Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste
Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus,
3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. Tööstuslik kauba tootmine. Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Inimõiguste tunnustamine. 2. Ühiskond- Inimeste kooselu korrastatud viis. 3. Miks muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus tööstusühiskonna tekkides? Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades. Linna  ja maarahvastiku suhte arv muutus. Muutusid leibkonnamudelid. 4. Mis on teadusühiskond? Ühiskond, kus infot kasutatakse pidevalt nii majanduses kui poliitikas. 5. Kus ja millal tekkis heaoluriik? Tekkis 19. Sajandi lõpul Saksamaal või 20. sajandi esimesel poolel. 6. Mida tähendab heaoluriik? Parandab inimese toimetuleku võimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Lisaks täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. 7
-ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära
3) reguleerib majandust Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused:
1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20
otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus 4. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes o Tööaeg domineeris puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv)
Euroopa Komisjoni president  Jean-Claude Juncker. Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Laienemisprotsessi keskmes reformid põhivaldkondades, nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime ning demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks perioodil 2014Â2020 on 11,7 miljardit eurot. Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et laienemistingimused oleksid ranged, kuid õiglased ning riigid,
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne
U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend)
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond
Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) Âoluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei ela koos) 4. Majandusliku jõukuse jagunemine (ühed võidavad, teised kaotavad) Poliitilised teooriad kapitalismi arengust. Ãœhiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks.
toimunud positiivseid muudatusi. Masinad muutusid tootlikumaka ja oluliselt ohutumaks. Tema hakkas oma tehastes tööd korraldama konveiermeetodil, tänu nii produktiivsele tootmisele, oli võimalik hakata maksma tunnipalka. Fordism valitses tööstuslikus tootmises väga pikka aega ja osa ühiskonnateadlasi arvavad, et Ford tagas USA-le esikoha riikide majanduslikus võrdluses. Muutus ühiskonna sotsiaalses jaotuses: · Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Põlluharijaid jäi aina vähemaks, linnades hakkas elatustase tasapisi kasvama ja selle tõttu hakati rohkem teenuseid tarbima. Nii hakkas linnadesse kogunema aina rohkem ametnikke, poodnikke, arste, advokaate, rätsepi. · Linna- ja maarahvastiku suhtearv 4 · Leibkonnamudelid Peamiseks mudeliks kujunes väikepere. Koos elasid ainult vanemad ja alaealised lapsed. Teravdab ebakindluse probleeme. Prombeelmid: · Töötus · Vanadus · Haigused
6. Vähenes tunnete ja kommete roll 7. Kasvas bürokraatia 8. Tööaeg domineeris puhkeaja üle  vajati konveiertöölisi 9. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi 10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas  tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7
Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Linnades hakkasid levima kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna-ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist. Linnad olid slummistunud ning olme-ja sanitaarolud neis viletsad. Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad
tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal. majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tööstus(industriaal)ühiskonna arengu käigus muutused: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult 2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% 3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad
Tööstusühiskonnale oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu kõrvalt hakati otsima meelelahutust  linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstusühiskonnas oli töö- ja puhkesfääri vahel selge piir. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv ning leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel.
3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus  range arvestus 3) Bürokraatia  ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust
· kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristokraatia ja käsitöölised, võitjateks kodanlus ja kapitalistid) 5) suurem sotsiaalne mobiilsus - võrdle nt Tallinna rahvaarvu eri sajanditel. 2.tund  TÖÖSTUSÜHISKONDA KÄSITLEVAD TEOORIAD
Lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel on neile toeks alushariduse raamõppekava. Perekondliku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Koolieelse lasteasutuse seaduse põhjal on lapsevanematel õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele. Erivajadustega lapse üldised iseärasused mõjutavad vähemal või rohkemal määral arengu põhivaldkondade toimimist. Kuivõrd põhivaldkondades eakohasest erinevaid ilminguid esineb, sõltub puudest ja selle sügavusastmest ning lapse kasvukeskkonnast. Ka andekuse puhul saab alati välja tuua arengu tugevamad ja nõrgemad valdkonnad. Seega tuleb erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies arvestada nii üldiste, spetsiifiliste, kui ka individuaalsete iseärasustega ja tema lähema kasvukeskkonnaga. Lapse areng on tervik, kuid õpetamisel on mõttekas keskenduda selle eri osadele. Eesti lasteaiad
· uurib, juhendab ja hindab organisatsiooni programme ja suhtlemist avalikkusega, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest 2 · planeerib või aitab kaasa püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti soovitud suunas Personalijuhtimise põhivaldkonnad Personalitöötajad, -spetsialistid ja -juhid tegutsevad järgmistes personalijuhtimise põhivaldkondades: · Personali planeerimine Värbamine ja valimine Hindamine Arendamine Karjääri planeerimine Tasustamine ja motiveerimine Siseturundus, muudatuste juhtimine Sisekommunikatsioon Töötervishoid ja töökaitse Töösuhted Personali arvestamine PR-spetsialisti töövaldkonnad · tööandja või kliendi reputatsiooni kaitsmine ja maine parandamine; · infoliikumise korraldamine firma sees ja väljas, sh
*agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: -Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. *Muutus linna ja maarahvastiku suhe: -19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus
1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). · Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. · Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. · Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20
1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja
· ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid · tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond Industriaalühiskond Muutis sotsiaalset jaotust: Ratsionaalsus, bürokraatia 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt. 3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere. Postindustriaalühiskond Teenindussektori osatähtsus Haritud spetsialistid, kasvas. Suurenes teaduse ja keskklass, masstootmine, tehnoloogia osa majanduses. massikultuur.
• ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid • tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond Industriaalühiskond Muutis sotsiaalset jaotust: Ratsionaalsus, bürokraatia 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt. 3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere. Postindustriaalühiskond Teenindussektori osatähtsus Haritud spetsialistid, kasvas. Suurenes teaduse ja keskklass, masstootmine, tehnoloogia osa majanduses. massikultuur.
2. Industriaal-ehk tööstusühiskond  Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe  tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel  tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos. 3. Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud
otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades, • linna- ja maarahvastiku suhtarv, • leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad
Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades  tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv  tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid  agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et
Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid · tööhõive majanduse põhivaldkondades, · linna- ja maarahvastiku suhtarv, · leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk- järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad.
Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5
Ãœhiskonnaelu avalik deideologiseerimine  tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm  poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Postindustriaalühiskond Âvaldavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 24. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K. Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutsid: o tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult o linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% o leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad
Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. 33. Mis on siirdeühiskond
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 21
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
3) Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus 2) Sisekontrolli risk- On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide saavutamiseks on järgmised: 1) Kõik majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduuri reeglitega ja sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt 2) Kõik tehingud kajastatakse õigetel kontodel tekkepõhiselt ning õiges väärtuses. Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus.
3) Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus 2) Sisekontrolli risk- On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide saavutamiseks on järgmised: 1) Kõik majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduuri reeglitega ja sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt 2) Kõik tehingud kajastatakse õigetel kontodel tekkepõhiselt ning õiges väärtuses. Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus.
majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 35. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
3) Arvestus süsteemi ülesehituse keerukus ja kompaktsus 2) Sisekontrolli risk- On seotud sellega kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide saavutamiseks on järgmised: 1) Kõik majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduuri reeglitega ja sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt 2) Kõik tehingud kajastatakse õigetel kontodel tekkepõhiselt ning õiges väärtuses. Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus.
Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. 33. Mis on siirdeühiskond
näeb ette liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala. Euroopa Liidu liikmesriikidega jagatud pädevus Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites 3 ja 6 osutatud valdkondadega. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades: siseturg, ELTL-s määratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses ELTL-s määratletud aspektidega. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete
väljakujunemine võttis sajandi. (Marx  ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused  kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel  väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. 3. Postindustriaalühiskond  kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades  tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel.
annaabi.ee 
