Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks Kondüloomid Näsataolised või käsnjad moodustised Kondüloomid võivad põhjustada kihelu...
Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu, rinnapiima kaudu 9. Lüütiline tsükkel viiruse paljunemisel Bakteriofaag kinnitub raku pinnale Sisestab oma DNA rakku Ensüümide abil sunnib rakku tootma viiruse DNAd Sunnib rakku tootma viirusrakke Rakus tekivad uued viirusosakesed Need väljuvad rakust. 10
Viiruse genoom on väga sageli muutuv ja seetõttu viiruste vastu võitlemine on keeruline. Viiruste hävitamisega tegelevad kõrgematel loomadel antikehad, mis hävitavad viiruste valke. Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e. loomne tärklis (polüs...
ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid peremeesraku sisse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see endotsütoosi (pino- või fogotsütoosi) teel. Haigused 1) Herpesviirushaigused paljunevad epiteelkoe raku tsütoplasmas ja hiljem lokaliseeruvad närvirakkudesse. Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Suguelunditel esinevad kondüloomid, mis naistel võivad üle minna pahaloomuliseks kasvajaks. 3) Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikke, paljunevad hästi 33-34 kraadi juures. Haigus allub hästi ravile. 4) Marutõveviirus ohustab kõiki soojaverelisi loomi. Peiteaeg on 1 nädal kuni 1 kuu.
Pannakse kokku uued viirusosakesed 6. Viirusosakesed väljuvad rakust 11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi
Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused
Nakkuslik mononukleoos Suu limaskesta epiteelkoes ja Kandub üle süljega süljenäärmetes Enteroviirused Soolepõletikud, kõhulahtisus Paljunevad soolestikurakkudes. Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused Healoomulised kasvajad, Rakkude vohamine, võib muutuda Kontaktnakkused. Suguelundite soolatüükad,konnasilmad pahaloomuliseks. epiteelkoes Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga) Hingamisteede põletikud Nina- ja kurguepiteeli põletik Piisknakkus Retroviirused
Viirused teostavad ka geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimestehaiguste põhjustajaks on viirused. Eristatakse kolme tüüpi nakkusi: ägedadad, peidetud ja kroonilised. Mõningad haigused Herpesviirused: tuulerõuged ohatis genitaalherpes nakkuslik mononukleoos Enteroviirused: soolepõletikud, kõhulahtisus Papilloomviirused: healoomulised kasvajad soolatüükad konnasilmad 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetiportaal www.et.wikipedia.org otsingusõna: "mikroorganismid". 2. "Bioloogia lühikursus gümnaasiumile" Koostaja: Helle Järvalt Kirjastaja: Avita 2003 10
maailmas 345000 surmajuhtumit, ravi 90% immuniteedita nakatuvad, kokku 21 tüvi, 1 vaktsiin, elus viirusosakesed, puhkus rahu. KUKK Papilloomviirus Papilloimid ja kondüloomid, konnasilmad ja soolatüükad, otseselt võib sümptome mitte esineda, see oleneb papilloomviiruse tüübist, . levikuteed soolatüükad mustus satub haava sisse, HPV ehk inimese papilloomviirus levib ainult inimeselt inimesele, HPV levib sugulisel teel. Jagunevad kolme rühma: 1. Mitte onkogeensed papilloomviirused, 2. Madala onkogeense riskiga, 3. Kõrge onkogeense riskiga. Levik maailmas üks levinum viirus maailmas, ravi kõige parem oleks mitte nakatuda, vaktsiin on kolmeosaline. VAIN Ebola viirus Sümptomid väga kõrge palavik, nõrkus, lihasvalu peavalu kurgupõletik peavalu, oksendamine, välimine ja sisemine verejooks. Levimisteed levib kehavedelike kaudu, levib ka ahvide kaudu inimestele, peiteperiood 2-21 päeva. Levib aafrikas. Vaktsiin
Selle tagajärjel tekivad suguelunditele ja nende ümbrusesse vesivillid, mille lõhkemisel tekkivad haavandid paranevad umbes kuu aja jooksul. Nakkus püsib närvirakkudes kogu elu. Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005) Inimese papilloomviirus (HPV) Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid. Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad inimesed papilloomviirustega väga kergesti. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib teatud soodustavate tingimuste olemasolul aga viirus inimese rakkudega selliselt ühineda, et
Lindudel omad. · TRANSDUKTSIOON viiruse võime viia ühest rakust teise raku DNA'd · Viirushaiguse kulgemine 1. Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) 3. Krooniline e pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini, kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) · Inimesi nakatavad viirused herpesviirused, papilloomviirused(DNA viisrused, paljunevad epiteelkoe rakkudes, SOOLATÜÜKAD) paragrippviirused(RNA), rinoviirused, adenoviirused, gripiviirused, enteroviirused (seedehäired, lastehalvatus)
väljaspool rakku Viirusosake - viirus, mis asub väljstpool rakku ega pole suuteline paljunema. Viiruse genoom - viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Viiruse geenid viiruse genoomis peab olema kolme tüüpi geene, et genoom saaks paljuneda: replikatsiooni-, regulaator- ja struktuurgeenid. Viirusvalgud igal viirus geenil on vastavad viirusvalgud. DNA-viirused herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), adenoviirused, papilloomviirused jne. RNA-viirused gripiviirus, paragripiviirus, enteroviirus, leetriviirus, mumpsiviirus, marutõveviirus jne. Viiruse kapsiid ümbritseb viiruse genoomi. Koosneb struktuurvalkudest, tihe, tugev, jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega. Viiruse ümbris on mõnede viiruste kapsiidi ümber. Pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist. Lüütiline viirusnakkus viirus, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm.
seenpõletik, papilloomviiruse üved 6/11) - Naistel on kaebuseks suurenenud tupevoolus, sügelemine/ärritustunne tupes ja välisgenitaalide nahal, valulik urineerimine, haavandid, naha ja limaskestade punetus. - Meestel esineb valulikku urineerimist, mädane voolus kusitist, nahasügelus, ketendus, villid, näsakesed nahal. Klamüdioos ja gonorröoa tekitajad võivad liikuda ülemistesse suguteedesse (emakasse/munajuhadesse - põide/sugunäärmetesse). Papilloomviirused on levinud ning üle 100 tüübi. Selle saab enam kui 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest. Viirus kaob limaskestadelt ja nahalt ise inmese immuunsüsteemi kaitsva toime tõttu. - võivad muutuda vähirakkudeks (emakakaela pahaloomulised kasvajad) Viirused/bakterid võivad tungida läbi kahjustunud limaskesta vereringesse ja kanduvad sealt teistesse kudedesse ja organitesse (HIV, süüfilis, B ja C-hepatiit).
- Taimeriigis hübradisatsiooni tulemuseks heteroos (suurem saak ja haiguskindlus) - Tavaliselt eri taksonite vanemate järglane Kimäär - Lammas + kits - Mütoloogiline - Nt 2 pead vm Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused - Kaksikahelalise DNA genoomiga väiksed viirused, liigispetsiiflised. Jagatakse limaskesta ja naha papilloomviirusteks - Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis - Pöördtranskriptsioon – retroviirused, HIV
2. väljuvad rakust nii, et rakus ei ole märgata olulisi muutusi. Alles pärast väljumist rakk hävib (omane zoopatogeensetele viirustele). 3. raku säilimine pärast viiruste väljumist. Rakk küll suureneb viirustega nakatumise tõttu, kuid protsess ei lõpe raku hävimisega, vaid tagajärjeks on ebanormaalselt kulgev rakkude paljunemine, mis ühtlasi põhjustab vastava koe vähenemist. See on omane eriti kasvajaid tekitavatele viirustele (nt papilloomviirused). Bakteriofaagi mõõtmed kõiguvad 8-10 kuni 90-100 nm vahel. Bakteriofaagil on kuuli või ovaalse kujuga pea, mille külge kinnitub saba. Keemiline analüüs on näidanud, et bakteriofaag sisaldab valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Faag on võimeline omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid. Bakteriofaag on võimeline kinnituma mikroobi pinnale oma
annaabi.ee 
