Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus (0)

Reformatsioon - usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus
Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda?
Usuliselt võib reformatsiooni võtta kui püüdlust tagasi pöörduda algkristluse vaimu juurde. Peamised usulised motiivid, miks liikujad proovisid kirikut reformida, olid indulgentsid ehk patulunastuskirjad, pühakute kultus ning humanismi levik rahva seas. Just sellised motiivid olid ka reformatsiooni eelkäijatel Jan Husil ja John Wycliffe’il ning reformatsiooni alusepanijal Martin Lutheril- nad olid innustatud humanismi ideedest ning nende arust oli indulgentside müük ja pühakute kultus vastuolus kristlike algtõdedega. Kokkuvõtlikult oli siiski nende kõigi eesmärgiks kristluse puhastamine väärarusaamadest ja –tõlgendamistest ning selle taastamine algpõhitõdedele. Katoliku kirik mõistis liikumised, mis võisid teda ohustada , harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest (dominiiklased, frantsisklased ja teised). Reformatsiooni tulemusel tekkisid uue kristluse harud, millest peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Samuti selle tulemusel vähenes tunduvalt katoliku kiriku pooldajaid, kes nüüd pöördusid uue usu poole.
Majanduslikult tähendab reformatsioon põhiliselt püüdlust vähendada või peatada kirikute suur sissetulek kahtlastelt tehingutelt. Kirik ei tohtinud paljude arvates omada suurt rikkust, kuna see käis algkristlike põhitõdede vastu. Kiriku maist vara pidi piirama näiteks Lutheri seisukoha järgi patulunastuskirjade müügikeeld ning kirikuametite müügikeeld, sest need tõid suuri kasumeid kirikule. Samuti reformeerija Ulrich Zwingli õpetuses olev liigkasuvõtmise keeld pidi piirama kiriku maist rikkust. Samas võib reformatsioon majandusliku nähtusena hoopiski just tähendada liigkasuvõtmise lubamist kristluses . Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha liigkasuvõtmise lubatavaks öeldes oma õpetuses, et inimese äravalitus on eelnevalt ettemääratud ning et maine rikkus ei riku võimalust taevasse pääsemiseks. Tema motiiviks luua sedasorti õpetus olid tõenäoliselt Euroopas kiiresti levivad kapitalistlik- majandussuhted , mis olid takistatud mingil määral arenemast ja levimast, kuna kristlus keelas liigkasuvõtmist. Reformatsiooni tagajärjel kiriku sissetulek vähenes indulgentside ja kirikuametite müügi vähenemise tõttu ning kapitalistlik-majandussuhted levisid kiiremini seal, kus oli ka kalvinism levinud.
Poliitiliselt tähendab reformatsioon püüdlust vähendada katoliku kiriku ilmalikku võimu ning sellega suurendada riigivalitsejate ja linnade ilmalikku võimu. Paljudele riigivalitsejatele ja linnadele ei meeldinud kiriku liigne ilmalik võim- nad ihkasid ise suuremat võimu. Näiteks seisab Ulrich Zwingli õpetuses, et kirik tuleb allutada ilmalikule võimule ehk linnale . Tema motiiviks oligi just linnade võimu suurendamine . Lutheri üks põhiseisukohtadest oli ka, et vaimulike ilmalikku võimu tuleb piirata. Samuti anglikaani kiriku õpetuse kohaselt pidi kogu ilmalik võim minema kuningale. Lisaks veel saab reformatsiooni nimetada poliitiliseks nähtuseks, kuna Lutheri seisukohalt pidi kirikuametite müük olema keelatud ning tema ja mitme teise reformeerija õpetuse järgi pidid kristlikud toimingud olema iga rahva keeles. Reformatsiooni tagajärjel katoliku kiriku ilmalik võim vähenes, eriti just Inglismaal, ning kasutusele võeti paljudes kirikutes rahva emakeel.
Reformatsioonil oli palju erinevaid põhjuseid ning tagajärgi. Pole täpselt teada, et milline oleks kristluse tulevik olnud ilma reformatsioonita, kuid võib üsna kindlalt oletada, et kristlus oleks allakäigu leidnud inimestes usus ning et reformatsioon sai vaid võimalikuks tänu suurtele inimestele nagu Martin Luther, Ulrich Zwinger , Johann Calvin jt.