kuid ei pea) võimaldada töötajale teise töö pakkumisel täiendusõpet või muuta töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankrotistumise korral, on tööle jäämise eelisõigus töötajate
ettevõtte lühiajalist maksevõimet ja selle parenemisvõimalusi; ettevõtte pikaajalist maksevõimet ja selle prognoose. Ettevõtte sattumist pankrotti, täpsemalt sellele eelnevat pikaajalist maksejõuetust ei ole võimalik täiesti kindlalt prognoosida, kuid mitmed suhtarvud on siiski osutunud kasutuskõlblikeks indikaatoriteks. Sellest lähtuvalt on Edward Altman koostanud mitmeid statistilisi mudeleid, mida ta USA firmade võimaliku pankrotistumise määramiseks ka praktiliselt rakendas. Ligikaudu 97% firmasid, millele Altman ennustas pikaajalist maksevõimetust, lõpetasid pankrotiga (Tsistjakov 1996, lk 34). 24 Eestis ettevõtete pankrotiohule viitavad näitajad (Krediidiinfo 2006): ettevõttel on Maksu ja Tolliameti ees tunduvalt rohkem pikaajalisi võlgnevusi kui tavaettevõtetel; negatiivne omakapitali tase; suur kahjum viimasel aruandeaastal;
eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma; ettevõtted lõpetasid töö; töötuse kasvades vähenes omakorda sisetarbimine; kriisi leevandada ei õnnestunud ka ekspordi suurendamise kaudu, kuna ka mujul maailmas valitses sellel ajal majanduskriis).
Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Inventuuri läbiviimiseks saadetakse saldoteatised teisele osapoolele ja saadakse teiselt osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s.
-äriseadustikule -sihtasustuste seadustele -mittetulundusühingute seadusele. Eraõiguslikud juriidilised isikud on vastutavad oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Likvideerimisel võivad nende säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi või likvideerijale. 8 Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile. Pankrotistumise puhul pankrotiseadus sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel peab pankrotihaldur ette nägema vahendid dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Üldjuhul antakse eraarhivaalid üle eraarhiivi. Arhivaalide üleandmine eraarhiivi toimub kokkuleppel eraarhiiviga. Eraarhiivis on arhivaalide säilitamine tasuline. ARHIVAALIDE ERALDAMINE HÄVITAMISEKS
kohustatud esimesel võimalusel pensionivara maha müüma ning ostma pärast pensionifondi varadega seotud nõuete rahuldamist ostma osakute omanikelt pensionifondi osakud tagasi. Osakute müügist saadud vara eest omandab iga osaku omanik vastava arvu tema poolt valitud või Finantsinspektsiooni poolt määratud teise pensionifondi osakuid.25 Seega on riik võtnud kasutusele vajalikud meetmed tagamaks pensionifondi varade säilimise fondivalitseja või depoopanga pankrotistumise korral. Lisaks fondi varade säilitamisele on aga oluline ka fondivarade mõistliku kasutamise ja investeerimise tagamine. Vähendamaks pensioni II samba fondi osakute omaniku riske selles vallas on käesoleva regulatsiooni kohaselt võetakse pensionifondivalitsejale kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ja kahju kannatanud osakuomanikule lastakse välja uued osakud olukorras kus Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on
konkreetses pangas sularahakriisi ja võivad viia selle pankrotistumiseni. Kui hirm rahast ilma jääda veelgi levib, võib see mõjuda ka teistele finantsinstitutsioonidele ja seega tekkida süsteemse kriisi oht. Süsteemne kriis tekib, kuna pankadel on tihti ulatuslikes kogustes üksteise aktivaid ja kui üks pankadest nüüd pankrotistub, muutuvad selle aktivad väärtusetuks, mis võib omakorda kaasa tuua ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas
(kontsert, festival, teatrietendus, spordivõistlus vms) on kulunud suur summa, kuid populaarsus on oodatust tunduvalt madalam ja seega ka ei teenita kulusid tasa, kasumist rääkimata. Või kui põllumehel on halva ilma või looduskatastroofi tõttu oodatust palju nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev ülemaailmne majanduskriis on mõjunud halvasti vägagi paljude füüsiliste ja juriidiliste isikute toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise. 1.4. TAGAJÄRJED PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised: 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse 3) füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga
vastutas virtin, sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu. Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi lõpukümnenditele langeb ka esimene tõeline mõisate pankrotistumise laine. Ühe abinõuna kasutati luksuspiiranguid. Koos levivate valgustusideedega tõstatus küsimus kogu siinse majandusssüsteemi otstarbekusest, avades tee agraarreformide ajastule. Kogu mõisamajandus oli rajatud suhteliselt madalalt hinnatud talupoegade teotööle ja loonusandamitele. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvas talupoegadelt nõutava teotöö suurus. Talumajapidamiseski oli kesksel kohal teraviljakasvatus, lisaks kasvatati hernest, kapsast,
Aastail 1781-1861 autatu üle 2500 panga, kuid paljud neist ei olnud usaldusväärsed; peaaedu kaks viiendikku neis pidi kümne aasta jooksul pärast asutamist oma tegevuse lõpetama.[1] 2. KESKPANGAD Vaatamata oma nimele ei ole keskpangad ,,pangad" samas mõttes kui kommertspangad. Nad on valitsusasutused, mis ei tegele oma kasumite maksimeerimisega, vaid teatavate eesmärkide saavutamisega kogu majanduse jaoks, näiteks kommertspankade pankrotistumise või kõrge töötusetaseme jms. Vältimisega. Keskpangad, isegi kui nad on formaalselt eraaktsionäride omanduses, täidavad riiklikke ülesandeid ja moodustavad seetõttu nagu ühe osa valitsusest. [1] 2.1 Keskpankade tekkimine Keskpangad on välja kujunenud kahel viisil. Üks on aeglane evolutsiooniliprotsess, nii kujunes väljs Bank of England, mis alustas kommertspangana, kuid omandas aastate jooksul täiendavat võimu ja lisaülesandeid, mis muutis ta tasapisi keskpangaks
repo - tagasiostuleping, millega väärtpaberite emitent kohustub investorilt tagasi ostma obligatsiooni määratud hinnaga revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri 8 sanatsioon - tervendamine; süsteemi rakendamine ettevõtte pankrotistumise vältimiseks või lihtsalt majanduslikest raskustest ülesaamiseks saneerima - sanatsiooni teostama - sanatsiooni teostama segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid sidusettevõtja - sidusettevõte on ettevõte, mille omakapitalis krediidiasutus osaleb
x 3 = ärikasum/vara x 4 = omakapital/kohustused 2008.a. Käibevara = 262 123 Lühiajalised kohustused = 290 846 Vara = 2 378 683 x1 = ( 262 123 290 846 ) / 2 378 683 = - 0, 012 Puhaskasum = 16 675 x2 = 16 675 / 2 378 683 = 0, 007 Ärikasum = 44 030 x3 = 44 030 / 2 378 683 = 0, 0185 Omakapital = 597 004 Kohustused = 1 781 679 x4 = 597 004 / 1 781 679 = 0, 335 Z-seis = 6,56 x (- 0,012) + 3,26 x 0,007 + 6,72 x 0,0185 + 1,05 x 0,335= 0,42017 Z-seis näitab ettevõtte pankrotistumise tõenäosust. 2007.a. Käibevara = 216 793 Lühiajalised kohustused = 206 389 Vara = 1 594 350 x1 = (216 793 206 389) / 1 594 350 = 0,0065255 Puhaskasum = 102 515 x2 = 102 515 / 1 594 350 = 0,0642989 Ärikasum = 105 867 x3 = 105 867 / 1 594 350 = 0,0664013 Omakapital = 1 377 091 Kohustused = 1 014 021 x4 = 1 377 091 / 1 014 021 = 1,358 Z-seis = 6,56 x 0,0065255 + 3,26 x 0,0642989 + 6,72 x 0,0664013 + 1,05 x 1,358 = 2,1245 23 2006.a.
Saaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. 2. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmisr, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. 3. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja. 4. riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida 5. rahva üldise eletustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja riigikogu tegevusega. 22. Tööstuse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) -1910. a algas majanduses uus tõus tänu sõjatööstusele -impeeriumi majanduselu militariseerimine valmistuti sõjaks, hakati välja ehitama Tallinna
kapitalism – majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka). 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda
kapitalism majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka). 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda
Asutava Kogu otsusega läbi viidud maareform (10.oktoober 1919), millega riigistati mõisnikele kuulunud maavaldused ja loodi 56 000 uut asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga: kaup jäi ladudesse seisma; paljud ettevõtted lõpetasid töö; töötuse kasvades vähenes omakorda sisetarbimine; kriisi leevendada ei õnnestunud ka ekspordi suurendamise kaudu, kuna ka mujal maailmas valitses sellel ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju
saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 13 asundustalu. Sellega tekkis ulatuslik väikemaaomanike kiht ning vähendati maal sotsiaalseid vastuolusid. 1923 algas Eestis majanduse langus. 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga: kaup jäi ladudesse seisma; paljud ettevõtted lõpetasid töö; töötuse kasvades vähenes omakorda sisetarbimine; kriisi leevendada ei õnnestunud ka ekspordi suurendamise kaudu, kuna ka mujal maailmas valitses sellel ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti
elutervet konkurentsi ja ei eelista ühte majandusharu teisele. Kui tavapanganduses arvestatakse lühiajalist krediiti andes ettevõtete hetkeseisu siis paljudel juhtudel raskustes olevad ettevõtted krediiti ei saa. Isegi kui saavad siis väga kõrge intressiga. Islamimaades vaadeldakse aga seda mida ettevõte saab selle rahaga teatud perioodi lõikes teha ehk hetkeseisu ei arvestata. Isiklikult arvan, et see süsteem on majandusele kasulikum, sest takistab raskustes olevate ettevõtete pankrotistumise. Võin siinkohal tuua näite Eesti ettevõttest Tallink: 2005 aastal oli Tallink suurtes raskustes ning ilmselt ei oleks saanud tegevuse jätkamiseks üheltki Eesti kommertspangalt laenu. Laenu saadi Ühispangast. Mõni aeg hiljem sai Ühispanga juhatusse kuulv Ain Hanschmid suure osa Tallinki aktsiate omanikus. Peale tehingut lahkus Ain Hanschmid Ühispangast. Tänaseks on saanud Tallinkist üks Läänemere suurim laevakompanii. Selle näitega tekib palju eetilisi
koostada vastavad koostöölepingud, kus on juba garanteeritud teatud tagatis lepingu katkemisel. Firma siseseks nõrkuseks võib pidada seda et tegu on ainult ühe töölisega, kelle haigestumise korral peatub ka tootmine. Selle ära hoidmiseks oleks kasulik tulevikusperspektiivis palgata lisatööline ülejääva kasumi arvelt, mis suurendaks ühtlasi ka tootlikust ja kasumit märgataval määral. Kuna firma rajaneb omakapitalil, on risk ainult ettevõtjatel endal kaotada investeeritud raha pankrotistumise korral. Kuna peamine investeering on põhivarasse, annab neid ka edasi müüa jättes need garantiideks, kui ettevõte peaks kahjumit tootma hakkama. Tuleks vältida väga suurt toormatejali sisseostmist, et ei tekiks võlgade ohtu ja toodangu seismajäämist turu vähenemisel. Ettevõttel on risk, et kui ta ei hoia oma kulutusi stabiilsena ja kontrolli all, siis ettevõte ei oma vajalikku likviitsusvõimet ning satub kergesti makseraskustesse. Kulusid ja kõiksugu
valja ja kui on nt CFI on positiivne siis rohkem muuakse investeeringui ja kui CFI on negatiivne siis investeeritakse rohkem. Kui CFF on pos siis ettevõttesse laenatakse raha, kui on negatiive, siis makstakse raha neile rohkem tagasi. Sisuliselt selline lahenemine tahendab, et tehakse margi teste, et juuda jareldusele, milline ettevõtte nendest on- mudeli idendifitseerimine. 17. Pankroti prognoosimine (ainult Altmani Z skoori jargi). Võimaldab teha: võimaldab ettevõtte pankrotistumise tõenaosust. Tegurid, mida arvesse võtab: likviidsus (selle kasvades tõenaosus pankrotti sattuda vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam
Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). 3.4.1 Muud nõuded Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar- , ema- ja sidusettevõtjate vastu, kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlga, mis on tekkinud aktsiate ostmisel. Aktsiate märkimise tühistamisel krediteeritakse aktsionäride võla saldo ning vähendatakse samaaegselt aktsiakapitali nimiväärtuses ja aktsiate märkimisel ülekursiga ka ülekursi.
– Finantsreputatsioon – ettevõtte võime pikas perspektiivis oma kohustusi täita. • Kõrgem ettevõtte reputatsioon viitab ettevõtte kõrgemale kvaliteedile, st lihtsam on laenu saada. – Kehtib juhul, kui ettevõte on pikas perspektiivis kasumlik. • Juba finantsraskustesse sattunud ettevõtetes on juhtkonna tähelepanu jätkusuutlikkuse tagamisel ning reputatsioon ja pikaajalised eesmärgid tagaplaanil (reputatsiooni väärtus väiksem kui pankrotistumise vältimise väärtus lühiajalises perspektiivis). 19. Kuidas mõjutab kapitali struktuuri otsuseid diversifikatsioon? Kapitali struktuur ja diversifikatsioon: 1. Kindlustamise efekt (coninsurance effect) – äririski vähendamine läbi erinevate ärisuundade edendamise. St mitmes valdkonnas või rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted saavad rohkem laenata. (Lewellen, 1971) Empiirika kinnitab erinevate ärisuundade positiivset mõju laenumahule. 2
finantseluga(sõjalaevade müümine); *kaitseolukorra kehtestamine ja selle tühistamine. 2. Põllumajandussaadused ja mets ei leidnud enam Euroopas turgu. Põllumajandussaaduste hinnad hakkasid kiiresti langema ning talurahva sissetulekud vähenesid. Hulganiselt talusid läksid oksjonile. Tööpuudus kasvas. Tõusis konkurents turul, mis tõi kaasa raskused väike- ja kesktööstuses ning paljude ettevõtete pankrotistumise. Mitmed pangad varisesid kokku. 3. Vajadus oli stabiliseerida poliitiline elu uue konstitutsiooni alusel. 1932. a. jooksul vahetus neli valitsust Eestis, ükski riik ei suutnud olusid parandada. Pinge tõusis: *projekt põhiseaduse muutmiseks kukkus läbi; *krooni kursi muutmise vaidlused; *segadused Eesti finantseluga(sõjalaevade müümine); *kaitseolukorra kehtestamine ja selle tühistamine. - 19 - 4. Vabadussõjalasted e. vapsid olid 1920
tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. 4) Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus
koondamised nii tööstuses,kui ka teeninduses (eriti panganduses). 1932. aastaks oli tööta 32 000 inimest, kellele riik püüdis pakkuda hädaabitöid. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring- ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega Riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida Kriisi ületamiseks alustati Eestis range kokkuhoiupoliitikaga, piirati Eesti krooni vahetamist välisvaluutaks ning realiseeriti riigi kullavarusid. Impordi vähendamiseks suurendati tollimakse ja kehtestati litsentsisüsteem. Tööstust püüti elavdada riiklike tellimustega,
annaabi.ee 
