Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna Lennujaam (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Ajalugu
Esimene Tallinna lennuväli paiknes Lasnamäel ja teenindas Aeronaudi lende, kuid 
see vahetati Aeronaudi pankrotistumise järel välja Nehatu lennuvälja vastu. 26. märtsil 
1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Tallinna 
lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt 
valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit  laiad  ja 300 m pikad ning 
moodustasid kolmnurga.
22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 
1945-1989, sai Tallinna lennujaamast  lennata ainult NSV Liitu. 1962. aastal väljus 
Tallinnast esimine reis reaktiivlennukiga. 1970ndate lõpus valmis  Moskva  
olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning 
pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. 
Vana terminal , kasutusel 1954-1980
Tallinna lennujaama lennurada 08/26
Esimene kaubaterminal valmis 1998. aasta märtsis. Reisijate terminal uuendati täielikult 
1999. aastal, sellega kasvas lennujaama reisijate läbilaskevõime 1,4 miljoni reisijani aastas. 
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Ehitustööde 
tulemuseks oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda, 18 uut väravat, 
Schengeli ja mitte-Schengeli alade eraldamine, kümme registeermisletti ning uued 
söögikohad.  Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist 
liiklust . Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate 
läbilaskevõimet kaks korda. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest 
korda tegursemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.
Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart  Meri surma käis ajakirjanik Argo Ideon 
välja idee nimetada lennujaam presidendi auks temanimeliseks. Uue terminali avamisel 
teatas endine peaministel Andrus  Ansip  ametlikult, et  nimevahetus  toimub märtsis 2009.
Tänapäev
Lennujaamas on üks 3070 m  pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, 
mis võimaldab maanduda ja startida laiakerelistel lennukitel. 
2016 . aasta seisuga on lennujaamal 33 lennusihtkohta, millest 10 on hooajalised.
Lennart Meri Tallinna lennujaam on kodulennujaamaks Nordicale
2015. aastal oli poplulaarseimaks sihtkohaks  Frankfurt  kuhu lendas  14% reisijatest, 
Helsingisse reisis 11%, Riiga 10% ja Oslosse 8%. Nendele sihtkohtadele järgnesid Moskva, 
Stockholm , Kopenhaagen ja  Amsterdam
2014. aastal valis sleepinginairports.net Tallinna lennujaama Euroopa kümne parima  
Vasakule Paremale
Tallinna Lennujaam #1 Tallinna Lennujaam #2 Tallinna Lennujaam #3 Tallinna Lennujaam #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Photographer Õppematerjali autor
Tallinna lennujaama ajalugu, tänapäev ning tulevikuplaanid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
pptx

Ühistransport

elektrifitseerimise algus Esimene elektrirong seeriast ER1. Rong 1959 - 1978 18. juuni 1960 ­ algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kloogarand 4. november 1961 ­ avati pidulikult liin Kloogalt Paldiskisse (+ 11,8 km) 1965 ­ valmis Tallinnas Balti jaamas uus lähirongide ootepaviljon 15. juuli 1965 ­ avati Keila-Vasalemma liin (+ 10,6 km) 30. jaanuar 1974 ­ elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km 3. aprill 1974 ­ Tallinna saabus esimene uut tüüpi elektrirong seeriast ER2 Riiast, ,,lennuk rööbastel" Rong 1979 - 1998 1981 - avati rongiliin Vasalemma-Riisipere 1991 - Eesti Raudtee iseseisvus 24. detsember 1993 - liinile tulid renoveeritud Riia elektrirongid Pääsküla depoos. nõukogudeaegsed elektrirongid, millel oli uus sini-valge-hall värvilahendus November 1997 - rongides rakendusid uued piletisüsteemid koos komposteerimisvõimalustega 23. detsember 1998 ­ asutati Elektriraudtee AS Rong

Ühiskond
thumbnail
3
doc

Lennundus Eestis

aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka uus lennuliin Tallinn-Riia-Varssavi. Loojaks oli Poola lennufirma LOT ja avamiskuupäev oli 17. august. 1934. aasta 2.mail avati Ülemiste tsiviillennuväli. Esimene Eestis konstrueeritud õppelennuk ES-ENN valmis sammuti 1934. aasta mais. 1935. aasta 13.detsembril sai esimene eestlanna, Inna Rostfeldt, lendurikutse Eestis. 1936

Eesti keel
thumbnail
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus...............................

Transpordiökonoomika
thumbnail
7
docx

Kuuba trantsport ja turism

Tõrva Gümnaasium Kuuba Trantsport ja turism Salme Ojap 2013 Trantspordi liigid Kuubas LENNUJAAMAD Lennujaami on Kuubal 136. Sellega on ta teiste maailma riikidega võrreldes 42. kohal. Nendest siis kattega lennurajad on 65 ja ilma katteta 71. Tuntumad lennujaamad: Asukoht Maakond Lennujaama nimi Camagüey Camagüey Ignacio Agramonte rahvusvaheline lennujaam Cienfuegos Cienfuegos Jaime González lennujaam Guantánamo Guantánamo Mariana Grajales lennujaam Havana ´ Havanna (La Habana) José Martí International Airport Havana Havanna (La Habana) Playa Baracoa lennujaam Havana Havanna (La Habana) Ciudad Libertad lennujaam Pinar del Río Pinar del Río Pinar del Río lennujaam

Geograafia
thumbnail
11
docx

Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused

Infrastruktuur - Sadama vee-ja maa-alad, kaid, meremärgid, ühendusteed tagamaaga, sadama toimimist tagavad kommunikatsioonid. Superstruktuur - Kõik ehitised, tõstetranspordi masinad, seadmed jms infrastruktuuri peal. Tööjõud - Personal, kes tegeleb stividori-ja teiste tööde teostamisega sadamas. 20. Nimeta 3 sadamat, mis kuuluvad 2017a seisuga 20 suurima sadama hulka maailmas? Shanghai, Singapore, Hong Kong, Rotterdam 21. Missugused sadamad kuuluvad AS Tallinna Sadam koosseisu? Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Saaremaa sadam, Paljassaare sadam. 22. Nimeta erinevaid kaubaterminale sadamas? Konteinerterminal, Tükklastiterminal, Puistlastiterminal, Vedellasti terminal, Reisijate terminal (ka ro-ro terminal). 23. Millised sadamad on Eestis erasadamad? Paldiski Põhjasadam, Sillamäe Sadam, Kunda Sadam, 24. Milline seadus reguleerib Eestis merealasid? Merealapiiride seadus 25

Transport
thumbnail
15
pptx

Ungru mõis

Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Sten

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun