Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NUKKUDE AJALUGU (1)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Ülikool
Haridusteaduste Instituut
Alushariduse õppekava
NUKKUDE AJALUGU
Referaat
Koostaja : Laura Nõu, KAALB-2
Õppejõud: Aino Ugaste
Tallinn, 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD 4
UUEMA AJA NUKUD 8
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS


Sõna „ nukk “ seostub ennekõike väikese tüdrukuga, kes nukumänge mängib. Tänapäeval on vist raske leida tüdrukut, kel poleks kunagi olnud ühtki nukku. Nukkude peal harjutavad tüdrukud oma tärkavat emainstinkti, nukke riietades, söötes ja magama pannes valmistavad nad end ette tulevaseks pereeluks.
Tüdrukute ja nukkude ühtekuuluvusest on tõendeid ka minevikust. Nukke on välja kaevatud väikeste tüdrukute haudadest Kreekas 5. sajandist e.Kr. ja Peruus 1. sajandist p.Kr. Nukumänge pole takistanud ka rasked ajad ja olud, nukkudega on ühtviisis mängitud nii hurtsikutes kui paleedes. Ometi poleks õige ühendada nukke ainult väikeste tüdrukute mängudega. Nukkudel on seljataga pikk ajalugu ja selle jooksul on neil tulnud täita palju muidki tähtsaid ülesandeid.
Järgnevalt uurime kõige vanemate nukkude ajaloo ning olemasolu kohta ning ka veidi uuemate ning peenemate nukkude kohta. ( Toomet , 1997)

ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD

Võib vist julgesti väita, et nukud on peaaegu sama vanad kui inimsugu. Aegade algusest on inimesed püüdnud luua savist , puust, luust , kivist ja kõikvõimalikest muudest materjalidest endasarnaseid olevusi. (Toomet, 1997)
Mõla nukud on nukud Vana Egiptusest. Arvatakse, et mõla nukud on ühed vanimad nukud ajaloos. Need on puust nukud, mis on naise kehakujuga, millel on rõhutatud puusi ja juukseid. Tavaliselt on need kaunistatud geomeetriliste kujundite ning täppidega. Ühe teooria järgi on mõla nukud viljakuse sümbolid ja kuna neid on leitud Vana Egiptuse matmispaikadest, arvatakse ka, et need sümboliseerivad uuestisündi. Teine teooria ütleb, et nukkude rolliks oli olla lahkunule kaaslaseks teispoolsuses ja pakkuda neile kaitset ning meelelahutust. (History of Dolls ) Foto 1. Mõla nukk
Maisikoore nukk on Ameerika pärismaalaste nukk ja traditsiooniliselt puudub sellel nägu. Maisikoore nukk on valmistatud tavaliselt kuivanud maisi koortest. Põhjuseid, miks nukul nägu pole, on mitmeid. Ühe legendi järgi, valmistas üks maisi tõlvik nuku iseenda koortest. Nukk oli nii ilus, et see hakkas vähem aega lastega veetma ja rohkem mõtlema sellele, kui ilus ta on. Karistuseks oma edevuse pärast, võeti nukult nägu ära. (History of Dolls) Foto 2. Maisikoore nukk
Aafrika nukud on käsitöö nukud, millel on mitmeid erinevaid kasutusviise. Mõned neist on mõeldud mänguasjadeks aga mõned on viljakuse sümboliks , meelelahutuseks , rituaalides kasutamiseks, samuti on neid peetud ka selle maailma ja hingede vahelisteks sõnumitoojateks. Üks erilise Aafrika nukke on kurameerimise nukk, mida kasutatakse Ndebele hõimus, Lõuna-Aafrikas. Kui noor mees tahab omale naist võtta, jätab ta selle neiu ukse taha selle nuku. Pulmas antakse sellele noorele neiule see nukk, millele ta peab nime andma. Kui neiu saab oma esimese lapse, siis sellele lapsele pannakse selle nuku nimi. (History of Dolls)
Foto 3. Aafrika viljakuse nukud
Kaltsunukk on nukk, mis on juba ammustest aegadest kuulunud nii linna kui talulaste mänguasjade hulka, kuid kust ja millal kaltsunukkude meisterdamine täpselt alguse sai, seda ei tea tänapäeval päris täpselt enam keegi. Oma pehmuse ja armsuse tõttu sobivad tekstiilnukud hästi väikelaste mängu­asjadeks, kuid kahjuks on nad seetõttu ka kergesti kuluvad ning halvasti ajas säilivad. Teadaolevalt vanim kaltsunukk on hoiul Briti Muuseumis ning see on ühe lapse hauast leitud Vana- Rooma kaltsunukk, mida dateeritakse aastasse umbes 300 eKr. Leitud nukk on valmistatud jämedast linasest riidest ning topitud täis kaltsu ning papüüruse tükke. Foto 4. Kaltsunukk
Arheoloogiliste nukuleidude ning museaalide vähesuse peamiseks põhjuseks on see, et neid lihtsaid lelusid valmistati kergesti kättesaadavatest ja hävivatest materjalidest ( linased kaltsud, vill , puit, luu, põletatud savi). Teisalt on kaltsunukud kergesti valmistatavad ning sama kergesti muudetavad nukud, kelle tegemise juhiseid kanti pärandina põlvest- põlve. ( Kiss , 2013)
Jaapani nukke on väga erinevaid, kuid neid kõiki teatakse kui „ningyō“, mis tähendab „inimese kujutis“. Need on tehtud selleks, et kujutada lapsi, imikuid, keisri õukonda ja tavalisi inimesi, sõdureid , kangelasi , muinasjuttude tegelasi, jumalaid ja deemoneid. Neid on valmistatud maja pühakuteks, kingitusena või festivalidele nagu „Hinamatsuri“ – nuku festival, või „Kodomo no Hi“ – laste päevaks. (History of Dolls)
Jaapani nukke on väga palju erinevaid. Siin kohal tooks välja neist kaks – Daruma ja Kokeshi nukud. Daruma nukud on kerakujulised nukud, mis on värvitud punaseks ja valgeks, mis esindavad Zen’i asutajat Bodhidharma’t. Arvatakse, et Daruma nukud toovad õnne. Kokeshi nukud on lihtsad puust mänguasjad. Neil on silindriline keha ja need kujutavad väikeseid tüdrukuid. (History of Dolls) Foto 5. Daruma nukk
Hopi Kachina nukud on nukud, mille on valmistanud Hopid, Ameerika pärismaalased kirde Arizonast. Nende arvamuse järgi on Kachinad jumalate hinged, looduslikud elemendid või loomad, või siis Hopide surnud esivanemad . Hopid usuvad, et igal aastal alates talvisest pööripäevast kuni kesk juulini, käivad need hinged, kui jumalate sõnumitoojad, külades tantsimas ja laulmas, et tuua head vilja õnne ja lastele kingitusi. (History of Dolls)
Matrjoška nukud on vene rahvuslikud nukud, mis on valmistatud puust ja kirevalt maalitud. Iga nuku sees on järgmine samasugune kuid veidi väiksem nukk. Tavaliselt on Matrjoškades 3 kuni 12 nukku. Esimesed matrjoškad tegi 1890. aastal Vasily Zvyozdochkin. Matrjoška nukk sai oma inspiratsiooni nukust, mida tehti Jaapanis ühel Honchu saarel. (History of Dolls)
Foto 6. Matrjoška nukud

UUEMA AJA NUKUD

Portselannuku pead valmistati peamiselt portselanist ja keha võib olla paberimassist, riidest, nahast või millest tahes. Portselani valmistamise oskus on pärit Hiinast, Euroopasse jõudis see 18. sajandi algul. Nukke hakati portselanist valmistama alles 19. sajandil. Esialgu olid need nn. glasuuritud portselaist nukud. See tähendas, et peale esialgset põletust kaeti nukupea läikiva glasuuriga ja põletati veel kord. Põletatud glasuuri peale maaliti emailvärvidega nägu ja juuksed nin põletati siis värvide kinnitamiseks kolmadat korda, seekord väiksemas kuumuses. Valmis nukupea oli sile ja läikiv. Glasuuritud portselanist nukkude kõrgaeg oli Euroopas umbes 1840-70. (Toomet, Nukuraamat, 1997)
Ajaliselt veidi hilisemad ja enam hinnatud on biskviitportselanist nukud. Biskviitportselani materjal on sama mis glasuuritud portselanil, erineb vaid töötlemise tehnoloogia . Biskviitportselani puhul glasuuri ei kasutatud. Biskviitportselanist nukkude hiigelajaks oli möödunud sajandi viimane veerand, kuid nad ei kaotanud oma populaarsust ka 20. sajandil ning tänapäeva ilusamad kunstnikunukudki on valmistatud biskviitportselanist. Biskviitportselanist nukkude alaliigina eristatakse aastatel 1850-1880 valmistatud nn. parianportselanist nukke, mille puhul portselanmassile värvipigmenti ei lisatud. Biskviitportselanist nukupeale on omane matt virsikuvärvi pind, mis meenutab tõelist inimihu. Loomutruudust lisavad nukule klaassilmad ja pärisjuuksed. (Toomet, Nukuraamat, 1997)
Foto 7. Portselannukk Foto 8. Biskviitportselannukk
Paberist nukud ja nende riided on valmistatud paberist. Esimesed pabernukud Euroopas valmistati Prantsusmaal 18. sajandil. Nukkude riided olid vastavalt antud aja moetrendile ning käsitsi valmistatud. (History of Dolls)
Pabernukud sobisid ühtiviisi hästi nii mängimiseks, tütarlaste maitsearendamiseks kui moeuudiste levitajaks. Eriti hinnatud olid pabernukud, mis kujutasid kuninglikke perekondade liikmeid, tuntuid lauljaid, näitlejaid ja teisi kuulsusi. Anti välja terveid raamatuid, mis olid täis nukke ja nende riideid . Nukkude kõrval tehti paberist ja papist ka sõdureid, hampelmanne, losse , maju ja muud. Poest ostetud pabernukkude kõrval on pea kõik väikeste tüdrukute sugupõlved joonistanud nukke ja nukuriideid ka ise. Neis eri aegadest pärit omatehtud pabernukuperedes peegelduvad omaaegsed moesuunad, lennukas fantaasia , aga ka lihtsalt puhas mängurõõm. (Toomet, Nukuraamat, 1997)
Foto 9. Paberist nukud
Barbie algidee sai Ruth Handler, jälgides oma tütart Barbarat mängimas pikkade saledate pabernukkudega. Handlerile tuli mõte, et mannekeeniproportsioonidega kolmemõõtmelisel nukul võiks olla tüdrukute seas edu. Ruth Handler tegi oma idee teoks 1950-ndate lõpul. Ta valmistas plastmassist pikkade saledate säärtega, peenikese vöökohaga, vormikate puusade ja rindadega täiskasvanud naist kujutava nuku ning nimetas selle oma tütre järgi Barbie’ks. Barbie rikkalik garderoob oli õmmeldud viimase moe järgi. Tema jalad olid vormitud kandma kõrgekontsalisi kingi, silmad ja suu olid rõhutatult värvitud. Barbie esindas noort, iseseisvat ja enesekindlat naist, kes oskas elus läbi lüüa. Aja jooksul on Barbie välisilme muutnud, olles aga alati vastavuses valitseva moesuunaga. Barbie ümber on aja jooksul tasapisi kasvanud terve Barbie- asjade maailm. Talle on seltsiks kaaslasi, mehi ja lapsi, kes aga Barbie enda kõrval on alati jäänud teisejärguliseks. (Toomet, Nukuraamat, 1997)
Foto 10. Barbie
Kangelasnukud on valmistatud plastmassist, kujutavad superkangelasi ning on populaarsed poiste seas. Need on mõeldud mängimiseks või kogumiseks. Esimene kangelasnukk „G.I Joe“ valmistati 1946. aastal ning see oli mõeldud poistele, kes muidu nukkudega ei mänginud. Esialgse nuku pikkus oli 30 cm, kuid 1974. aastal hakati naftakriisi tõttu tootma väiksema mõõtmelisi nukke. Nuku riietust ja välimust oli võimalik muuta ning nukule sai juurde osta erinevaid lisandeid. (History of Dolls)
Foto 11. G.I Joe nukk

KASUTATUD KIRJANDUS


History of Dolls. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 26. 11 2015. a., allikas History of Paper Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/history-of-paper-dolls/
History of Dolls. (kuupäev puudub). Historical Dolls - Paddle Doll , Corn Husk Doll, Parian Doll, Apple Doll, African Dolls and other . Kasutamise kuupäev: 26. 11 2015. a., allikas History Of Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/historical-dolls/
History of Dolls. (kuupäev puudub). History of Action Figures . Kasutamise kuupäev: 28. 11 2015. a., allikas History of Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/history-of-action-figures/
History of Dolls. (kuupäev puudub). History of Hopi Kachina Dolls. Kasutamise kuupäev: 26. 11 2015. a., allikas History of Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/history-of-hopi-kachina-dolls/
History of Dolls. (kuupäev puudub). History of Japanese Traditional Dolls. Kasutamise kuupäev: 26. 11 2015. a., allikas History of Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/history-of-japanese-dolls/
History of Dolls. (kuupäev puudub). History of Paper Dolls. Kasutamise kuupäev: 28. 11 2015. a., allikas History of Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/history-of-paper-dolls/
History of Dolls. (kuupäev puudub). Matryoshka Doll History. Kasutamise kuupäev: 26. 11 2015. a., allikas History of Dolls: http://www.historyofdolls.com/doll-history/history-of-matryoshka/
Kiss, K. (2013). Kaltsunukkude valmistamise ajalugu. Kasutamise kuupäev: 26. 11 2015. a., allikas Metoodiliste õppevahendite valmistamine: Kaltsunukk: https://sisu.ut.ee/kaltsunukk/2-kaltsunukkude-valmistamise-ajalugu
Toomet, T. (1997). Nukuraamat. Tallinn: Kunst .
Toomet, T. (1997). Nukuraamat. Tallinn: Kunst .
2
Vasakule Paremale
NUKKUDE AJALUGU #1 NUKKUDE AJALUGU #2 NUKKUDE AJALUGU #3 NUKKUDE AJALUGU #4 NUKKUDE AJALUGU #5 NUKKUDE AJALUGU #6 NUKKUDE AJALUGU #7 NUKKUDE AJALUGU #8 NUKKUDE AJALUGU #9 NUKKUDE AJALUGU #10 NUKKUDE AJALUGU #11 NUKKUDE AJALUGU #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lalauraa Õppematerjali autor
Esimesed teadaolevad nukud, industraalaja nukud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2

Muusika ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr hakkasid indoeurooplased järk-järgult tungima tolleks ajaks juba kujunenud tsivilisatsioonide naaber- ja äärealadele ning neid hakati nimetama kirjalikes allikates. Seetõttu on võimalik nende järgnevat ajalugu üldjoontes jälgida. (Kõiv, Mäesalu, Piirimäe, Tänava, 1998) Inimlased – ehk hominiidid on imetajate sugukond. Esimesed tekkisid 7 milj. aastat tagasi. Algselt peeti sellesse sugukonda kuuluvaks vaid nüüdisinimese liiki ja tema eellasi. Tänapäeva hominiidid on orangutanid, šimpansid, gorillad ja inimene. Jääaeg – periood Maa ajaloos, mil suur osa Põhja-Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Aasiast oli jääga kaetud

Ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

1. Miks tuleb holokaustist rääkida? 2. Mida tuleb holokaustist rääkida? 3. Kuidas tuleb holokaustist rääkida? Esimene küsimus hõlmab otstarvet, teine küsimus teabevalikut ja kolmas küsimus tegeleb õpilasgrupile sobivate pedagoogiliste lähenemisviisidega. Holokausti käsitlemisel tuleb arvestada eri kontekste Holokausti teemat tuleb käsitleda nii Euroopa kontekstis tervikuna kui ka kohalikku ajalugu, sealhulgas Eesti ajaloo traagilisi sündmusi arvestades. Tähtis on arusaamine ja eetiline suhtumine Ei ole olemas ainuõiget teed ühegi aine õpetamiseks ega ideaalset metoodikat, mis oleks sobiv kõigile õpetajatele ja õpilastele. Kindlasti peab teemat käsitledes silmas pidama, et mõisted tuleb lahti seletada ja paigutada toimunu konteksti. Eetiliste küsimuste käsitlemisel on oluline õpetajapoolne suunamine.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

dikteerib kogu perekonna käitumist ja heaolu (Balzer 1981). 18. sajandil ristiti handid vägivaldselt õigeusku. Ajapikku on sulandunud handi kosmoloogiasse ja usundilisse praktikasse kristlikke jooni. Hantide uskumuste järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on reinkarneeruv ehk ümbersündiv hing. Põhjahandid teevad pärast inimese surma riidest nuku, itterma, millesse hantide uskumuste järgi läheb reinkarneeruv hing. Kui surnu oli naine, siis nukk on naisterahva-, kui mees, siis meesterahvakujuline. Usutakse, et kui sugukonnas sünnib laps, siis läheb hing vastsündinud lapsesse. Nukku hoitakse elamu pühas nurgas mõni aasta ning viiakse siis metsa puuõõnsusesse või põletatakse, aga mõnel pool viiakse nukk pööningule ja hoitakse seal. Tänapäeval püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Valdav enamik hante matab surnud kirstuga maa sisse. Lahkunule pannakse hauda kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid

Kultuurid ja tavad
Aforismid
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (1)

verpin profiilipilt
verpin: Meeldivalt ülevaatlik
19:46 07-10-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun