Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Goethe raamatu (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisena kohtame Fausti?
  • Millega ta tegeleb?
  • Mille poolest Wagner ja Faust vastandusid?
  • Miks tahab Faust ennast tappa?
  • Mis päästab Fausti?
  • Mis probleemi lahendab Faust?
  • Millise tulemuseni ta jõuab?
  • Kuidas Mefistofeles end tutvustab?
  • Millise lepingu sõlmivad Faust ja Mefistofeles?
  • Mis juhtus tänaval?
  • Millest loodab Faust naudingut leida?
  • Millest laulab Gretchen?
  • Kuidas areneb suhe?
  • Kui mõni vaene tüdruk eksis?
Saamislugu
Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süžeed „Miraakel Theophile ’st“, kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni.
Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832.
Faust
Pühendus
Nostalgiline tagasivaade minevikku .
Eelmäng teatris
Direktor:
Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi.
„… ei kunsti pärast teatrisse teele asuta“
„Te püüdke inimesi rabada,
sest rahuldada neid on raske“
Luuletaja:
Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik.
„Seks sageli on palju aastaid vaja,
Et valmida saaks vili vaimupuul“
„Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma.
Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma.“
Komödiant:
Näidendil peab olema kõike parajalt. Nii sisu kui sündmustikku, aga samas ei tohi puududa ka oma kiiks . Pealtvaatajaid on pea võimatu rahuldada.
„Te andke kirju läbilõige,
kus segi läbi valega on õige.“
„Täiskasvanule pole miski hea,
ent tänulik on see, kes kujunemas“
Proloog taevas
Maailm on mitmekesine . Maailma kontrollib jumal ja ta laseb kõigel vahelduda.
´´Kord päeva õndsus paelub hingi,
kord ööde õud neid masendab´´
´´Nii näitab vahelduvas vormis
end igavene ühisjõud´´
Issanda ja Mefistofelese vaidlus
Inimene
Issand
Mefistofeles
  • Jumal usub inimest. ´´Kes otsib see leiab.´´ ´´… et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski areneb
  • Inimene peab koguaeg töötama.
  • Mõistus teeb inimese elu raskeks.
  • Proovib areneda aga ei saa hakkama.
  • Uudishimulik.
  • Inimese põlv on hale .
  • Inimene ei oska saavutada rahulolu.
  • Inimene heidub õigel rajal kõndimisest
    Maailm Issand Mefistofeles
  • Kõik on loodud õigesti.
  • Maailm on kentsakas
  • Maailm on loodud valesti.
  • Inimesest saab kurjus võitu
    Kihlvedu Fausti hinge üle.
    Esimene osa
    ÖÖ
    1. Millisena kohtame Fausti? Millega ta tegeleb?
    Faust on kõike õppinud: filosoofiat, arstiteadust, õigusteadust ja teoloogiat. Ta tunneb, et see ei ole teda kuhugi edasi viinud. Ta on rahutu , üritab leida kedagi enda sarnast, otsib kaaslast.
    „Mis, vaene tobu, sain ma sest?
    Pole teragi targem endisest.“
    „Ma oma teadmisi ei hinda,
    ei arva , et võiksin inimsoole teed
    näidata õigema, parema poole.“
    2. Kes on Wagner ?
    Wagner on Fausti endine õpilane, tema tegi aktiivselt teadust.
    3. Mille poolest Wagner ja Faust vastandusid?
    Faust oli realist ja ütles, et õpetusse tuleb panna hing.
    „ Kui süda seal ei sütti sees,
    sa teiste südameid ei läida.“
    „Ei kauneid sõnu taga aja,
    kel midagi on öelda vaja.“
    Wagner oli optimist , tema arust oli oluline kõneoskus.
    ’’Kuid menu kuid menu osaks ettekandele
    saab siiski tänu kõne andele.“
    Fausti jaoks oli Wagner selline inimene, kes oma arust otsib asja sügavust aga samas rahuldub juba ka kui on jõudnud asja välise kestani.
    „See üksnes elab ilma vaevata,
    kes välis koorest satub vaimustusse.
    Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata
    ja rõõmus on, kui leiab vihmausse.“
    4. Miks tahab Faust ennast tappa?
    Faust ei leia enda sarnast ja tema soove ei rahulda miski. Ta on kõike õppinud aga see ei ole talle mingit rõõmu toonud .
    5. Mis päästab Fausti?
    Faust kuuleb inglite koori ja näeb algavat ülestõusmispäeva. See toob talle elumõtte tagasi.
    Linnavärava ees
    Tegelased: linna kodanikud, Faust, Wagner
    Linnakodanikud kiidavad Fausti, kuna ta isa mõtles välja katkurohu.
    Vana talupoeg :
    „Veel täies jõus on mõnedki,
    kes teie isalt rohtu said,
    kui tema võitles katkuga,
    mis rängalt laastas meie maid.“
    Faust lükkab seda ümber, sest see rohi tappis rohkem inimesi kui katk ise.
    Faust:
    „Me jagasime põrgusegu,
    need tuhanded mult endalt mürki said.
    Maad taudist hirmsamini laastasime,
    me ohvrid hukkusid ja nüüd – mis ime,
    veel kiidetakse jultund mõrtsukaid.“
    Faust ja Wagner lähevad linnast sisse.
    Töötuba
  • Mis probleemi lahendab Faust? Millise tulemuseni ta jõuab?
    Faust tahab hakata Uut Testamenti emakeelde tõlkima. Ta mõtles, kuidas on kõige mõjuvam Testamendi algus. Kõige paremaks tõlkeks tema arvates osutus lause „Algul oli tegu.“
    „Vaim aitab mind, kõik kahtlus taganegu.
    Ma leidsin tõe, jah: „Algul oli tegu.“
    2.Kuidas Mefistofeles end tutvustab?
    Mefistofeles tutvustab end väikse osana kõigest: maailmast, kurjusest ja headusest. Talle ei meeldi see maailm, kuna tema jaoks on Jumala tehtu jama ja valesti tehtud.
    „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead
    ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“
    „Ma olen kõike eitav vaim.“
    3.Millise lepingu sõlmivad Faust ja Mefistofeles?
    Mefistofeles ja Faust lepivad kokku, et kui Mefistofeles suudab teha midagi, mis Faustile meelepärane on, siis saab ta peale seda Fausti hinge omale.
    Mefistofeles:
    „Võin täita kõik su soovid.“
    „Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad,
    nii nagu õige teenri viis.
    Kui aga teise ilma jõuad,
    mind omakorda teenima pead siis.“
    Faust:
    „Siis lööme käed.
    Kui iial hüüan rõõmu sunnil:
    „Oh ilus hetk, oh viibi veel!“-
    siis ahelda mind samal tunnil,
    siis olgu lõpp mu maisel teel.“
    Leping
    Mina, Mefistofeles, luban Faustile:
    1.pakkuda talle oma teenrikohust
    2.Anda talle kõik, mida inimese hing võib ihaldada
    3.püüda iga hinna eest Fausti soove rahuldada
    4.aheldada Faust põrgusse, kui suudan talle pakkuda midagi, mis võtab temalt rahutuse ja ta lausub sõnad :
    Oh ilus hetk, oh viibi veel!“
    666
    Mefistofeles.
    Mina, Faust, luban Mefistofelesele:
    1.nõuda temalt kõike mida inimhing ihaldab
    2.anda oma hing Mefistofelesele, kui miski tema pakutu peaks mind nõnda õnnelikuks tegema, et lausun sõnad:
    Oh ilus hetk, oh viibi veel!“
    3.teenida teda lõpmatuseni, kui olen tema pakutule alistunud.
    F.
    Faust.
    Auerbachi kelder
    Tudengite joomaseltskond möllab ja sisse astuvad Mefistofeles ning tema järel Faust. Tudengid tahavad teada, mis meestega on tegemist ning Mefistofeles ja Faust istuvad nende lauda. Lauldakse koos ja Mefistofeles pakub meestele juua mida iganes nood soovivad. Mefistofeles puurib lauda augud ning nendelt hiljem korke ära võttes jookseb igast august meeste soovitud jooke . Siebel joob ettevaatamatult ja tema jook voolab maha, seal võtab jook üles leegi . Mehed lähevad Mefistofelesele kallale ja too loob neile silme ette illusiooni .
    „Nõiakae te meelte peal
    loogu kohti, mida polnud eal.
    Olge siin ja seal!“
    Samal ajal Faust ja Mefistofeles lahkuvad baarist.
    Nõiaköök
    Mefistofeles viib Fausti nõiakööki, et teda nooremaks muuta.
    „Kui sul se jook kord hinge taga,
    siis iga eit on võrdne Helenaga.“
    Tänav
  • Mis juhtus tänaval?
    Faust kohtab imeilusat 14 aastast Margaretat ning tahab teda endale, käsib Mefistofelesel ta endale muretseda, aga Mefistofeles ütleb, et sellise tüdruku saamine võtab aega.
    „Kuid mõelge asja lähemalt.
    Pool kuud mul kulub vähemalt.
    Head juhust igapäev ei leidu.“
    2.Millest loodab Faust naudingut leida?
    Faust loodab naudingut leida Margareta mõnest väikesest esemest, kui Mefistofeles selle talle tooks.
    „Too midagi talt ometigi!
    Vii mind mu ingli voodi ligi!
    Too rätt, mida kandis kaunis kael,
    too kallikese sukapael!“
    Õhtu
    Faust on Margareta toas. Ta tunneb, et tema pelgast ihaldusest on saanud armastus Margareta vastu. Ta on lootuses ja tunneb end õnnelikuna
    „Ma tulin jõhkra maitsmisnõuga.
    Nüüd armastus mind haarab täie jõuga.“
    Margareta, kes õhtul tagasi oma tuppa jõuab leiab oma kapist ehted . Ta on ehete üle õnnelik, ka tema on kulda ihkav hing.
    „Vaid kulla poole kipub ,
    vaid kulla küljes ripub
    kõik ilmas. Oh me vaesed!“
    Jalutuskäik
    Margareta sai ehted kätte, aga ta näitab neid emale, kes arvab , et võõrast vara ei tohi vastu võtta ja käsib Margaretal ehted kirikule anda.
    „Ta hüüdis: laps, oh ette vaata!
    Võõras vara su hinge võib hukka saata.
    See jumalaemale kingiks anna
    siis meile osaks saab taevamanna.“
    Naabrinaise majas
    Margareta räägib Martale, et ta sai endale austajalt taaskord ehteid . Tuleb Mefistofeles, kes räägib Marta mehe surmast. Ta räägib, et Marta mees oli liiderdaja, pidev uhkeldaja. Tõestuseks, et Marta mees Paduasse maetud on tahab Marta tunnistajat ja paberit selle kohta. Tunnistajaks tahab Mefistofeles võtta Fausti, et nõnda ta Margaretaga kokku viia.
    „Sa kelm! Sa oma laste varas!
    Et talt ka nähtud vaev ja rist
    ei võõrutanud ulaelamist!“
    „Siis, kulla prouake, on vaja,
    et oleks veel üks tunnistaja.
    Mul sõber on, kes kohtus nõustuks
    teid aitama, et paber jõustuks.“
    Tänav
    Mefistofeles räägib Faustile, et ainuke võimalus Margaretaga kohtuda on, kui ta valetab kohtus Marta mehe kohta. Nõnda võidab ta Margareta usalduse. Faustil ei jää muud üle kui sellega leppida.
    Aed
    Margareta ja Faust saavad kokku. Margareta ütleb, et ta ei ole Faustiga võrdne ning varsti unustab Faust ta oma sõprade tõttu. Faust ei pea neid siiski nii oluliseks. Ja ütleb sõprade kohta :
    „See pole tarkus veel, kui täidab rinda
    narr edevus ja kõrkus“
    Margareta räägib Faustile endast. Margareta on noor ja hariduseta tütarlaps. Ta on teenija oma kodus, isa suri ammu ja vend on sõjaväes. Kui ema lapse sünnitas pidi Margareta tema eest hoolitsema kuna ema jäi väga haigeks . Hiljem suri väikelaps ise.
    „Meil pole teenijat , pean aina rübelema“
    „Mu vend on sõjaväes,
    õe haigus hauda viis.“
    „Ma olin ema eest sel väetil hingel.
    Just enne lapse sündimist
    viis surm mu isa,
    ja kaua näis, et haigus õel ja visa
    ka emale ei heida armu vist
    Margareta loeb karikakra kroon lehti, ja leiab, et Faust armastab , noored on õnnelikud.
    „Jah, laps see lillekõne
    on taevast antud märk. Ta armastab!“
    Aiamajake
    Margareta ja Faust on meeletult armunud. Margareta peitub, Faust võtab ta oma käte vahele ja suudleb teda. Margareta ütleb, et armastab Fausti.
    Mets ja koobas
    Faust ei ole rahul , tunneb et liigub ihast ihasse, tahab et Grete allutaks end temale. Teda ei rahulda väikene armulugu .
    „Ta leeki õhutab, et lõõmaks ihas
    põu selle kauni kuju järele.
    Nii ihaldusest tuigun naudinguisse
    ja naudinguis ma ihkan ihaldust.“
    Gretcheni tuba
    1.Millest laulab Gretchen?
    Gretchen laulab oma armastusest ja kuidas ta tahaks koguaeg Faustiga olla. Ta on armuvalus kuna Faust ei ole pidevalt temaga.
    „Mis mõtlen, ei mõista,
    mis teen, ei tea.“
    „Kus istun või astun,
    ta meeles on mul.“
    Marta aed
    1.Kuidas areneb suhe?
    Margareta räägib, et Mefistofeles hirmutab teda, tundub talle mingi halva isikuna.
    „Ta pilk toob kananaha selga.
    Ei ole eladeski veel
    mulle keegi olnud nii vastumeelt.“
    Sellest tõstatab Margareta omakorda küsimuse, et kas Faust üldse jumalasse usub.
    „Kas kirikuga sa ei ole halval jalal?
    Mind tihti võõrastab su kõneviis.
    Sa oled tark ja hea, kuid leige usu alal.“
    Noored lepivad kokku, et Margareta annab emale unerohtu ja siis saab Faust temaga öö veeta.
    „Koos olla võiksime hommikuni,
    Kui ma magaksin omapead.
    Kuid emal on ju linnu uni.“
    „Kui see su ainsaks mureks,
    siis leiab nõu. Siit rohust mõni tilk,
    ja raskes rammestuses keha
    vaob une hõlma silmapilk .“
    Kaevul
    Margareta räägib külatüdruk Liescheniga. Lieschen räägib Gretchenile, et üks külatüdrukutest oli kudrutanud ühe noormehega ja jäi seetõttu rasedaks. Lieschen teeb tüdrukut maha ja nagu ootaks, mil tollel halvasti läheb. Grete arvab, et nõnda keelt peksta on inetu.
    „Ta söödab kaht, kui ise joob ja sööb.“
    „Kes varem keelt nii kurjalt peksis,
    kui mõni vaene tüdruk eksis?“
    Linna müüri ääres
    Margareta palvetab Mater dolorosa kuju poole. Gretchen on väga jumalakartlik, ta muretseb, et äkki juhtub temaga samuti nagu külatüdrukuga, kes rasedaks jäi. Ta ei taha patustada.
    „Mis hirm ja ootus mind vaevab,
    mis valu mu rinda kaevab ,
    tead sina, tead sina vaid!“
    ÖÖ
    Gretcheni vend Valentin on tänaval ja satub kokku Mefistofelese ja Faustiga. Meestel tekib Grete pärast tüli ja Valentin langeb. Välja tuleb Gretchen, keda Valentin süüdistab hooramises ja ütleb, et sellest edasi tuleb tal järjest rohkem mehi ja lõpuks on Grete terve linna hoor. Valentin sureb .
    „Sul algul üks on salaja,
    siis leiad teise, kolmanda,
    ja kui neid juba tosin on,
    siis võib sind võtta terve linn.“
    Toomkirik
    Gretet on kirikus palvusel, teda painab kuri vaim. Grete on avastanud, et ta on lapseootel . Ta on paanikas.
    „Ja kas su rinna all
    ei paisu , ei liiguta
    sulle, endale piinaks
    uus elu aimusraskelt?“
    Volbriöö
    Faust ja Mefistofeles pidutsevad. Faust on justkui Margareta unustanud. Tantsib teiste kaunitaridega, ei mõtle talle üldse.
    Näidend näidendis : Volbriöö unenägu ehk Oberoni ja Titania kuldpulmad
    Sombune päev. Väli
    Faust saab teada, et Margareta on vangis , ta sõimab Mefistofelest ja otsustab, et peab Margareta päästma.
    „Alatu, vilets vaim, ja seda kõike varjasid sa minu eest!“
    „Vii mind sinna, ütlen ma sulle, ja päästa ta vabaks!“
    ÖÖ. Lage väli
    Faust ja Mefistofeles teel vangla suunas.
    Vangla
    Faust jõuab vanglasse ja tahab Margaretat päästa. Margareta räägib talle, et pani emale kogemata liiga palju une rohtu ja seetõttu ema suri. Suurest kurbusest uputas ta enda ja Fausti lapse ning teda ootab surmanuhtlus. Margareta on hulluks läinud. Siiski ta mõistab mida on teinud ja seetõttu tahab karistuse vastu võtta. Faust lahkub
    „Miks pageda? Nad tabaksid mu siiski.
    Kui hale, kui kodutult kerjama pead
    Ja pealegi süüdi end tead.“
    „Mu ema surm on minu töö,
    Lapse viisin ma voogude vahele!
    Ta kingiti ju meile kahele.“
    „…kell lööb, kepp murtakse katki.
    Tunnen timuka kätt oma tukal,
    Mind tapalavale viiakse.“
  • Vasakule Paremale
    Goethe raamatu #1 Goethe raamatu #2 Goethe raamatu #3 Goethe raamatu #4 Goethe raamatu #5 Goethe raamatu #6 Goethe raamatu #7 Goethe raamatu #8 Goethe raamatu #9 Goethe raamatu #10 Goethe raamatu #11 Goethe raamatu #12 Goethe raamatu #13 Goethe raamatu #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Fausti põhjalik sisukokkuvõte. Iga osa kohta sisu ja tsitaadid.

    Sarnased õppematerjalid

    J-W-Goethe-Fausti-ülesanded
    18
    docx

    J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

    J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt ne

    Kirjandus
    Johann Wolfgang Goethe-Faust-kokkuvõte
    5
    docx

    Johann Wolfgang Goethe "Faust" kokkuvõte

    Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka

    Kirjandus
    Faust 1-osa kokkuvõte
    8
    doc

    Faust 1. osa kokkuvõte

    Selle kuriteo eest satub ta vanglasse, kus ta lõpuks hulluks läheb. Selleks, et Fausti mõtteid kõrvale juhtida, viib Mefistoteles ta volbriöö pidustustele, kus nad kohtuvad kõikvõimalike imelike olenditega ja see süvendab veelgi Fausti meeleheidet. Hiljem külastab Faust vanglas Margaritat, kes on aga hullunud, ei tunne teda ära ja lükkab tagasi Fausti põgenemisplaani. Kui Margarita sureb, viivad inglid ta hinge taevasse. "Faust" – selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata

    Kirjandus
    Goethe  Fausti-analüüs
    7
    docx

    Goethe "Fausti" analüüs

    Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et enam tarkust kogu aja mul

    Kirjandus
    Goethe-Faust
    4
    docx

    Goethe “Faust”

    sellegi poolest võtab faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad faustiga lepingu. Kuna faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles fausti endaga põrgusse võtta ja faust peaks teda seal teenima, maa peal teenib aga Mefistofeles fausti. faust lõpetab oma elu siis kui lausub: Oh ilus hetk, oh viibi veel. faust on veendunud, et see pole tema jaoks raske... Goethe Faust faust on inimesena tavapäraselt erinev . Teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli seefausti põhiline probleem

    Kirjandus
    Faust - J W-Goethe
    2
    odt

    Faust - J.W. Goethe

    Faust J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid

    Kirjandus
    Faust
    3
    doc

    Faust

    Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta ­ mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kurad

    Kirjandus
    Faust
    5
    doc

    Faust

    ,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea."

    Kirjandus




    Kommentaarid (4)

    vanilllacupcake profiilipilt
    vanilllacupcake: Väga väga hea, sain kogu vajaliku informatsiooni kätte, aitäh
    11:12 24-02-2012
    verner112 profiilipilt
    verner112: väga hea kõik vajalik olemas
    22:56 29-09-2011
    KerttuW profiilipilt
    KerttuW: väga kasulik.
    15:27 24-11-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun