Ema koos õega pidid juba eelmine õhtu Tallinnasse sõitma, et hommikul hästi varakult järjekorda asuda- I korral aga jäid nad ilma, sest raha vahetati väga vähe ainult mõni inimene järjekorrast sai, II korral läks aga ema õde üksinda, oli järjekorras kolmas inimene, kes veel valuutat vahetada sai ja see oli õnn, sest järgmiseks päevaks oli neil juba ärasõidu piletid olemas: Leningradi rongiga, sealt edasi Hamburgi. Tol ajal välismaa tundus nii kättesaamatu ja ilus. Kõik letid olid kaupa täis, kui meil valitses poodides tühjus. Just enne ema ja tädi sõitu oli toimunud Saksamaa ühinemine. Saksa DV ja Saksa LV sai ühtne Saksamaa. Käisid ka Berliini müüri vaatamas, mis oli maani maha lõhutud. Natukene siis Berliini müürist : Berliini müüri nimetus antifasistlik barjäär oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja
ning pole ju midagi “toredamat“ kui pärast mõnda pidu saab sõpradega arutada: „Milline hull mäller ikka eile oli!“. Niisiis hakkab alkoholi tarbimine pihta juba väga varases nooruses, mis ei tohiks nii olla. Alkoholil on ühiskonnas väga suur roll. Praegu mõeldes ei kujutaks Jaanipäeva pidamist ilma ülejoonud mehepoegadeta ettegi. Jaanipäeva lähenedes on näha, kuidas alkoholi valik poodides väheneb ja Viru Valge letid on pooleldi tühjad. Ehk siis on Jaanipäevast saanud tänapäeval mitte Võidupüha, vaid päev, mil kõik üle Eesti promilliga tantsu löövad ja raha maha joovad. Enamjaolt on alkoholist saanud pidude ja koosviibimiste lahutamatu osa. Kuskilt jookseb siiski piir, mida ületades ei anda endale aru millised võivad tagajärjed olla. Maailm on hetkel suures arengus mis toob kaasa endaga rohkesti stressi. Et stressi leevendada
propagandana töötas see super hästi, sest peategelane oli karismaatiline ja noortepärane, samal ajal kui nõukogude filmide kangelased olid igavad, korralikud paipoisid. Sama „Dallase“ seriaaliga, kus inimesed nägid kuidas inimesed elasid välismaal, kõigil olid autod, käidi ringi moodsates riietes, töötati pilvelõhkujates jne. See kõik lõi pildi unelmate maast. Ajal mil Eestis olid poeletid toidukaupadest praktiliselt tühjad, näidati Soome televisioonis reklaami, kus letid olid toiduainetest lookas ja müüjad püüdsid teha kõik selleks, et inimesi ostma meelitada, mitte nii nagu siin, kus saada polnud midagi ja kui midagi müüki tuli, tuli see lihtsalt ära krabada, sest hetke pärast polnud enam sedagi. Loomulikult võitles nõukogude võim Soome televisooni propaganda vastu, kuid tulemus oli täpselt vastupidine, mida ägedamalt Soome televisooni levikut püüti piirata, seda populaarsemaks see muutus
Omanik hoiab raha kokku, ning Ta ei koolita ei ennast , ega ka müüjat. Kui tegemist on probleemiga siis peab müüja ise hakkama saama. Tegemist on mittesekkuja liidriga. 3 2. Probleemi määratlemine Miks organisatsioonis puudub korrektne, kiire, meeldiv ja sõbralik teenindus? Hommikul kui müüja tuleb tööle, ta ei ole kursis mis kaup peab saabuma ja mida peaks juurde tellima kui hakkab otsa saama. Et ei oleks nii, et kaupluse letid on mingist kaubast tühjad. Kaupluse omanik ei informeeri müüjat mida võiks juurde tellida või milline kaup on saabumas. Samas ka müüja ei informeeri omaniku millise kauba nõudlus on suurem. Suur ja oluline on ka keelebarjäär. Nii omanikul kui ka müüjal on eesti keelega raskusi. Müüja ei mõista mida soovib klient. Tal on klientidega raskusi, kuna ei saa ennast väljendada. Tähtsad on tegelikult klienditagasisidedel ja kommentaaridel on suur mõju töötajate tegevusele
ja kui kellelgi midagi uut ja huvitavat oli siis esimene küsimus oli see: “Kust said?“. Inimeste elu oli lihtne elati majas või korteris, linnas või maal. Poodides valdas enamasti kaubadefitsiit, sest nii kui midagi uut tuli siis see osteti kohe ära, mis siis, et seda isegi vaja polnud, parem kaup oli letiall mida siis sai tutvuste kaudu omale soetada, mis poelettidele ei jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi kui poes oli kaupa ja kui inimestel oli raha, et midagi osta siis polnud midagi õieti osta, sest valik oli väga väike ning müüdi enamasti ainult vajaminevaid asju, polnud sellist asju nagu loomatoit, sest loomad sõid sama toitu mis inimesetki, näiteks keeduvorsti sõid inimesed ja koread. Nõukogude ajal toimus paanimajandus, kus määras riik kui palju mingi asi maksab ja
majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes 10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale.Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Neg : Palju hukkunuid, hinnad tõusid, poe letid olid tühjad. Pos: Iseseisvumine, tekkis ohvitserkond, saadi rindekogemus? 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Valitsesid enamlased ja vähemlased? 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26.märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburis 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Meeleavaldus Peterburis 26.märts Autonoomne Eesti riik 30.märts Maapäev valimised mai lõpus
Anna Kõuhkna 12d Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Roheline eluviis on ühiskonnas aina rohkem populaarsust koguv. Kohati võib seda isegi kutsuda trendiks. Seda sellepärast, et näiteks isegi kõige tavalistemates toidupoodides on kujunenud ökoasjade letid ja nurgad, ehitatakse ja tehakse loodussõbralikke autosid ja maju. Too eluviis on kindlasti puudutanud mõneti kõiki inimesi, sest säästev ehk keskkonnahoidlik eluviis puudutab tarbimistavasid, kodumajapidamist ja rekreatsiooni. Selle eluviisi puhul viidatakse tihtipeale individuaalset käitumist. On palju neid, kes järgivad kõiksugu soovitusi ja rohelisi reegleid ning on ka lihtsalt inimesi, kes võtavad sellest osa ja proovivad anda osakest juurde. Roheline eluviis võib
Looduslikud puhastusvahendid Puhastusvahendite letid on kauplustes pikad ja kirjud, sest oma vahend on igale pinnale – klaasipesuvahend, pliidipuhastusvahend, WC-poti puhastusvahend, põrandapesuvahend, kraanikausi ja vanni puhastusvahend, roostevabast terasest pindade puhastusvahend, nõudepesuvahend, vaibapuhastusvahend, mööblipuhastusvahend, nõudepesumasina tabletid ja pesuvahendid jne. Üks vedelik rõõmsavärvilisem kui teine. Üks vedelik või kreem uhkema lõhnaga kui teine – ookeanibriis, jõuline kevad, sidrun, mänd, lavendel..
Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Muusika ja tants . Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende meelt lahutasid lauljad , tantsijad , silmamoondajad , rahvatribüünid ja luuletajad . Toidu- ja lillemüüjad , rändkaubitsejad ja kihlvedude korraldajad püstitasid oma letid ja telgid väljapoole püha pinda . Zeusi auks . Olümpiamängud peeti Zeusi auks . Mängude kolmandal päeval suundus võistlejate , kohtunike ja tähtsamate külaliste rongkäik Zeusi altari juurde , kus ohverdati 100 härga . Olümpia tähtsaim ehitis oli Zeusi tempel , kus seisis tema 13 m kõrgune kuju , mis oli kullast ja kaunistatud vandliga . See oli üks antiikaja seitsmest maailmaimest . IV saj lõpus viidi kuju Konstantinoopolisse , kus see hävis tulekahjus .
AS Kuule ÄRIPLAAN SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 I. ETTEVÕTTEST.........................................................................................................3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID..................................................................................... 3 III. TOODE/TEENUS ...................................................................................................3 1.1 Teenus................................................................................................................3 1.2. Üldine kirjeldus................................................................................................3 1.3 Hind................................................................................................................... 4 1.4. Võrdlus konkureerivate teenustega...................
Rakvere Gümnaasium OÜ xModule ÄRIPLAAN Koostajad: Carl Raimond Andres Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 I. ETTEVÕTTEST.........................................................................................................3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID..................................................................................... 3 III. ÄRIPLAAN .............................................................................................................4 1. Teenus........................................................................................................................4 1.1. Üldine kirjeldus...........................................................................................
imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997) Umbes 2 miljonit aastat tagasi oli Maa mitme jääaja haardes, nende vahel olid soohemad jäävaheajad. Esimesed inimesed arenesid arvatavasti välja Aafrikas. Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist. (Kindersley, 1997) Mammut (Mammuthus) Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud eluga jääaja karmides oludes. Need tugevad loomad liikusid Põhja-Ameerikas,
34 Kokku --- 847 457.63 147 392.49 8 474.58 152 542.37 1 155 867.06 13. PROJEKTI FINANTSEERIMINE 13.1. Ettevõtte käivitamise kulud Siinkohal vaadeldakse kahte aspekti. Investeeringuid põhivarasse ja investeeringuid käibevarasse. Põhivara investeeringute suuruse määramisel on oluline, et kas on olemas juba vajalikele nõuetele vastavad ruumid või mitte. Peale ehitusliku poole peab arvestama sisustuse, seadmete ja masinate vajadusega. Nimelt on vaja osta letid, külmikud, kassaaparaadid, nõud ja muu vajalik inventar. Investeeringute suurusjärgu vajaduseks kujuneb ca 300 - 400 tuhat krooni. Siinkohal kasutatakse liisingfinantseerimise kaasabi. Teiselt poolt on vaja teostada ka investeeringud käibevahenditesse. Seda just ennekõike vajadusel, et on vajalik kohviku letid täita kaubaga, mille peab eelnevalt välja ostma. Äärmiselt oluline on tähelepanu pöörata turundustegevusele. Rahalise
toimuvad ettevõttes, tuleb kalkuleerida mitu töötundi on kulutatud. Kõik on allutatud numbritele, et mõõta efektiivsust. Selle tulemusena muutuvad asjad etteennustatavaks). Ennustatavus (näteks lähed pariisis mcdonaldsisse, siis samasugune big mac, tead täpselt tuntud kohta minnes, mis seal ees ootab). Kontroll (kontrollitakse nii töötajaid, kui ka tarbijaid. Tarbijaid kontrollitakse reklaamidega, poodides nt pead kõik teised letid läbima, et piima ja leiva juurde jõuda) Kokakoloniseerimine Walmarting (jaekaubandus läheb homogeensemaks) U. Eco "Reis hüperreaalsusesse" (postmodernistliku ühiskonna pidev vajadus kogeda midagi paremat, kui tegelikkus. Konstrueeritake valet reaalsust, mida tarbitakse kui reaalsust. Nt. Disneyland muinasjutuline reaalsus. Sisenete nagu reaalsusesse, kuid tegelikult ei ole reaalsus) Sümboliline majandus..
mõõka ja ütles, et kui ta Egiptusest tagasi tuleb, ostab ta selle ära. Araablane ütles, et poiss küsiks selle hinda. Piss jäi aga mõõka imetlema ja kui ühel hetkel ringi vaatas nägi ta hulk inimesi, aga mitte ükski neist polnud ta uue sõbra nägu. Poiss tahtis veel uskuda, et oli sõbra juhuslikult ära kaotanud. Aga peagi ronis keegi torni otsa ja hakkas laulma. Kõik inimesed langesid põlvili vastu maad ja laulsid kaasa. Ja siis nagu parv koristasid oma letid kokku ja kadusid. Päike hakkas loojuma ja poiss jälgis seda niikaua kuni see kadus väljakut ümbritsevate valgete majade taha. Ta oli teises riigis, ta ei jaganud selle riigi klt ja ta polnud enam karjus, ning tal polnud mitte midagi. Raha ka nam mitte, et tagasi minna. Kõik selle sama päikeseloojangu ja tõusu vahel. Tal hakkas endast kahju ja kuigi tal oli häbi nutta, ta siiski nuttis, sest tundis et Jumal on olnud ebaõiglane. Ta ei usalda enam kedagi.
3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.) - millised on teie strateegia eelised konkurentide ees 3.5. Asukoht Kirjeldatakse ettevõtte asukohta ja kriteeriumeid asukoha valikul sõltuvalt tegevusalast: - lähedus klientidele - lähedus toorainele - asukoht oluliste strateegiliste punktide suhtes (bussi-, rongi-, lennujaamad, sadamad, olulisemad maanteed) 4. Konkurents Konkurentsi osas kirjeldatakse täpsemalt oma otseseid konkurente turul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
