Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele tasemetöö 6 klass A variant 2006 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Õpetajale
Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha.
10 punkti
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ
Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm) artin oma vanaemaga (Kk) ohtla -(J j)ärvele
53
54
55
EESTI KEEL
sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 
56
57
58
6. KLASS
ja (Oo)ntika (Pp)aekaldast ning (Tt)uhamägedest. Vanaema lehitses (Ee) esti (Pp)äevalehte ning 
59
60
61
VARIANT A
(Pp)ostimeest, lapselaps aga luges romaani „(Ss)aladuslik (Ss)aar“ ning sirvis ajakirja (Ss)porditäht. 
62
63
64
27. APRILL 2006
Reisijaid oli palju, kõneldi ka (Ss)oome keelt. Turistid tulid (Ss)oomest ning läksid (J j)aanipäevaks 
65
66
67
sõpradele (Nn) arva külla. Neile meeldis (Vv)irumaa. Poiss jutustas (Ss)oomlastele oma
68
69
70
ÕPILASE NIMI
kodumaast , kuulsast (J j)äälahingust ning (J j)üriöö (Üü)lestõusust.
71
72
POISS                       TÜDRUK  
Õpetajale
KOOL
10 punkti
MAAKOND
Ülesanne 7. Kirjuta lünka õige sulghäälik.
1. Hoi___ke   ku___leid  veel  viis  minutit  ahjus! 
73
74
1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE
2. Jõu___sime  teatrisse  varakult  ning   an___sime   man___lid   ___arderoobi.
75
76
77
78
TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA
KUS
3. Kohv___i  jahtus,  sest   rää___isin   sõ___radega   pi___alt  juttu
79
80
81
82
TASEMETÖÖ HINNE
NIKES
4. Raamatu___ogus  ei  tohi   torma___a  ega   lobise___a. 
O
83
84
85
MÄRKUSED
SIO
5. Taa___id   hei___sid    ___iivanile   puhkama  ning   pea___selt  kostis   toast  norskamist. 
T
A
(on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, 
86
87
88
89
kodune keel erineb kooli õppekeelest )
6. Kär___sed   nau___isid   ilusat   ilma.  
90
91
ALIFIK
 KV
7. Ema  rõõmustas soo____sa ostu üle.
A
92
Ülesanne 1. Kuula tähelepanelikult teksti ja märgi tabelisse ristikesega, kas väide 
Ülesanne 8. Vali 5.–6. klassis loetud raamatutest kaks meeldejäävamat ning täida nende põhjal tabel. Ära 
on õige või vale.
unusta  teoste iseloomustamisel, pealkirjade, autorite ja tegelaste nimede kirjutamisel õigekirja.
Õpetajale
Õpetajale
RIIKLIK EKSAMI- J
Peategelase või  
10 punkti
Teose pealkiri
Autori nimi
Iseloomusta teost 1–2 lausega
8 punkti
Väide Õige 
Vale 
-tegelaste nimed
1. See tekst on kirjutatud päästetöötajatele.
1
2. Metsas peaks kandma erksaid riideid
2
93
94
95
96
3. Seenele minnes pane taskusse  kompvekke.
3
4. Kui oled eksinud,  roni suure puu otsa.
4
5. Okste külge seotud taskurätt aitab eksinut leida.
5
97
98
99
100
6. Märgade riietega hakkab ka suvel külm.
6
7. Kolm järjestikust vilet aitavad eksinut kuuldavaks teha.
7
Lisaülesanne nuputamiseks. Moodusta järgmistest sõnadest nii mitu liitsõna, kui oskad. Iga sõna tohid 
8. Jalatsid ja riided tuleb hoida kuivad.
8
kasutada vaid üks kord. Sõnade käänamine on lubatud. Moodusta vaid sõnu, millel on kindel tähendus. 
9. Mütsi pole vaja kaasa võtta.
9
PERE,  KODU,  ELU,  LOOM,  PUU,  KÜLA, MAJA, NAINE, MEES, PEA, LAUD, SUUR, MERI, KOOL, EMA, VESKI , AED, VESI, ILUS, 
10. Selle teksti mõte on, et lapsed ei läheks üksinda metsa.
KOER, KUU, LAUL, KEVAD, MARI, NOOR, MUNA, VÄIKE, PALL, BUSS, KIRI, TUUL, PILT, KANA , LAUSE, KLAAS, JÕGI, FILM , PÄEV.
10
________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________
4
Ülesanne 2. Loe tekst läbi ning tõmba õigele vastusele joon alla.
Ülesanne 3. Kirjuta tekstist välja kõik omadussõnad ning mõtle neile sünonüümid. Ära unusta sõnade 
Kägu
õigekirja.
Leedu muinasjutt
Väikeses maakoolis kästi kõikidel lastel kirjutada kodukirjand, aga mitte tavaline, vaid mereröövlitest. 
Usinad lapsed tõid oma kirjandid ära ja õpetaja vaatas need läbi. Kõige rohkem sai kiita Juku üsna 
Ennemuiste  elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega . Õde armastas oma vendi väga: 
huvitav kirjand . Õpetaja: „ Kuule , Juku, kas tegid ikka kõik ise?” „Jah, õpetaja. Ainult selle kurja pealiku 
kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu
kinnivõtmisel isa natuke aitas.”
Õpetajale
Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: 
tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Suurvürst Kestutis 
NÄIDE: ilus – kaunis
10 punkti
hakkas mehi koguma. Sõjasarved puhusid, mõõgad välkusid ja mehed tulid üle maa kokku ning läksid 
Omadussõna 
    Sünonüüm
ristirüütlite vastu.
1. __________________________    
__________________________
21
22
Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga , et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, 
2. __________________________    
__________________________
23
24
õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Õde 
ootas oma vendi: läks aeda, kastis pisaratega roosiõisi ja vaatas ise kogu aja teele. Ent ta ootas asjatult. Kõik 
3. __________________________    
__________________________
25
26
kolm olid lahingus langenud. Ainult nende hobused tulid tagasi – tühjade sadulatega.
4. __________________________   
__________________________
27
28
Õde, mõistes, et vennad ei tule enam kunagi koju, hakkas nii haledasti nutma , et teerada sai pisaratest 
märjaks. Perkunasel – kõuejumalal – hakkas temast kahju ja muutis ta käoks.
5. __________________________    
__________________________
29
30
Igal kevadel sel ajal, kui hukkusid neiu  vennad, hakkab kägu kukkuma . Nõnda kurdab  ta kõigile oma 
6
0
Õpetajale
0
vendade  kaotust.
Õpetajale
10 punkti
Ülesanne 4. Kirjuta sulgudes olev sõna lünka õiges käändes. Ära unusta sõnade õigekirja.
10 punkti
T A   2
N
1. Leedumaa rikkal ülikul oli 
IA
R
1. Mägironijad sattusid (ohtlik – ainsuse sisseütlev) _____________________________ olukorda.
31
KUS
A
 
üks laps; kaks last; kolm last; neli last.
11
S   V
2. Kell näitas juba (üheteistkümnes – ainsuse osastav ) ______________________________ tundi.
32
NIKES
S
O
A
2. Õde näitas oma armastust vendade vastu                                                                             
L
SIO
. K
3. Pähklid olid vanad ja (mõru – mitmuse nimetav) ____________________________________ .
33
 
maitsvat sööki valmistades; käsitööd tehes; tube koristades; hobuste eest hoolitsedes.         
T
12
A
                                                                                            
4. Eksisime teelt, sest olime kaotanud (kaart – ainsuse omastav) __________________________ .
34
3.  Õde oli vendi sõtta saates                                                                                                         
ALIFIK
TI KEEL   6
5. Punastest (sõstar – mitmuse seestütlev) _________________________ saab tervislikku mahla.
35
alandlik; rõõmus; ükskõikne; kurb.   
13
 KV
A
Ö   EES
6. Veepaagil polnud (kaas – ainsuse osastav) _________________________________________ .
36
4. Sõja võitsid                                                                                                                                 

E
 lätlased; ristirüütlid; vallutajad; põlisasukad.                                                                               
M
7. Kott täideti roosa lõhnava ( pulber – ainsuse kaasaütlev) ______________________________ .
37
14
                 
SE
A
 T
8. Igal pool lendles ( kirjud – mitmuse osastav) _________________________________ liblikaid.
38
5. Õe pisaratest                                                                                                                                     
E
RIIKLIK EKSAMI- J
tekkis jõgi; tekkis kaev; lagunes tee ära; sai tee märjaks.                                                             
IN
15
L
9. Minge uude (söökla – ainsuse sisseütlev) ________________________________ suppi sööma!
39
                                                                                                                                                  
IIGI
R
40
6. Perkunas on                                                                                                                                       
E
10. Seda täpilist ( seen – ainsuse osastav) _______________________________ ei maksa korjata.
L
Ü
  piksejumal ; merejumal; päikesejumal; sõjajumal.                                                                      
16
                                     
Ülesanne 5.  Kirjuta jämedalt trükitud sõnad kokku või lahku. Jälgi numbreid sõnade ja ridade ees.    
7. Õde muutus käoks, et                                                                                                  
Minu (1) lemmik loom on koer Muki. Ta on (2) poole aastane (3) koheva karvaga kutsikas. 
 
vennad teda kuuleksid; igal kevadel oma vendi taga nutta; tuju rõõmsamaks läheks;              
(4) Vanem vend tõi ta (5) juuli kuus loomade (6) varju paigast . (7) Tume hall kutsikas
17
ristirüütlitele kätte maksta.
Õpetajale
on väga (8) uudis himulik ja suur kolaja. Ta käib (9) naaber talus  hulkumas.
Algul oli ta (10)  naeru väärselt  kohmakas . Kui ma olin teda (11) kaks kümmend neli
12 punkti
8. „Käos” on muinasjutule iseloomulik tunnus                                                                        
päeva õpetanud, muutus ta osavamaks. Eile tahtis ta isegi aiast (12) üle hüpata.
 vendade hukkumine; käo kukkumine ; linnu muutumine inimeseks ; inimese muutumine  
18
  
linnuks. 
1. ______________________________ 
 2. ______________________________
41
42
43
44
9. Muinasjutu „Kägu” peamõte on, et                                                                                  
3. ______________________________ 
 4. ______________________________
 sissetungijad tuleb tagasi lüüa; kui sa  nutad , võid muutuda käoks; kõige suurem kaotus  
45
46
19
5. ______________________________ 
 6. ______________________________
 
 on lähedaste surm; sõtta ei tasu minna.                                                                                         
                                                                                                          
7. ______________________________ 
 8. ______________________________
47
48
10. Muinasjuttu „Kägu“ sobib illustreerima vanasõna                                                                        
9. ______________________________ 
 10. _____________________________
49
50
          „Igal linnul ise laul“; „Armastus ei väsi iial“; „Õige hõlma ei hakka ükski“; „Suur tükk 
20
ajab suu lõhki“.
11. _____________________________ 
 12. _____________________________
51
52
2
3
Eesti keele tasemetöö 6 klass A variant 2006 #1 Eesti keele tasemetöö 6 klass A variant 2006 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mellu12345 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tunnikonspekt ja test
6
doc

Tunnikonspekt ja test

Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) ­kes, mida ütleb, see

Kirjandus
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka.  Sõna – ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis

Eesti keel
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist

Eesti keel
EESTI KEELE STRUKTUUR
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-

Eesti keel
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat

Eripedagoogika
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun