Kunstiajalugu: Antiikaeg (Vana-Rooma ja Vana-Kreeka) - Kontrolltöö Test Ülesanne

string(8083) "{"14335":"issejuhatus\nKindlasti k\u00f5ige suuremat m\u00f5ju j\u00e4relmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst.<\/b> Oma\nrahuliku, suursuguse ilu, koosk\u00f5la ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele\np\u00f5lvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas.\n\nKreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma <\/b>oma\nkultuuri, kunsti ja muude elun\u00e4htustega.\n\nKulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. p\u00f5hjast sisser\u00e4ndu alustanud kreeklaste\nh\u00f5imud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. v\u00e4lja arendada oma kunsti. Edasi j\u00e4rgnes kolm\najastut kreeka kunsti arengus:\n\nArhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased l\u00f5id tagasi suure\np\u00e4rslaste kallaletungi ning v\u00e4lisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad\ntingimused kunstiga tegelemise jaoks;\n\n","1282":"\nMillest on tuletatud s\u00f5na \"keraamika\"?\nAteena pottseppade linnajao Kerameikose linnast.\nMillise arengu tegi vanakreeka vaasimaalis l\u00e4bi elusolendite kujutamine?\n8.saj. L\u00f5pus hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilised kujutised.\nMilline uus vaasimaalistiil tekkis 6.saj. Alguses eKr ja milline sama saj. L\u00f5pus? Mis neid eraldab?\nAlguses mustafiguuriline ja p\u00e4rast punafiguuriline. Figuuride v\u00e4rvus erineb.\n\n\n\n\n 14. HELLENISTLIK KUNST\n\nKes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurin\u00e4htustega, mida nimetame hellenismiks? \nKust see s\u00f5na tuleb?\n\n\nKuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus?\n\n\nTemplite asemel p\u00fcstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati?\n\n\nMis t\u00e4hendus v\u00f5is olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris?\n\n\nNimeta kolm v\u00e4ga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende \noriginaalid?\n\n","72197":"Ahhailaste ehitatud olid v\u00f5imsad linnad M\u00fckeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel).\nEt mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati m\u00f5lemad linnad k\u00fcnkale ning\npiirati tohutu suurtest kivipankadest m\u00fc\u00fcridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need m\u00fc\u00fcrid\non inimeste k\u00e4tet\u00f6\u00f6, nad pidasid neid m\u00fc\u00fctiliste \u00fchesilmsete hiiglaste k\u00fckloopide k\u00e4tet\u00f6\u00f6ks.\nNii nimetataksegi neid k\u00fckloopilisteks m\u00fc\u00fcrideks.\nM\u00fckeene ja Tirynsi ahhailaste kunst <\/b>oli \u00fchest k\u00fcljest sarnane kreeta omaga, teisest k\u00fcljest\nkajastub selles pidev v\u00f5itlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, \u00fclistas s\u00f5da ja\njahipidamist.\nSissep\u00e4\u00e4su M\u00fckeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset l\u00f5vi kuulsa\nL\u00f5viv\u00e4rava kohal. L\u00e4heduses paiknevad \u00fclikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest\ntuntuim on n\u00f5ndanimetatud Atreuse varakamber.\n\n\n\n\nKREEKA KUNST\nKindlasti k\u00f5ige suuremat m\u00f5ju j\u00e4relmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst.<\/b> Oma\n","172064":"Sarnasused:\n \u2022 lossid olid lab\u00fcrinditaolise plaaniga\n \u2022 lineaarkiri\n \u2022 sarnased jumalad\/jumalannad\nErinevused:\n \u2022 Kreeta lossid kindlustamata,\n M\u00fckeene omad \u00fcmbritsetud v\u00e4ravaga\n \u2022 M\u00fckeene kultuuris oli s\u00f5jakam\n M\u00fckeene kunstist L\u00f5viv\u00e4rav\n periood kui Kreetal\n \u2022 Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole v\u00f5imalik t\u00f5lkida, M\u00fckeene kiri B(beeta)\n arusaadavam\n \u2022 Kreeta kunst <\/b>rahumeelne, v\u00e4rviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid.\n \u2022 M\u00fckeene kunstis domineerib s\u00f5jakus ning mees, v\u00e4rvid tuhmid\n\n\n\n2. Vana- Kreeka\n2.1 Arhitektuur:\nArhailine \u2013 Dooria\n \u2022 vanim stiil, madalad ja j\u00e4ssakad sambad\n \u2022 sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik\n \u2022 friis koosneb trigl\u00fc\u00fcfidest ja metoopidest\n \u2022 trigl\u00fc\u00fcf: nelinurkne plaat, millel on 2 p\u00fcstvaokest\n \u2022 metoobid kaunistatud reljeefidega\n\n\n\n\n","91977":" 13. sajandil e.m.a tungisid L\u00f5una-ja Kesk-Kreekasse doorlaste h\u00f5imud.\nDoorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi\nkreeta-m\u00fckeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki t\u00f5eline Kreeka ajalugu.\n11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu loodusl\u00e4hedane. L\u00e4bimurdeks ostutus raua kasutusele\nv\u00f5tmine p\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade ning relvade valmistamisel. See oma j\u00e4rel aitas kaasa majanduse\narengule, \u00fchiskonna kihtide tekkimisele.\n8.-5. Saj. e.m.a kujunes v\u00e4lja Vana-Kreeka <\/b>\u00fchiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia.\nOrjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati k\u00f5ikides t\u00f6\u00f6des. T\u00e4nu sellele oli\nvabadel kodanikel v\u00f5imalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga.\n\nVana-Kreeka kunst\nKreeka kunst <\/b>arenes v\u00e4lja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst <\/b>on seotud nende religioonidega\nja m\u00fc\u00fctidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt\njumalatest","1519":" Ateena polis oli kaasaegses m\u00f5istes v\u00e4ikeriik linnriikide paljusus m\u00f5jus kunstide\narengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel\noli oma suhteliselt j\u00f5ukas \u00fclemklass. Kunstnikud v\u00f5isid patroonide otsingul vabalt \u00fchest polisest teise\nr\u00e4nnata. Suurejoonelisi tellimusi tuli k\u00fcll harva ette. Suurim n\u00f5udlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride\nja tahvelmaalingute j\u00e4rele. Pear\u00f5hk langes teostuse meisterlikkusele.\n Kreeka kunst <\/b>on v\u00e4ga tihedalt seotud religiooni ja m\u00fc\u00fctidega. Ehitusmeistrid p\u00fcstitasid\nhooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud\nillustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid v\u00e4ljaarenenud\nideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstim\u00e4lestistel oli\nkaua aega kurja inimese eemalejuhtimise t\u00e4hendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas v\u00e4lja\nkujunenud kunstikoolkonnad:\n","17676":"\n1 ) Giza p\u00fcramiidid Kairos \u00ad Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos\n2 ) Bab\u00fcloni rippuvad aiad\n3) Halikarnassose mauseleum \u00ad haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus\nHalikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. T\u00e4nu temale hakati hauatagust elu\nrohkem kujutama.\n4) Arthemise tempel Efesos.\n5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn \u00fcle 100m\n6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju p\u00e4ikesejumal Heliosest.\n7) Zeusi kuju Olympias \u00ad kr\u00fcselefantiintehnikas.\n\n 5. Etruski kunst <\/b>(praeguse Itaalia keskosas)\n\nP\u00f5lluharijad, meres\u00f5itjad,metallurgid, pronksi- ja kullat\u00f6\u00f6tlejad. \u00dchtset riiki ei tekkinud \u00ad linnade liit.\nHiilgeaeg \u00ad 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma <\/b>vabariik etruskeid vallutama). S\u00e4ilinud hauakirjad,\nmida ei suudeta v\u00e4ga m\u00f5ista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid t\u00e4ringum\u00e4nge.\nNekropolid \u00ad surnute linnad \u00ad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, m\u00e4e sisse raiuti\n","2951":" Kunstiajaloo konspekt\n\n1.Esiaja kunst.<\/b>\nPaleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg)\n \u00b7 Statuetid - V\u00e4ikesed naise kujutised\/skulptuurid. (Willendorfi Veenus)\n \u00b7 Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrap\u00e4rased, t\u00f5etruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m),\n tugev kontuur, v\u00e4rvid, loomad.\n\nMesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg)\n \u00b7 Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii t\u00e4htis.\n \u00b7 T\u00f6\u00f6riistad v\u00e4lja kujunenud.\n"}"

Kunstiajalugu: Antiikaeg (Vana-Rooma ja Vana-Kreeka) (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunst

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst?
Milline oli eramaja Roomas?

Lõik failist

Kunstiajalugu

Antiikkultuur
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile .
Vana-Rooma

Vana-Kreeka

Orjanduslik ühiksond

Rooma kultuur: otsene mõju Vana-Kreekal ja Etruksidel

Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja kultuuri tegid vangistatud orjad

Rooma ja Kreeka kunstil tohutu mõju kuni tänapäevani välja ( renessanss 15.-16.saj, klassitsism 19.saj) ja isegi tänapäeval (postmodernism)

Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) – seetõttu oli vabadel kreeklastel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga.

Polüteistlik religioon (palju jumalaid) – jumalad inimestesarnased nii vaimult kui kujult

Kreeka tohutu mõju: Antiik (Kreeka ja Rooma kultuur ning kunst üheskoos) on nii või naa mõjutanud kõiki euroopalikke kunstivoole, eriti aga tenessanssi ja klassitsismi.

Vana-Kreeka ajajärgud ja skulptuur erinevates ajajärkudes – võrdlevalt ( temaatika , tunnused, autorid, teosed) Arhailine e. vana aeg – umbes 600-400 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Skulptuur: 7.-5- saj e.m.a. Sirge ja tardunud seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid.
Klassikaline e. õitseaeg – 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid . Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron , Polykleitios ja Pheidias . Olulised teosed: „Kettaheitja“, „ Odakandja “, reljeefid ja skulptuurid Parthenonis, erinevaid jumalaid kujutavad skulptuurid.
Hellenistlik- (tuletatud sõnast „hellen“, nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse
(päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine , sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas , Prexiteles, Lysippos.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stiinaprees Õppematerjali autor

kunstiajalugu vanarooma vanakreeka kunst rooma skulptuur samba roomlased figuurid kreeklased

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks;

Kunstiajalugu

5

doc

Vana kreeka, vana rooma

Millest on tuletatud sõna "keraamika"? Ateena pottseppade linnajao Kerameikose linnast. Millise arengu tegi vanakreeka vaasimaalis läbi elusolendite kujutamine? 8.saj. Lõpus hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Milline uus vaasimaalistiil tekkis 6.saj. Alguses eKr ja milline sama saj. Lõpus? Mis neid eraldab? Alguses mustafiguuriline ja pärast punafiguuriline. Figuuride värvus erineb. 14. HELLENISTLIK KUNST Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb? Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid?

Kunstiajalugu

8

docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev võitlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. KREEKA KUNST Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma

Kunst

14

pdf

Kunstiajaloo konspekt

Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega

Kunstiajalugu

6

docx

Vana-Kreeka arhitektuur

13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest

Kunstiajalugu

5

doc

Arhailine ajajärk

Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad:

Ajalugu

3

doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

Ajalugu

7

doc

Vanaaeg

Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid