Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Louis XIV aeg - hiilgus või viletsus? (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellegagi jagada Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga?
  • Mis positiivset oli kuninga valitsemises?
  • Mis oli negatiivset sellises valitsemises?
  • Missugune oli siis Louis XIV aeg?
Louis XIV aeg – hiilgus või viletsus?
Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt ) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh . Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga?
Mis positiivset oli kuninga valitsemises?
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas.
Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles ´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid , teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise).
Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil . Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud.
Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega.
Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises?
„ Riik – see olen mina“ – Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne.
Kuningas tegeles „meeleldi“ ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta.
Missugune oli siis Louis XIV aeg?
Siia sobiks ütlus, et: „Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu“ (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti).
Tegelikult on üsna raske öelda, kas see aeg oli hiilgav või vilets, sest igaüks vaatab oma mätta otsast. Kes näeb losse , riietust ning lõbu, aga kes ainult väsinud ja ära vaevatud rahvast. Kindel on, et see kuningas ei olnud üks parimatest. Ometi ka tema võis õpetada pma näite põhjal tulevasi põlvkondi, kuidas tegelikult valitseda ei tohi.
Louis XIV aeg - hiilgus või viletsus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cawa Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

Louis XIV
5
docx

Louis XIV

Tallinna.Teeninduskool LouisXIV Referaat Tallinn2009 Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 ­ 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas

Ajalugu
Barokiajastu
14
doc

Barokiajastu

Tuntuimad barokikunstnikud on flaamlased Rubens, van Dyck ja hollandlane Rembrandt. Muusikas kujunesid uued teosevormid: ooper, oratoorium, kantaat ja soolosonaadid. Tuntumad muusikud olid Vivaldi, Scarlatti, Johann Sebastian Bach, Händel, Purcelli. Esimese ooperi kirjutas itaallane Claudio Monteverdi. 17. sajandil langes aadli mõjuvõim, kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Eriti ilmekas oli see protsess Prantsusmaal. Louis XIII (elas 1601-1643, kuningas 1610- 1 1643) kroonimisel oli veel määrav aadlike sõna, Louis XIV (elas 1638-1715, kuningas 1643-1715) ajal olid aadli huvid suunatud üksnes monarhi teenimisele. Kuningas jagas heldelt tiitleid ja iga aadliku unistuseks oli olla kuningale abiks rõivastumistseremoonia ajal. Kuninga isiksus sai mehe ilu etaloniks. Louis XIV

Kultuur
Baroki lühikokkuvõte
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone. Renessanss pärandas barokile armastuse nelitise kohal kõrguva kupli vastu. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline.

Kunstiajalugu
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade
15
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

....................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau ­ 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus

Ajalugu
Kübarad
39
doc

Kübarad

kus valmistati parima kvaliteediga kübaraid. 19. sajandi esimesel poolel muutus kaunistuste osakaal peakatete puhul järk-järgult suuremaks. 1920-ndatel aastatel, mil naised hakkasid lõikama juukseid lõhikeseks, eelistasid nad kübaraid mis kataks kiivrina pead. Alates 21. sajandi algusest tegid suurejoonelised kübarad taas ,,comeback'i". Tänapäeval võetakse ajaloost ja lähiminevikust fragmente või tuuakse need sootuks uuel moel poodiumivalgusesse. Üheks eredamaks näiteks oli möödunud aasta 2 sügistalvistes trendiraportites esitletav nahkne lendurimüts (Hermes), mis oli mõne väite kohaselt austusavaldus maailma esimesele naispiloodile Amelia Earhartile, kes traagiliselt ümbermaailmalennul kadunuks jäi. Et mõista peakatete rolli ja muutumist, annan oma töös ülevaate ka ajaloolisest

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

varauusajal. Seda tunnetati juba kaasajal. 1605. aastal kirjutas Tommaso Campanella, et nii nagu päike liigub idast läände, on kandunud ka inimühiskonna keskpunkt järk-järgult idast lääne suunas: alustades assüürlastest, meedialastest ja pärslastest, liikudes edasi kreeklaste ja roomlasteni, on see jõudnud nüüd järjega hispaanlaste kätte. Kuigi varauusaja alguses jäi Euroopas elanike arv alla Hiina või India elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil.

Ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje

Kirjandus
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje

Rõiva ajalugu




Kommentaarid (3)

timps16 profiilipilt
timps16: natuke liiga lühike ja "põhikoolilik", hind ka liiga kallis(50 punkti), aga eks ta abiks oli ikka
22:58 18-04-2011
olgah profiilipilt
olgah: käin põhikoolis ja see ei aidanud karvavõrdki - liiga lühike!
19:15 10-10-2012
paber123 profiilipilt
paber123: täitsa hea:)
18:11 12-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun