Euroopa Liit (0)

Euroopa Liit- EU
Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on:

• ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes
  
• tagada Euroopa kodanikele turvaline elu
  
• soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust.
  

Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland, Horvaatia , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg , Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia, Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik , Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud Euroopa Aatomienergia Ühendus ( EURATOM ) ja Euroopa Majandusühendus EMÜ. EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament ; Euroopa Komisjon ; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Ülemkogu; Euroopa Kontrollikoda; Euroopa Kohus; Euroopa Keskpank ;Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsman .
Euroopa Liidu tähtsad isikud: Euroopa Parlamendi president – Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja – Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president – Jean- Claude Juncker . Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro , Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid ( Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Laienemisprotsessi keskmes reformid põhivaldkondades, nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime ning demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks perioodil 2014–2020 on 11,7 miljardit eurot. Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et laienemistingimused oleksid ranged, kuid õiglased ning riigid, kes on teinud edusamme, peavad saama võimaluse laienemisprotsessis edasi liikuda . Eesti ootab ka laienemisriikidelt järk-järgulist lõimumist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.
Eesti Euroopa Liidus:
Plussid:

• Saame kaasa rääkida EL puudutavates küsimustes ja otsustes;
  
• EL usaldusväärsuse laienemine Eestile ja eestlaste vastu;
  
• Suurem turg Eesti ettevõtjatele;
  
• Rohkem valikuid ja õigusi tarbijatele;
  
• EL abi: EL toetusfondide rahad .
  

Miinused:

• Eesti iseseisvuse vähenemine, kuna osa otsustusküsimusi kuulub Euroopa Liidu pädevusse;
  
• Bürokraatia kasv ( asjaajamine pikk ja keerukas);
  
• Peame aitama teisi Euroopa Liidu liikmesriike nende võlgade tasumisel (näiteks Kreekat).
  

Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu eelarves (2014-2020) on 5,89 miljardit eurot. Eesti maksab EL eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit enam kui sinna sisse maksab.