Louis XIV (0)

Tallinna.Teeninduskool
LouisXIV
Referaat
Tallinn2009
Sisukord
Sissejuhatus .................................2
LoisXIV elulugu...........................3
Louis XIV ajal oli absolutism .......4
Päikesekuningas............................5
Versaille ’ loss................................6
Hiilgus või Viletsus ?.....................7
Kokkuvõtte...................................8
Kasutatud kirjandus......................9
Sissejuhatus
Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus.
LoisXIV elulugu
Louis XIV (5. september 1638 – 1. september 1715 ) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin . Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles ' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta. See on küll väga vaieldav, ent ilmselt on just Louis XIV see, kes paneb aluse monarhia hävingule ning "istutab" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks . Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks.
Louis XIV ajal oli absolutism
Päikesekuningas Louis XIV ajal oli absolutismi kõrgajastu. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Tolleaegne prantsuse ühiskond oli seisuslik . Oli kolm seisust: esimene seisus vaimulikega, teine seisus aadlikega ja kolmas seisus riigi ülejäänud rahvaga välja arvatud kerjused ja kodutud , kes olid allpool seisusi. Kõige arvukamas kolmandas seisuses oli enamus riigi rahvast, sealhulgas kõige suuremaid makse maksvad pankurid ja suurkaupmehed, kes tõid riigile küllalt suure osa maksudest. Maksupoliitikas rentis kuningas
maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes, maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik – kehtestati kõrged sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam . Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles’i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Arendati ka prantsuse keelt nii, et see muutus kasutuskõlblikuks kunsti ja teaduse valdkonnas. Kõnepruugi järgi võis otsustada, millisesse ühiskonnakihti isik kuulub. Kuna kuningas oli ise katoliku usku, leidis ta, et ei ole sobilik omada võõrausulist õukonda. Õukonnale suruti peale katoliku usku ja need kes seda ei tahtnud vastu võtta põgenesid Inglismaale , Madalmaadesse või mujale kus neid tänu suurele töökusele lahkelt vastu võeti. Kogu see suurejooneline raiskamine, näitab, et Louis XIV ajal oli absolutism. Oma järeltulijal soovitas ta rahva süda võita. Tema seda ei suutnud. Rahvas oli suhteliselt vaene ja nende elujärg vilets. Seda näitas väga suur kerjuste ja kodutute hulk. Auahne kuninga tuntuimaks lauseks jäi: „Riik – see olen MINA!”.
Päikesekuningas
Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas.
Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas ta laastavaid sõdu. Kuninga perekonnal ei olnud eraelu kõik toimus rahva silme all.Kuninga kõige tavalisemaid igapäevasemaidki tegevusi saatis suur tseremoniaalsus. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalritele. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks . Prantsusmaa kandis edasi moodi ja kokakunsti. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, kuninganna aga leppis olukorraga.
Versaille’ loss
Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles’sse uue lossi, kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille’ lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Versaille’ õukond andis tooni terves Euroopas.
Hiilgus või Viletsus?
Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga?
Mis positiivset oli kuninga valitsemises?
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas.
Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid , teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise).
Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil . Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud.
Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega.
Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises?
„ Riik – see olen mina“ – Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne.
Kuningas tegeles „meeleldi“ ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka.
Kokkuvõtte
Siia sobiks ütlus, et: „Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu“ (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti). Kindel on, et see kuningas ei olnud üks parimatest. Ometi ka tema võis õpetada pma näite põhjal tulevasi põlvkondi, kuidas tegelikult valitseda ei tohi.
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV
2. http://www.louis-xiv.de/
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV_of_France
4.Ajaloo õpik