Vastlapäev (0)

Vastlapäev
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) 
on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk 
viimane päev enne ülestõusmispühadele  eelnevat  varakevadist seitsmenädalast 
suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest ( fasten ) 
või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Vastlapäev on liikuv tähtpäev , mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. 
Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb 
esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 
21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend 
päeva ( seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur
paast .
Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas 
käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri 
tähtpäevade  andmebaas . Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja  minna - 
äraütlemine  oli  sealjuures  üsna keelatud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine 
ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu 
ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid
Vastlapäeva kasutati ka ennustamiseks -  söödud kontidele pandi neidude nimed 
juurde ja kutsuti siis koer  tuppa . Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.
Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad 
juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu 
(kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega 
kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti 
vastlakommetes püsinud kesksena  sealiha  ja eriti seajalgade  söömine . Seajalast 
(nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu 
lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit  
vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi 
teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest  lasti alla suurte kelkude ja 
regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat  masti 
kelk , liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis 
linu.