50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristi1986
Õppematerjali autor
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest
emailitud südametest. Sõrmuseid kanti korraga kuni 20. Vöö küljes rippusid harjad, amuletid, rahakott jne. JUUKSED NAISED Soengutest olid enam levinud kaks pikka patsi, need võisid olla üles keeratudja paeltega kinnitatud, kas ümber pea või kuklasse rulli Kõrggootika - Peakatted olid mitmekesised. Kanti pärlitega kaunistatud juuksevõrku. Coif - karbikujuline müts, lõua all lai pael. Gorget - riidest peakate, mis kattis kaela, kõrvad ja patsi punutud ning külgedele rõngasse keeratud juuksed. Vahel kanti coifi poolringikujulise linikuga. Halva ilmaga kandsid naised pika sabaga kapuutsi. Tütarlapsed kandsid peas lillepärgi, nendega juuksed olid lahti või patsi punutud. Soenguid kaunistati laubasidemetega, lillepärjaga, diadeemiga või lilledega. Abielus naiste juuksed olid patsidesse punutud ja kõrvade juurde kotlettideks keeratu. Soengut kanti võrguga või pärjaga
Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist eesmärki teenis seevastu laialt levinud suur riidest peakate klaft, mis kaitses kandjat Egiptuse lõõmava päikese eest. 9 Kreeta. Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste
Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist eesmärki teenis seevastu laialt levinud suur riidest peakate klaft, mis kaitses kandjat Egiptuse lõõmava päikese eest. 9 Kreeta. Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste
SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. Indiaanlased Lihtsad
soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega. Sageli sõlmiti juustesse siidpael, soenguid toetati kammide, pannalde ja diadeemidega. Laubal ja kõrvade ümber kanti väikesi kiharaid, mis pehmendasid soengu jäika ilmet. Peakatted. Kõige tüüpilisem peakate erinevatest materjalidest, merevaigu, kalliskivide ja sulgedega kaunistatud peadligi hoidev turban. Kanti ka väikesi linasest riidest ja pitsist tanusid, madala krooni ja laia äärega kübaraid, millel kaunistuseks oli jaanalinnusulg ja õlgkübaraid. Jalatsid. Antiikseid jalatseid meenutavad kontsata kerged kingad või sandaalid. Kingad võisid olla nii laiad, et need tuli paeltega ümber jala siduda. Hiljem sandaale enam ei
5.5 Teine maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm Kui algas Teine maailmasõda, muutusid kübarad ebavajalikeks, kuna inimestel tuli tihti pommivarjundisse rutata ja sellega seoses kaotaid naised neid alatasa. Etiketi barjäärid kadusid ning kübarate kandmine vähenes. Kübarate asemel kanti tavaliselt kodus kootud barette, mütse. Kiire viis endale peakate teha, oli lihtsalt sall üle pea kerida. Disainerid lõid palju erinevaid stiile, kuid vaid mõned võeti pärast sõja lõppu kasutusele. Lõpetuseks võib öelda, et kübarad tegid läbi suure arengu, alustades rangelt kantavate laiade kübaratega ning lõpetades kübarate menukuse kahanemisega ja nende kandmise lõpetamisega. Kübarate muutused on tingitud soengute muudatustest. 1920. aastate poisipea ning uus suhtumine vajasid ka seda väljendavat kübarat
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid