Tunnikonspekt ja test

Tširkova, Maria

Tunnikonspekt ja test (0)

5 VÄGA HEA

Lahtine tund 28.02.09
Õp Maria Tširkova
Õppeaine: eesti keel ja kirjandus
Klass: 6.a,b
Teema: Muinasjutt
Eesmärgid

Tean, mis on muinasjutt

Tean, kuidas täita testi

Oskan kasutada kirjavahemärke

Oskan näidelda
Tunnikäik
ajurünnak

Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad )
Tänane teema on muinasjutt
Tunni käik

Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) –kes, mida ütleb, see kirjutab

Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja)

Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus

Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine.

Aheljutustamine

Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) – oma pildi kirjeldus ja põhjendus.

Kordamine otsekõne ja saatelause.

Ühe osa tekstist näitlemine
Tagasiside

Tunni analüüs
Tunni kava- etapiliselt

Millest täna tuleb tunnis juttu, vaatavad pilti ja arutlevad

Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad)

Kuulamine

Teksti jutustamine klassikaaslastele

Lugemine

Testi täitmine

Küsimuste esitamine

Teksti arutlus

aheljutustamine

Ühe osa tekstist näidelda

Tunni analüüs
Õpilasele jutustamiseks
KÄGU
Ma loen sulle ühe muinasjuttu. Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega . Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu . Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga , et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Aga kõik kolm olid lahingus surnud. Ainult nende hobused tulid tühjad tagasi.Õde nuttis nii kõvasti, et teerada sai pisaratest märjaks. Jumalal hakkas temast kahju ja muutis ta käoks.
Loe tekst läbi ning täida test.
Kägu
Leedu muinasjutt
Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Suurvürst Kestutis hakkas mehi koguma. Sõjasarved puhusid, mõõgad välkusid ja mehed tulid üle maa kokku ning läksid ristirüütlite vastu. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Õde ootas oma vendi: läks aeda , kastis pisaratega roosiõisi ja vaatas ise kogu aja teele. Ent ta ootas asjatult. Kõik kolm olid lahingus langenud. Ainult nende hobused tulid tagasi – tühjade sadulatega. Õde, mõistes, et vennad ei tule enam kunagi koju, hakkas nii haledasti nutma, et teerada sai pisaratest märjaks. Perkunasel – kõuejumalal – hakkas temast kahju ja muutis ta käoks. Igal kevadel sel ajal, kui hukkusid neiu vennad, hakkab kägu kukkuma . Nõnda kurdab ta kõigile oma vendade kaotust.
Esita teksti põhjal 4 küsimust.
1. Leedumaa rikkal ülikul oli
a) üks laps;
b) kaks last;
c) kolm last;
d) neli last.
2. Õde näitas oma armastust vendade vastu
a) maitsvat sööki valmistades;
b) käsitööd tehes;
c) tube koristades;
d) hobuste eest hoolitsedes.
3. Õde oli vendi sõtta saates
a) alandlik;
b) rõõmus;
c) ükskõikne;
d) kurb.
4. Sõja võitsid
a) lätlased;
b) ristirüütlid;
c) vallutajad;
d) põlisasukad.
5. Õe pisaratest
a) tekkis jõgi;
b) tekkis kaev;
c) lagunes tee ära;
d) sai tee märjaks.
6. Perkunas on
a) piksejumal ;
b) merejumal;
c) päikesejumal;
d) sõjajumal.
7. Õde muutus käoks, et
a) vennad teda kuuleksid;
b) igal kevadel oma vendi taga nutta;
c) tuju rõõmsamaks läheks;
d) ristirüütlitele kätte maksta.
8. „Käos” on muinasjutule iseloomulik tunnus
a) vendade hukkumine;
b) käo kukkumine ;
c) linnu muutumine inimeseks;
d) inimese muutumine linnuks.
9. Muinasjutu „Kägu” peamõte on, et
a) sissetungijad tuleb tagasi lüüa;
b) kui sa nutad , võid muutuda käoks;
c) kõige suurem kaotus on lähedaste surm;
d) sõtta ei tasu minna.
10. Muinasjuttu „Kägu“ sobib illustreerima vanasõna
a) „Igal linnul ise laul“;
b) „Armastus ei väsi iial“;
c) „Õige hõlma ei hakka ükski“;
d) „Suur tükk ajab suu lõhki“.
Suurvürst Kestutis
Kägu

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Tširkova Õppematerjali autor

6. kl lkassi lõpul toimub tasemetöö. üheks ülesandeks on funktsionaalne lugemine, seepärast on kasutatud minu adapteeritudmaterjalides Leedu muinasjuttu "Kägu". Konspektile on lisatud test, muinasjutt jutustamiseks ja lugemiseks ja kaks pilti teksti juurde.

klassi funktsionaalne lugemine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti keele tasemetöö 6 klass A variant 2006

Õpetajale Ülesanne 6. Kas suur või väike algustäht? Tõmba vale variant selgelt maha. 10 punkti ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Eelmisel (Ee)smaspäeval sõitis (Kk)arl-(Mm)artin oma vanaemaga (Kk)ohtla-(J j)ärvele sugulastele külla. Oli ilus (J j)uunikuu päev. Buss sõitis mööda (Vv)algejõest, (Hh)aljala (Kk)irikust 53 54 55 EESTI KEEL 56 57 58

Eesti keel

doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja

Antiikmütoloogia

doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet

Kirjandus

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t

Lastekirjandus

docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk