,,Püha perekond", ,,Öine vahtkond", ,,Jaakob õnnistab Joosepi poegi", ,,Peetrus salgab Kristust", ,,Autoportree", ,,Kadunud poja tagasitulek". 22. Mida püüdis Rembrandt oma portreedes esile tuua? Iseloomu, võimalikult realistlik, inimeste hingeelu ja sisemaailm. 23. Mida uut andis 17. sajandi Holland köögile? Plaatidega köögipliit 24. Milline oli 17. ja 18. sajandi hügieen? Mis vajalikud ruumid puudusid paleedes? Hügieen oli ropp inimesed ei pesnud ennast. Arvati, et must surm ja süüfilis levisid vee kaudu. Paleedes puudusid vannitoad ja wc-d. 25. Mis oli iseloomulik rokokoo stiilis maalile? Heledad toonid, pastelltoonid, hiina kunsti mõju, erootilise süzeega, aktid, suured maalid. 26. Mis riigi mõjud olid moes? Hiina (hiina siid ja toad) 27. Mis vabrik loodi Meissenis? Portselanivabrik 28. Mis motiive armastati kasutada rokokoo kujunduses? Teokarbi motiiv 29
esitati, pole teada. koor Libreto ladina Või Itaalia Orkester keeles Keskne Ulatuslik tegelane jutustaja kontsertteos Oratoorium Retsitatiiv solistid Esitati ülikute Vaimuliku paleedes sisuga Ooperilaadne Antonio Vivaldi 16781741 · Kirjutas:50 ooperit; üle 40 koori ja orkestriteose, 100 orkestriteost; ~500 orkestrisaatega erinevatele soolopillidele kontserdid. Kuulsaim "Neli aastaaega" · Ema soovil vaimulik "punane preester" sunniti loobuma · Õpetas viiulimängu tütarlaste kloosterkoolis; korraldas iga nädal kontserte kuulsus levis üle Euroopa
Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid
Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Tema
gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava. Teemad olid jumalte ja inimeste läbikäimiste ja juhtumidest ja ka argipäeva teemasid käsitleti. Kõik oli ette määratud. 3 ja 4 perioodi ajal muusika segunes, vallutajate maade kultuuridega. Kultuuride täindamisel lood suuremaid orkestreid.Orkestrid ja muusika oli üha enam valistevate inimeste huvides.Kasutati paleedes pidustustes, teatus mõttes sai muusika kuulatavaks zaanriks.
tellised, ehteid ja muud kunsti. Nad olid palju rohkem austatud kui põlluharijad, sest nende tehtud tooted olid kasulikumad. Aadlikud Aadlikutel oli luksuslik elu. Nad elasid uhketes majades, mille uksed olid kaunistatud kulla, hõbeda ja kõige muu särava ning sätendavaga. Katused oli kaldus ja ukseaugud kentsaka kujuga. Inkad oli suurepärased ehitajad. Ka nende kodus puudus mööbel, sest istumiskohad olid seinte sisse tahutud. Kuningad Kuninglikud inimesed elasid paleedes, mille seinad oli kaetud kullaga. Seintel oli kaunid maalid ja sädelev kunst. Keraamike oli kaetud kulla ja hõbedaga. Mõndades paleedes olid isegi kivist vannid. Pärast kuninga surma ta surnukeha mummifitseeriti ja ei maetud maha, vaid jäeti paleese.Ka tema perekond ja teenijad jäid paleesse edasi endist elu elama, et juhul ,kui kuningas midagi soovib, siis saavad nad seda talle pakkuda. 5
toimus alles umbes 1000 eKr, siis kui kasutusele tuli foiniikia tähestik, mis võimaldas kirjaoskust kergemini omandada. Enne seda oli kirjaõpetus selge vaid väga väikesel protsendil linnaelanikkonnast. Nendeks võis saada enemasti iga tavaline talupoeg ning kui oli selleks kord juba saadud, oli järgnevatel generatsioonidel tulevik hoopis helgem, sest amet oli pärandav. Kirjaoskajaid pandi tööle templites ja paleedes . Alguses kasutati neid näiteks maksude üle arvepidamiseks, töö ja kaupade kirjapanemiseks, kuid hiljem hakati neid rakendama ka muudel eesmärkidel . Nii kujunesid usutavade üleskirjutustest pühakirjad, ühiskondlike tavade üleskirjutustest seaduseraamatud ning müütide kirjapanek viis ajalookirjutuse ja kirjanduse tekkimiseni, mis on preagu meile asendamatuks teaduslikuks allikaks Vana-Ida ning ka muude riikide uurimisel.
· Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva · Rahvuslikkus, lihtsus · Üllatusmomendid · Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja · Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: · 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) · 77 keelpilli kvartetti · 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt · 20 klaverikontsertit · 9 viiulikontserti · 24 ooperit · 14 missat · Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: · Julge · Itaaliapärane · Järskude kontrastidega, keeruline · Ülemäära kaunistatud · Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: · Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta
HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 16. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 17. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 18. KEELPILLIKVARTETT: Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljas keelpillist
siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.)
Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne) 77 keelpilli kvartetti 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt 20 klaverikontsertit 9 viiulikontserti 24 ooperit 14 missat Sonaadid jne 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA: Julge Itaaliapärane Järskude kontrastidega, keeruline Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta
Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat
Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi "Zolotoje Koltso". (lisa2) Sankt-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud.(lisa1) Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal, mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma arvukate muuseumide ja pühamutega, sealhulgas Relvapalt, milles hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni; kuulsad Tsaar-kell ja Tsaar-kahur; mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid Ajaloomuuseum, Vene muuseum rikkaliku antiikkunsti kollektsioniga, Andrei
(enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks kuningad, kes elasid paleedes kuid tegutsesid templites, sest tempel oli poliitiliseks, majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid. Sumeri linnriikide templimajanduse ning kogukonna tähtis roll erivaldkondades oli alguseks riiklusele. Templite üheks ülesandeks enne
hiilguse ning uhkuse taga? Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki.
ka oratooriumizanri alguseks. See paralleelsus kestis läbi kogu barokiajastu. Oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad ja mõlemas zanris ilmusid üheagselt analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii muutus kõige tähtsamaks muusikas selgus ja puhtus.
sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis "Orpheus" nõudis ta viiuleilt ebatavalisi mänguvõtteid ja muutis pilli väljenduse tunduvalt värvikamaks. 17
Õpiti egiptlastelt. 29 Vara-Minos III ajal kõrge tasemega pitsatid. Neil loomi, linde, stseene. Jätkus kiviesemete valmistamine. Kõrgetasemeline kuldesemete valmistamine, eriti kuldplekist ehted. Mitmesugused loomripatsid, lilled ja lehed. Ühiskond tugevalt autoritaarne. Kultus (pitsatitelt, freskodelt). Palju kujutatud kaksikkirveid ja sõnnisarvi. Puudusid eraldi templihooned; paleedes kultusega seotud ruume. Austasid oma jumalust peamiselt hiites, mäetippudel, kultusekoobastes. Ilmselt mingisugune emajumalus. Ka sõnnikuju seostatakse just ema- ja maajumalannaga. 2000/21001700 eKr Kesk-Minose kultuur. Kolm järku (IIII). Kreeta siis tihedasti asustatud, eriti ida- ja keskosa. Metallitöö arenes, käsitöö spetsialiseerus veelgi. Kerkis esile juhtiv ühiskonnakiht, kes rajas paleesid, püstitas kaitsetorne, haldas kaubitsemiskeskusi
rohelised ja kuld. Seda mitte ainult seinavärvides ja freskodes, vaid ka arhitektuuridetailidel. Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks. See väljendus kirikutes, paleedes, lossides ja jõukate valitsevate klasside häärberites kolriidis ja ornamendi kasutamises. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel ja puitpindadele, kuid kõige silmatorkavamalt avanesid need vaatajale tekstiilides vaipades, patjades, idamaistes seinavaipades. Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane. Päikesevärvina ühendati vanades kultuurides loojajumalaga. Vana-kreekas oli kollane pühendatud päikesejumal Heliosele ning valguse-
Krohvi värv ei mõju ühtlasena nagu teiste krohvide puhul. See sõltub pinna töötlemisest - kohas kus materjali tugevamalt tihendatakse tekib tumedam, sügavam värvitoon. Erinevate valgusolude korral mõjub Tadelakti pinna värv iga kord erinevalt. Tadelakti tuntakse Marokos juba antiigiajast. Algselt kasutati seda joogivee transportimise tsisternide tihendamiseks. Seejärel idamaiste aurusaunades ehk nn hamammide viimistlemiseks ja ka paleedes seinte ja põrandate katmiseks. Traditsiooniliselt tegid seda tööd berberi meistrid, kes oma teadmisi õigetest töövõtetest põlvest põlve edasi andsid. Tadelakt on ajalooliselt levinud ainult Maroko ühes piirkonnas - Marrakeshi linna ümbruses. Seda põhjusel, et sealne looduslikult leiduv lubi on väga eriliste omadustega. Loodus on sealsetele elanikele pakkunud sisuliselt valmis krohvisegu. Seda põletati ja kustutati ning kasutati otse krohvimiseks
Kujunes välja itaaliapärane ooperi laulustiil – bel canto (it.k. ilus laul), mis levis kogu Euroopas. See stiilis on esikohal väljendusrikkus, kaunis toon, keerukad kaunistused ja suur meisterlikkus esitamisel. Ooperi sisu oli vähem oluline. Kujunes välja kaks ooperi liiki: tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Barokkajal kuulusid ooperid õukonna pidustuse juurde ja neid etendati lossides ja paleedes. 17. sajandi keskel kujunes Veneetsiast ooperikeskus ja seal avati ka maailma esimene avalik ooperiteater 1637. aastal. 18. Sajandi algul tõusis au sisse Napoli ooperikoolkond. Oratoorium Kõrvuti ooperiga kujunes välja teine väga suurejooneline muusikateos – oratoorium . See on ulatuslik kontsertteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile. Oratooriumil nagu ooperilgi on süžee (sündmustik) ja tegelased, aga erinevalt ooperist puudub lavastus: näitlemine ja dekoratsioonid-
poodium, kõrgendatud lava Rooma teatris pulvinar imperaatori looz hipodroomil quadriportal nelja avausega võidukaar või värav quaestorium varustaja hoone Rooma castrumis rostra laevaninakujuline kõnelava Forum Romanum'il rustika (lad.k. opus rusticum 'talupoeglik töö') algseltsiledaks tahutud servatriibuga raamistatud, veidi eenduva konarlikult töödeldud (või töötlemata) esipinnaga kantkividest ehk kvaadritest seinamüür; kasutati Rooma kaitseehitistes ja paleedes scabellum ka scamnum, jalapink scaenae frons dekoreeritud kahe- või kolmekordne lava tagasein Rooma teatris smalt klassikaline mosaiigimaterjal; suurtest läbipaistmatutest klaastahvlitest välja tahutud tillukesed kuubikud sokkel - (lad.k. socculus 'kingake') hoone alusmüüri maapealne osa; Rooma arhitektuuris samba või skulptuuri postamenditaoline alus spina (lad.k. 'selgroog'), hipodroomi pikitelge pidi kaheks jaotav dekoreeritud vahesein,
portreed on üksikule vaatajale, näiteks eemalviibivale sõbrale või armastatule mõeldud isiklikud teadaanded, on palju enamad neist suunatud laiemale publikule, maalitud selleks, et domineerida ruumis ja olla suunatud massidele. Vähesed portreetüübid kujutavad modelli suursugusust, glamuuri ja üleolekut mõjusamalt kui elusuurune, täispikkuses esindusportree. Samal ajal kui sellised portreed pälvivad tähelepanu, nõuavad nende suured mõõtmed ka suursugust keskkonda: need ehivad paleedes ja suursugustest kodudes ühiskondlikke ruume, mitte magamistube või kabinette. Suurformaadilist täisfiguurportreed on sageli kasutatud kuninglike ja teiste mõjuvõimsate isikute kujutamisel, sest sellise portreteeringu peamine eesmärk oli poliitiline et tugevdada antud momendil valitsevat seisundit. Ent mitte ainult kuninglikud isikud ei soovi ennast ülendada. Tiitlitega ja rahakad inimesed tahavad
Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas
Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Zanri alguseks võib pidada 1600.a. lavastatud E. de' Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo". Barokiaegsed oratooriumid on vaimuliku sisuga, kuid reeglina pole tegu kirikumuusikaga. Neid esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Zanr sündis Roomas, eelkäijateks pühakirjatekste dramaatiliselt kujutav liturgiline draama. Oratooriumi libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Koori tähtsus on väga suur. Ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, seal oli palju tegelasi, koori ja balletti aga vähe ning ka orkester oli väike. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid,
Nukkude peal harjutavad tüdrukud oma tärkavat emainstinkti, nukke riietades, söötes ja magama pannes valmistavad nad end ette tulevaseks pereeluks. Tüdrukute ja nukkude ühtekuuluvusest on tõendeid ka minevikust. Nukke on välja kaevatud väikeste tüdrukute haudadest Kreekas 5. sajandist e.Kr. ja Peruus 1. sajandist p.Kr. Nukumänge pole takistanud ka rasked ajad ja olud, nukkudega on ühtviisis mängitud nii hurtsikutes kui paleedes. Ometi poleks õige ühendada nukke ainult väikeste tüdrukute mängudega. Nukkudel on seljataga pikk ajalugu ja selle jooksul on neil tulnud täita palju muidki tähtsaid ülesandeid. Järgnevalt uurime kõige vanemate nukkude ajaloo ning olemasolu kohta ning ka veidi uuemate ning peenemate nukkude kohta. (Toomet, 1997) 3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD
kehalised muundumised, elu taastamine surnutele, tuulte, udu ja maru tõstmine ja muu selline. Veelgi on loendamatu hulk saagasid ja laule, mis mälestavad Tuatha De'd, kes teenisid kui varasemad kõrged kuningad, kui sõdalased, luuletajad, nägijad ja druiidid, kelle ülev intelligents, inspiratsioon ja maagilised võimed juhtisid paljude otsuseid, kuninglikku kohust; ning kes hiljem, ''haldjatena'', elades maa all vallides, koobastes ning ''kristalli ja kulla paleedes'', panevad toime imesid, mis on surelikkusele seletamatud. Muide, Tuatha De Danann ei olnud esimene Iirimaale jõudev jumalik rass. Enne neid olid tulnud teised -- võimalik, et valmistada maa ja inimkond ette meele ärkamisele. Neist kaks, Partholon ja Nemed, olid saabunud laevades ''teistest maailmadest''. Partholoni rass leidis Iirimaa viljatu, puudest, murust lageda väljana -- nagu inimese elu, kui puuduvad intellektuaalsed anded ja oskused mida nad suunavad
hoonega läänemaailmas, kuid nende väline olemus näitab kui kõikehõlmava iseloomuga on keiserlik Hiina. Mudel tüüpilisest Hiina pere residentsist Pekingis, mis näitab ära sümmeetria tingimused. !!!!!! !!!!!! !!! !!!!! !!!!!!4 Kosmiline konseptsioon Juba varajastel aegadel kasutati Hiina arhitektuuris elemente Hiina kosmoloogiast, feng shuist ja taoismist organiseerimaks konstruktsiooni ja paigutust nii elumajades kui ka paleedes ning templites. Seal hulgas kasutati järmisi põhimõtteid: *kaitseseinu hoone peasissepääsu juures selleks, et kaitsta elanikke kurjade vaimude eest. Usuti et kurjad vaimud liiguvad vaid sirgjooneliselt *Talismane ja pilte hea õnne tarvis. *Uksejumalaid kujutati uste läheduses, et eemale peletada kurje vaime ja soodustada hea õnne voolu majja. *Kujutati loomi ja puuvilju mis sümboliseerivad head õnne ja jõukust, näiteks nahkhiired ja granaatõunad
Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi zanr sündis Roomas. Nim. ''oratoorium'' pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast ruumi, kus loeti pühakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. 9) Oratooriumi alaliik passioon lk. 97 Passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast ( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese) evangeeliumist. Keskseks on evangelisti jutustav retsitatiiv, millele lisanduvad loo tegelaste ( Jeesuse, Peetruse, Juuda, Pilatuse jt) otsekõned samuti retsitatiivses laadis
Volga jõel on mitu iidset vene linna suurepäraste XIII--XIX sajandite arhitektuurimälestistega. Venemaa peamine kultuurikeskus on Sankt-Peterburg, kus asub Iisaku katedraal; mälestussamas Peeter I; Ermitaazhi lossikompleks, milles paikneb maailma üks rikkamaid muuseume suure maalikunsti-, mööbli- ja skulptuurikollektsiooniga; palju erinevaid muuseume; kuulus Suveaed. St-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud. Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal, mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma arvukate muuseumide ja pühamutega, sealhulgas Relvapalt, milles hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni; kuulsad Tsaar-kell ja Tsaar-kahur; mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid Ajaloomuuseum, Vene muuseum rikkaliku antiikkunsti kollektsioniga, Andrei Rubljovi muuseum, milles hoitakse ühte rikkalikumat Venemaa
Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof · teadlane · kirjanik · poeet Sündis Firentses, sai tavalise keskaegse hariduse, ise õppis rahvuskeeli ja tutvus antiikkirjandusega. 18 aastasena armus Beatricesse ning see mõjutas tema loomingut ja maailmavaadet. 132 saadeti Dante Firentsest välja poliitilistel põhjustel. Hilisema elu veetis ta Itaalias reisides, peatus aristokraatide paleedes. Suri Ravennas. Oma õpetajaks pidas Dante antiikteadlast Vergiiliust. Dante "Uus elu" Luules lähtus uuest mahedast luulest, mida ühendas Madonna kultus ja provantsaali luule. Naine tõsteti käskijannaks ja hingelise vooruse ja vaimu tarkuse kehastuseks.Jutustab platoonilisest armastusest. Armastust käsitleb ta kui hingelist elamust, mitte kehalist iha. "Uut elu" peetakse esimeseks autobiograafiliseks teoseks, pihtimuseks, kuna Dante kirjeldab oma elamusi, unenägusid,
seotud, oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad , mõlemas zanris ilmusid üheaegselt analoogilised muutusad. (tihti olid ka samad esitajad) Lk.10 Barokiaegsed oratooriumid olid alati vaimuliku sisuga(piiblilood, pühakutelegendid), tegu pole mitte kirikumuusikaga, oratooriumil puudus side jumalateenistusega. (esitlus toimus paleedes ,mitte kirikus) Oratooriumizanr sündis Roomas ja eelkäiaks oli pühakirjatekstide dramaatiliselt kujutava liturgilise draama saj. vanune traditsioon, eriti aga 16 .saj. pärit Terento kirikukogu vennaskonna palvekogunemised.(kus loeti pühakirja ,peeti jutlust, lauldi vaimulikke laule).Nimetus "oraatium" tähendab palvesaali, kabelisarnane ruum kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii
religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn. "Maojumalanna" kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid
Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr Kõrgetasemeline irrigatsioonitehnika võimaldas ka paleedes ja ülikute eluhoonetes vannitubade/pesuruumide/tualettruumide olemasolu. Tsikuraadid –eri värvi astmetega astmikehitised, seest täis, külgedelt viis trepp jumaluse elupaiga, templi juurde. Uus-Babüloonia protsessioonitee ja Ištari väravad, värvi ja piltkujutiste rakendamine välisruumis. Sisekujundus. Paleede sissekäiku valvasid viiejalgsed tiibadega elukad, portaal oli vormistatud
4. Kultuur 4.1 Saksamaa muusika ja Heliloojad Saksamaal on olnud palju kuulsaid heliloojaid kuulsamad on nt: Joseph Haydn, Ludwig Wan Beethoven, Johan Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Georg Friedrich Händel, Johannes Brahms (oli ka pianist). Ainuüksi Saksamaal korraldatakse igal aastal palju rahvuslikule muusikapärandile pühendatud festivale. Varasel keskajal kuulis muusikat ainult ülikute klooostrites ja paleedes. Kirikumuusika aluseks olid gregooriuse laulud, mida hakati 6.sajandil viljelema paavst Gregorius I korraldusel. Olulist osa keskaja lossimuusikas mängisid rändmuusikud ehk minnesingerid, kes esitasid lauto saatel armastuslaule. 14. sajandil tekkisid gildide eeskujul meisterlauljate lauluvennaskonnad. 4.2 Toidud Saksamaa toiduainete valik on võrdlemisi meie võimalustega taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude
Põhimõtteliselt sarnanes 17. sajandi gobelään dekoratiivsele monu¬mentaalmaalile ning erines oluliselt tah¬velmaalist. Barokne tahvelmaal aktsentueeris ruumi, teda võis vaadata kaugelt ja ligidalt. Siin kõnelesid kaasa üldmõju ja detail, nii nagu see oli seni Madalmaade maalikunstis olnudki. Itaalias olid kõik suured maalijad juba 15. sajandist peale olnud ka suurejoonelised dekoraatorid, kes olid maalinud kirikutes ja paleedes monu¬mentaalseid seina- ja laemaale. Dekoratiivse monumentaal¬maali põhinõue oli, et ta pidi olema vaa¬deldav ruumi kõigist paigust. Veelgi enam, ta pidi valitsema ja kujundama tervet ruumi ning looma uue, illusoorse tege¬likkuse, mille sündmused on edasi antud võimalikult kontsentreeritult ja kust on välja selekteeritud kõik ebaoluline. See nõudis omakorda ranget kompositsiooni kompaktsete stseenidega ning stsee¬nide täit emotsionaalsust. Üksikasjadele siin ruumi ei jätkunud
Tuntumad ametid olid korstnapühkijad, juhutöölised, õmblejad, kaevurid. Töötamist pidi alustama tihti juba lapsena. (Policelli, 2014) Enamik madalamast klassist oli vaene, aga kõige raskem oli kõige alumisel klassil - vaestel. Need inimesed olid kodutud, töötud ja elasid tänavatel. Neile vaadati põlgliku pilguga ülevalt alla. (Policelli, 2014) 2.4 Eluase Aristokraadid elasid uhketes mõisates ja paleedes, olenemata kiirest industrialiseerimisest 18. sajandil oli linnades kehv sanitaarne olukord ja reostunud õhk, seega jõukad inimesed elasid linnade ümbruses. (Policelli, 2014) Keskklass elas erinevates kohtades, eliidil oli võimalus äärelinnas elada, teised jagunesid maale ja linna. (Policelli, 2014) Alamklass oma madala sissetuleku tõttu elas linnas. Linnas olid neil kitsad ja räpased korterid, mida nad jõudsid endale lubada. Pisikud ja haigused levisid kiiresti, kuna korterid
esindatud kirkad kollased, sinised ja rohelised ja kuld. Seda mitte ainult seinavärvides ja freskodes, vaid ka arhitektuuridetailidel. Rooma palett erines Vana-Kreeka omast peente kollaste, roheliste, kahvatulillade ja sinakashallide rõhutamisega. Keskajal, Lääne-Rooma riigi langusega koondusid pigmentide valmistamise "saladused" koloristide gildi kontrolli alla. Saavutati väga häid tulemusi ja värvi kasutamine dekoratiivkunstis muutus väga peenemaitseliseks. See väljendus kirikutes, paleedes, lossides ja jõukate valitsevate klasside häärberites kolriidis ja ornamendi kasutamises. Värvi ja mustreid kanti sageli otse kivile, krohvile, kahhel ja puitpindadele, kuid kõige silmatorkavamalt avanesid need vaatajale tekstiilides vaipades, patjades, idamaistes seinavaipades. Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane. Renessanss oli inspireeritud kõigepealt kreeka ja rooma eeskujudest. See pani aluse paljudele
õuekunstnik,oma kompositsioonis püüab kujutada kõike liikuvana ja muutuvana ning kõiki elemente täielikult ühte sulatada,õhu ja valguse kujutamine. Caravaggio(1573- 1610)-realism, mõjutusi Veneetsia kunstist,Itaalia realistliku maalisuuna esindaja,kujutas lihtsate inimeste elu,valgusvihk tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga. Fransisco de Goya y Lucientes (1746-1828). Tema kunstistiilis mõjud Velazquezilt, Rembrandtilt ja looduselt. Seinamaalid kuninglikes paleedes, kuningliku perekonna portreemaalija. Saades teada oma haigusest muutusid tema tööd süngeteks, pessimistlikeks. Vabadussõja koledus ja naise surm mõjutas teda nõnda, et hakkas sõda ja kaost kujutama ka maalidel. Nõidade sabatid, koletised, saatanlikud tegelased - "mustad pildid" Tänu tihedatele sidemetele Madalmaadega rikastusid Habsburgide kuninglikud residentsid flaami maalide ja Belgia käsitööliste punutud seinavaipadega. Hispaanias olid flaami maalid moes alates 15
rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Ei hakatud peale suruma oma tavasid ja püüti sel teel tagada kohalike ülikute lojaalsus. Nad võtsid alistatud rahvastelt palju ise üle. Pärisrahvastelt nõuti vaid, et nad tunnustaksid Pärsia kuninga ülemvõimu ja maksaksid korrapäraselt makse. Nii toimis suurriik küllaltki hästi. Impeeriumi eesotsas seisev suurkuningas sõitis koos oma hiiglasliku õukonnaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt uhketes paleedes riigi neljas pealinnas - Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohapeal, nn asehaldurkondades, juhtisid riiki kuninga asevalitsejad satraabid. ZARATHUSTRA ÕPETUS. Eraldi tasuks natuke pikemalt peatuda Pärsia usundil. Varase perioodi uskumistest teatakse vähe. On teada, et tähtsal kohal oli siis tulekummardamine. Pärsia religioon muutus aga märgatavalt 600.a. paiku eKr seal tegutsenud jutlustaja Zarathustra tegevuse tagajärjel
ning hiilgeaeg kestis kuni muistse Makedoonia valitsusele, seejärel Aleksander Suure vallutusteni (~8. saj eKr). Siis algas hellenistlik periood. Kuna Kreeta saare minoilaste ja mandri-Kreeka kreeklased segunesid, siis on ka Kreeka religioon kahe rahva usundite segu. Kreeta-Mükeene periood usund Kirjalikud allikad kultuurist puuduvad ning kogu info pärineb arheoloogilistest leidudest: kujud, kunst, arhitektuur, pitserid jne. Ehitised: Puudusid uhked templid, kultuskeskused Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?) Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal Usundi/ühiskonna tunnusjooned: Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena
Buddha Reaalne ajalooline isiksus, nimi tuleneb sanskriti keelest buddha tähendab "ärganu/virgunu". Algne nimi oli midagi muud. Sündis ühe kohaliku valitseja pojana. Buddha ema olevat näinud enne tema sündi unes elevanti, kel oli lootuseõis londi otsas. Pühamehed ütlesid, et lapsest võib saada kas valitseja või tark. Buddha isale ei meeldinud see, et pojast võiks saada usumees või tark, tahtis, et saaks valitseja. Isa isoleeris ta välismaailmast. Buddha elas oma paleedes (neid oli 3, 1 iga aastaaja jaoks). Üks kord ühest paleest teise teel olles nägi ta linnas vanurit, haiget ja surnut nägi kannatust. Seal kõrval ka naeratavat askeeti tema jaoks sümboliseeris see päästvat teadvust. Poja sünni järel ta otsustas, et läheb religioosset teadmist avastama, lahkus isakodust. Veetis mõned aastad askeetlike kogukondade käe all. Ükski ei pakkunud päästvat teadmist. Siis hakkas 1i tegutsema, iseseisvalt askeediga. Algul oli 5 järgijat
Cromwelli diktatuurist. Vastukaaluks Cromwelli-aegsetele puritaanlikele piirangutele tabas nüüd kõiki vaigistamatu lõbutsemisjanu. 1660. aastal kuningaks kroonitud Charles II õukonnas peeti taas uhkeid balle, korraldati jahilkäike ja maskeraade, paadiretki ja teatrietendusi. Aadlikud ja jõukad pürjelid võtsid eeskuju kuningakoja ilu- ja naudingukultusest. Muusika kuulus endastmõistetavalt kõigi ühiskonnakihtide igapäevaellu. Muusikaga tegeldi nii paleedes kui ka näiteks habemeajaja juures oma järjekorda oodates või trahteri kenas tagatoas, kus õlle ja veini kõrvale lauldi madrigale, mängiti lautot ja vioolasid. Muusika soosimine jätkus ka järgmiste valitsejate, Charlesi venna James II ja tolle väimehe William III (Mary II abikaasa) ajal. 17. sajandi lõpuks leidus Londonis ligi 3000 klubi, kus käisid koos kõrgem seltskond, poeedid, arstid, muusikud; mõistagi nauditi seal ka muusikat. Henry Purcell pärines muusiku perekonnast
osaks maastikust. Tema elegantseid üleminekuid interjööri ja välisruumi vahel väljendab sammastikveranda piki lõunafassaadi. Kesksest toast "piano nobile's" (so teise korruse tasandil, mis oli põhitasandiks, olev peamine eluruum), on interjööri bilateraalne sümmeetria edasi antud farmitee telje kaudu, mis poolitab põllud ning seob ka need villaga lähedaseks. Freskomaalid siseruumide seintel, nagu olid ka näiteks vana Rooma villades ja paleedes, väljendavad nii looduslikku maastikku kui heatahtlike jumalate ideaalset maailma, rikkalikku toitu ja peavarju pakkuvat keskkonda. ITAALIA RENESSANSIAJASTU AIAD Itaalia aiad põhinevad usul, et inimene on universumi keskpunkt, ning aiad täidavad sama eesmärki, eksisteerides seega inimese jaoks. Ruumikorraldus, mis väljendab Rooma seadusi ja Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 45
) peamisteks arhitektuurimälestisteks olid valitsejate hauakambrid ( tuntud on nt. Kyrose haud Pasrgadais, 6. saj. eKr. ) ja suurejoonelised paleed ( Pasrgadais, Persepolises, Suusas 6. - 4. saj. ), mille ehituses ilmnes ka Mesopotaamiast üle võetud jooni: eeskätt losside ehitamine platvormidele, seinte kaunistamine värvilistest glasuurtellistest reljeefidega, tiivuliste härgade ja sfinkside paigutamine peasissekäigu juurde. Uuenduseks oli aga ruumiline lahendus: Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile.
annaabi.ee 
