„Madame Bovary“ G.Flaubert (1)

„ Madame Bovary “
G. Flaubert
1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse.
- Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval.
-„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“
-„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel , kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist , kalliskivide sädelusest ja livreede akselbantidest.“
-„Ta küsis endalt ühtelugu, kas ta teistsugustel asjaoludel poleks võinud hoopis teistsugust meest kohata; ta püüdis kujutleda, millised võinuksid olla need olematud sündmused, see praegusest erinev elu, see abikaasa, keda ta ei tundnud . Kõik need olid olemasolevast täiesti erinevad. Tema mees oleks olnud nägus, vaimukas , peen, kütkestav, niisugune, nagu tema kloostrikooli sõbrannade abikaasad nüüd tingimata olidki.“
-„Eks mees oleks ju ometi pidanud kõike teadma, paljudel aladel osavust üles näitama, naisele kirejõudu sisendama, kõiki elu peensusi ja müsteeriume õpetama! Aga see mees ei õpetanud midagi, ei osanud midagi, ei ihaldanud midagi. Tema meelest oli Emma õnnelik. Ja Emma pani talle pahaks seda sügavat meelerahu , seda siredat jäikust, seda õnnegi, mille allikaks ta ise oli.“
-„„Milline hädavares! Milline hädavares“ kordas ta huuli närides tasakesi. Charles hakkas talle järjest rohkem närvidele käima Mees omandas ajapikku matslikud kombed: järelroa ajal armastas ta tühjaksjoodud pudelite korke lõikuda; kõhu täis söönud, lutsis ta keelega hambaid; suppi süües luristas ta iga suutäie juures.“
-„Aga mida teadlikumaks ta sai oma armastusest, seda rangemalt ta püüdis seda tunnet ohjeldada ja kärpida. Ta oleks tahtnud, et Leon asja aimaks; ja Emma kujutles juhuseid ja katastroofe, mis seda hõlbustaksid.“
- „Rodolphe’i mälestuse oli ta peitnud kõige sügavamasse südamepõhja. Seal seisis see tallel, pühalikum ja tardunum kui kuninga muumia maa- aluses hauakambris. Kuid siiski levitas see suur balsameeritud armastus kerget aroomi , mis kõigest läbi tungides õrnalt lõhnastas plekitu puhtuse õhkkonda, milles ta elada tahtis.“
2.Kuidas hindad Charles’i materialistlikku elukäsitust?
-Charles oli kergelt öeldes ihnuskoi, hoidis kõige pealt kokku välja arvatud siis kui Emmal oli näiteks väidetavalt klaveritundide jaoks raha vaja.
3.Milline oli Emma unistus Pariisist?
-Emma oli vaimustuses ainuüksi linna nimest, milline elegantne nimi! Ta kordas endale sosistades linnanime. Emma unistas teekonnast Pariisi ja kujutas ette sõitmist sinna. Ta ostis isegi Pariisi linnaplaani ja vedas sõrmega järge mööda tänavaid, ise olles samal ajal nii lummatud oma ettekujutlustest. Emma jaoks oli Prantsusmaa pealinn niivõrd romantiline ja luksuslik , et Ta oli kursis kõikide uuemate muusikateostega, mis Pariisis avaldati ning sirvinud läbi võimalikud moeajakirjad. Pariis oli Rouaulti tütre kinnisidee.
4.Miks Rodolphe ei nõustunud Emmaga põgenema?
-Rodolphe väsib ära Emma fantaasiast, kuidas nad põgeneksid koos ja võtaksid väikse Berthe’i endaga kaasa ning peagi tunneb Rodolphe, et teda ei paelu enam Emma nõudvad kiindumused.
5.Milles on proua Bovary õnnetuste peapõhjus?
-Selles, et ta ei oota elult mitte seda, mida elu tõesti võib anda, vaid seda, mida tõotavad romaanikirjanikud, luuletajad , kunstnikud ja maailmareisijad. Proua Bovary usub õnne, kirge ja joovastust, usub neid sõnu, mis talle raamatuis nii kaunid tundusid.
6.Mida tegi Emma Sinu arvates valesti? Põhjenda .
-Emma ei hoolinud oma armastavast abikaasast vaid elas oma Pariisi fantaasiate küüsis ning valmistas Charleis’ile palju meelehärmi kuigi Emma ise sellest aru ei saanud. Temast oli vale pidada armukesi, lausa kahte(!) kuna see on truudusetu ja arrogantne.
7.Selgita, miks see romaan on romantismivastane teos.
-Flaubert oli sarkastiline , irooniline, pessimistlik, romantismi vastane. Esinevad ka realismi tunnused ning romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale.
8.Flaubert on väitnud, et tuleb „puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased“. Mida ta sellega öelda tahtis? Too mõni näine Flaubert’i stiili kohta.
-Tuleb olla väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes.
-„Armastus pidi tema arvates tulema äkki, piksemürina ja välgusähvatuse saatel, otsekui taevane raju , mis langeb inimelu peale, paiskab selle segi, pühib sinu tahte minema nagu puulehe ja tuhastab südame”
9.Milline on Sinu suhe bovarismiga?(Bovarismiks nimetatakse selliste inimeste vaimuseisundit, kes püüavad end näha teistsugusena, kui nad on.)
-Sel juhul pean tõdema, et minul ei ole seost bovarismiga.