rgisusteemi komponentide alusel saadud oodatava kasulikkuse hinnanguid sunteesiv komplekshinnangu funktsioon; · x* optimaalne (parim) lahend. Otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudel võimaldab täpselt piiritleda erinevate matemaatiliste meetodite ja mudelite kohta ning rolli otsuse ettevalmistusprotsessi formaliseerimisel ning esitada ulevaatlikult otsustusprotsessi eri etappide seosed. LK 77 1. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste: a)eksogeenne; b) endogeenne olemust. EKSOGEENNE - Käsitleb inimesi juhitavas susteemis passiivsete käsutäitjatena, kellele "kõrgemalt poolt" (olgu selleks riigi valitsus, kontseni juhtkond, ettevõtte juhtkond või keskastme juht) antakse ette nii tegutsemise eesmärk kui ka tegutsemise variandid seega piiratakse otsustava subjekti vabadus tegutsemisvariandi valikuga.
3.2. Emotsioonid ja meeskonna otsustusprotsess.............................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlevad autorid otsustusprotsessi juhtimistegevuses ning emotsioonide mõju sellele. Tänapäeval otsustamine ja otsuste rakendamine on üks olulisematest teemadest juhtimises. Otsustusprotsessi vajadus esineb kõikidel juhtimise etappidel ning on seotud kõikide juhtimistegevuse osalejate ja aspektidega. Käesoleva referaadi eesmärkideks on määrata kindlaks, mis määral emotsioonid mõjutavad ratsionaalset otsustusprotsessi juhtkonnas, liigitada emotsioone klassideks ja hinnata nende positiivne ja
.....3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum..............................................................................3 2. OTSUSTAMINE.............................................................................................................4 2.1 Otsuste tüübid.......................................................................................................4 2.2 Struktueeritud ja mittestruktueeritud otsused.......................................................4 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid.............................................................................4 2.4 Organisatsiooni otsustusmudelid..........................................................................5 3. INFOTEHNOLOOGIA ON JUHTIMISPROTSESSI MUUTNUD...............................5 3.1 Lame ja pikk struktuur..........................................................................................5 3.2 Süsteemi disaini mõjud........................................................
Märksa olulisem seos aga ilmnes protseduuride õigluse ja organisatsioonipõhise enesehinnangu vahel. Teisisõnu vastanud, kes tajuvad, et neid koheldakse heatahtlikult ning arvestavalt, tunnetavad ka organisatsiooni poolset usaldust ning tunnustust. Töö tulemustes leiab samuti kinnitust hüpotees, et indiviidid, kes juhi otsustusstiili hindavad vältivaks, tunnetavad ka suhtelist organisatsioonilist ebaõiglust nii tulemi kui protsesside osas. Juhul kui juht otsustusprotsessi väldib, ei avane indiviidil võimalust oma arvamust avaldada, mille läbi indiviid usub mõjutavat ka oma tulemit. Sellise võimaluse annab aga sõltuv otsustusstiil ning sellist seost uurimuse tulemused kinnitavad. Samuti nähtub tulemustest, et indiviid, kes tajub otsustusstiili ratsionaalselt alternatiive kaalutlevaks, hindab otsustusprotsessi siiski õiglaseks olenemata sellest, kas juht tegelikult indiviidi arvamust otsustusprotsessis arvestab
Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi, konflikt võib viia võimu kriisini(Itaalia) Seadusandlikuvõimuülesehitus-üldiselt tuntakse ühe-ja kahekojalisi parlamente. Unitaarriikides ühekordne, föderatiivses kahekojaline Võimukorraldus kahekojalistes lähtub nende komplekteerimisviisist. Reeglina alamkojad valitavad. Ülemkoja puhul: a)seisuslik esindusorgan(inglismaal) b)osariigid delegeerivad oma esindjad ülemkotta(venemaa, france) c)ülemkoda valitakse otse rahva
võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikuses sõltuvuses,konflikt nende vahel võib viia võimukriisini,üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 10.Bürokraatia- ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus Bürokraatia funktsioonid: *poliitika elluviimine *süsteemi stabiliseerimine *iseenda taastootmine,arendamine ja inimressursi juhtimine 11.Järelvalveametnike kontrollimise liigid:*sisemine ehk ametkondlik *poliitiline *õiguslik
Esindusdemokraatia (Rahvas annab mandaadi saadikule. Kes kord valitud ei esinda enam mingi piirkonna või valijate huve ehk saadik ei ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2
abstraktsiooniastmega infot tuleb juhtimisel kasutada. Tuleb appi võtta isegi statistilised ja matemaatilised meetodid. 4. Kuidas iseloomustada juhte (otsustajaid) lähtudes analüütiliste ülesannete tähtsuse ja pakilisuse mõistmisest? 5. Selgitage infotöötlussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel ning juhitava protsessi mudeli kohta selles süsteemis. - Otsustusprotsessi lähtepunktiks on juhtimisülesande püstitus, millega määratakse majandustegevuse taotletav lõppeesmärk, selle saavutamiseks kasutada olevad aeg ja materiaalsed ressursid. Infotöötluse aluseks on püstitatud ülesande seisukohalt tähtsaid elemente ja seoseid kajastav juhitava protsessi mudel, mis hõlmab ka otsuse elluviimise tulemustele olulist mõju avaldavaid väliskeskkonna tegureid. Infotöötlusprotsessis võetakse vajadusel kasutusele
Esindusdemokraatia - on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega. Kõik tänapäeva läänemaailma riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks Suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis) Osalusdemokraatia – on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine selliselt, et kaasatud on võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab. Kaasamine (selle vormid) – Avaliku võimu tegevus, kus otsustusprotsessi kaasatakse inimesed, keda tehtavad otsused otseselt mõjutavad.
Milline on seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu suhe demokraatias? Seadusandlik võim ja täidesaatev võim on demokraatias omavahel seotud, nad sõltuvad üksteisest. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus ja seadusandlikuks võimuks riigikogu. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim seotud üksteist tasakaalustama. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ning demokraatia kindlustamiseks. Seadusandliku võimu ülesanne on täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll ning täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Et tagada põhiseaduse raames presidendi ja parlamendi vaheline nõuetekohane tasakaal ja vajalik poliitiline stabiilsus ilma sõjaliste jõudude sekkumiseta on kindlasti vaja, et täidesaatev ja seadusandlik võim oleksid tasakaalus. Majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku käsitlevad otsused tuleb teha eranditult rahva...
valmistumisega Eesti-vastase sõjalise rünnaku tõrjumiseks ning lähtub arusaamast, et väline sõjaoht võib varases staadiumis ilmneda ka mittesõjalise survena. Seetõttu peab riigikaitse lisaks vahetule sõjalisele rünnakuohule käsitlema ka muid Eesti vastu suunatud tahtlikke tegevusi ning panustama julgeolekupoliitika teostamisse. Riigikaitse arengukava töötati välja kaitseväe ja ministeeriumi ekspertide konsensusliku otsustusprotsessi tulemusena. Tegu on riigikaitse olulise alusdokumendiga, mis määratleb Eesti riigikaitse võimeprioriteedid ja katab need ressursiga. Eesti sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest ja see tugineb kahel võrdselt olulisel sambal esmase iseseisva kaitsevõime arendamine ja kollektiivkaitse, mille nurgakiviks on Eesti liikmelisus NATO-s. Arengukava on vastavalt ohustsenaariumitele määratlenud vajalikud sõjalised võimed ning planeerinud nende arendamiseks ressursi
1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on majandusteoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende
turuliidri positsioon ja teistel on raske läbi lüüa võistlusspordi varustuse tootmises. Kartus oli oma toote valikut mitmekesistada, sest alati jääb võimalus totaalselt läbi põruda. Samas suurem probleem oli inimeste soovide ja nõudluste mitte arvestamine ja ainuisikuliselt juhtimis otsuste vastuvõtmist. Kui Adidase juhtkond oleks kasutanud rühmaotsustamise meetodit, siis kindlasti oleks olnud erinevad seisukohad, kuidas edasi liikuda. Juhtkond oleks võinud kogu otsustusprotsessi jagada mitmeks osaks. Põhiline probleem murdepunktis oli Adidasel otsustada, et kas minna rahva soovide ja nõudlustega kaasa või mitte. Rühmaotsustamisel oleks kindlasti tulnud erinevaid arvamusi ja alternatiivseid variante. Sellisel juhul oleks pidanud kogu alternatiivsed variandid läbi analüüsima ja valima ühtselt kõige lähedasema probleemi lahendus võimaluse. Kui otsus tehtud, saab näha selle efektiivsus ehk mõju hinnata. Praegusel juhul Adidas kaotas suure osa
kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemised ja välised tegurid. Sisemised omakorda jagunevad nn. "kõvadeks" teguriteks ja "pehmeteks" teguriteks. Keerulisem ja kulukam on investeerida uude tehnoloogiasse ja tehnikasse ning infotehnoloogiasse (ettevalmistus, suured
Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid, mille juhile on antud väga suured volitused, eioleefektiivsemad kui need organisatsioonid, kus selline suur võimukeskus puudub ja võim on võrdselt jaotatud. Struktuurne võim on positiivse summa mäng selles mõttes, et jagades võimu organisatsiooni liikmete vahel ühtlasemalt, on nad tõenäolisemalt enam sooritusele suunatud –olles kaasatud otsustusprotsessi, täidetakse vastavaid otsuseid suurema tõenäosusega. Charles Louis de Montesquieu:võim jaguned seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Tänapäeval rohkem kasutusel tasakaalu ja kontrolli põhimõte ehk erinevad riiklikud institutsioonid tasakaalustavad üksteist erinevates valdkondades, Õigusriik. Õigusriigis täidetakse seadusi. 2TRADITSIOONI: 1. Angloameerika: seadus valitseb , nii seaduslikkus kui ka demokraatia 2
aastast. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · On Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 222 esindajat. · Asukohaks on Brüssel. Regioonide Kommitee · Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. · Istungid toimuvad Brüsselis. · Ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. Euroopa Ombudsman · Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. · Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. · Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. · asukohaks on Strasbourg.
on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamisepõhimõtted. 22. Århusi konventsioon- Eesti ühines 2001.a. Eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Vastavalt sellele dokumendile tuleb elanikkonda informeerida keskkonda puudutavatest planeeringutest ja seaduseelnõudest otsustusprotsessi varases etapis ning jõuda kõiki osapooli rahuldavate lahendusteni.
44 Meie ostuotsuseid mõjutavad üldiselt III Kommunikatsioonist tulenevad tegurid reklaam müügiedendus üritus-, suhte-, otseturundus jne jne Keskkonnast tulenevad tegurid füüsiline keskkond sotsiaalne keskkond. See, kuidas teised kaastarbijad käituvad või mida arvatakse või ollakse kuulnud teiste käitumisest, tähtpäevadega seotud ostutraditsioonid Tarbijate ostuotsustusprotsesside lühendused e lihtsustatud/heuristilisi mudelid. (Nimetada vähemalt 4 otsustusprotsessi lühendust ja tooge näiteid konkreetsete tootegrupi kohta, kus mingi lihtsustatud mudel võiks kirjeldada suure osa tarbijate ostukäitumisest). Tavaliselt kujunevad tarbijatel erinevates kaubagruppides ka erinevaid otsustusprotsessi lühendused: madalama hinna järgi otsustus nii nagu eelmine kord müügiedenduse põhjal otsustus uusima variandi järgi otsustus vahelduse otsimine populaarseima/tuntuima variandi valik
puudub;15) sisaldada sõnu «keskkonnasõbralik» ja «ökoloogiliselt ohutu» ning muid sama tähendusega sõnu või väljendeid, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal; ÄRIEETILINE DILEMMA Küsimused eetilise dilemma lahenduse kohta: INFORMATSIOONI TEST: kas me oleme kogunud piisavalt teavet otsuse tegemiseks ja elluviimiseks? KAASATUSE TEST: kas kõik asjaosalised on otsustusprotsessi kaasatud? TAGAJÄRGEDE TEST: kas püüame ennetada võimalikke tagajärgi? ÕIGLUSE TEST: kas tunneme, et tehtud otsus on õiglane, kui paneme end nende rolli, keda see puudutab? KESTVATE VÄÄRTUSTE TEST: kas otsus on kooskõlas pikaajaliste väärtushinnangutega? UNIVERSAALSUSE TEST: kas oleme nõus, et meie otsusest saaks norm, mida võiks ka meie enda suhtes rakendada?
küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks
üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industriaalriigid. Järeldusena toodi välja, et nad kahjustavad otsustusprotsessi tasakaalu nõrgema huvigruppide jaoks (tööliste, tarbijate ja väikeettevõttete jaoks). Teiseks, enamus lobitöö toimub suletud uste taga. Selle tõttu muutub lobitöö läbipaistmatuks, mis omakorda fustrueerib konkurente, massimeediat ja ametnike. Kolmandaks, suures koguses lobitöö tegemine sisaldab endas rikkumisi ja mittemoraalseid võtteid nagu näiteks dokumentide võltsimised, väljapressimised ja altkäemaksud. Selline tegevus peaks olema keelatud.
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga.
Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast
Sotsiaaltöötaja on kui poliitika kujundaja, kellel on vaja teadmisi ja oskusi, et muuta poliitilis tegevusi, mis võivad olla kahjulikud töötajale, kliendile või teistele inimestele. Et sotsiaalala ekspert saaks analüüsida ja arendada sotsiaalpoliitikat, on vaja teha ja kasutada tõenditel põhinevaid uurimusi. (Heinonen & Spearman, 2001) 1 Tõenditel põhinev praktika Tõenditel põhinev praktika tähendab lähenemist otsustusprotsessi, mis on läbipaistev, vastutustundlik ja põhineb praeguste tulemuste arvestamisel, eelkõige indiviidide, gruppide kogukonna heaolu sekkumise mõju kohta. Uurimustulemuste kasutamine sotsiaaltöös on oluline seetõttu, et aitab hinnata sotsiaalpoliitika mõju indiviididele, perekondadele ja gruppidele, mõjutab arengupoliitikat, pakkudes tõestusi ebaõigluse põhjustest, tõstes esile eri gruppide raskeid olukordi, vajadusi ja kogemusi
võimuinstitustiooni. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. · Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Parlamendi ülesehitus ja töökorraldus. Esindusdemokraatia- vabariikliku riigikorralduse puhul kuulub võim rahvale. Iga 4 aasta tagant loobub rahvas oma võimust, valides
lai levik. Kaasamisega sooviks alustada 2019a-2023a. 1) 2019a.- muudatuse eesmärgistamine ja kaardistamine 2) 2020a.- eesmärgi tutvustamine Euroopa komisjonis 3) 2020a.-2021a.- Euroopa riikide ja Aafrika kaasamine 4) 2021a.-2022a.- programmi loomine ja väljatöötamine liikmetega 5) 2023- teostamine Kaasaksin Euroopa riike ja Aafrika ühtse rahvusvahelisema poliitika kujundamise protsessi demokraatlikuma otsustusprotsessi ning efektiivsemate tulemite nimel. Et tekiks arusaam eesmärgilisest ühisosast. Seda ühisosa kaasamise kaudu luua üritataksegi. Kaasamist juhiksid ja korraldaksid Euroopa Liidu sotsiaalministrid, et kaasamine oleks võimalikult efektiivne rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt. Ministrid saavad suhelda riigikoguga ja teise minstritega. Sotisaalminsiter kommunikeerib oma riigiga ja kaasab sellega kõikide oluliste liikmete osaluse antud ühisesse Euroopa projekti. Kulud sõltuvad kui palju
Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega,et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendada otsustusprotsessi. SKEEM: Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 2.)Presidentaalne valitsemine Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud
sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale. Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse, võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levikule ühiskonnas ja annavad võimaluse negatiivse võimu kohalolekule ja mõjule positiivse otsustusprotsessi üle.(Anvelt 2002. 3). Tooks välja kuidas on sõnastanud organiseeritud kuritegevust ÜRO, Euroopa Liidu Nõukogu, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon ja millised on karistused Eestis ja Venemaal. ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni järgi on organiseeritud kuritegelik grupp kolmest või enamast liikmest koosnev struktuureeritud grupp, mis eksisteerib teatud perioodi vältel, sooritamaks ühe või enama antud konventsioonis
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse
kujunemine; · Kõrge sidususega toote puhul laiendatud otsustusprotsess: probleemi teadvustamine laialdane info otsing paljude alternatiivide hindamine kompleksne otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine. (teatud pinnapealne teadmine/uskumus hoiak tegevus) 14. Milliseid tarbijate ostuotsustusprotsesside lühendusi e lihtsustatud/heuristilisi mudeleid Te teate nimetada? (Nimetage vähemalt 4 otsustusprotsessi lühendust ja tooge näiteid konkreetsete tootegrupi kohta, kus mingi lihtsustatud mudel võiks kirjeldada suure osa tarbijate ostukäitumisest). AIDA: tähelepanu huvi soov tegevus; Efektide hierarhia: teadlikkus teadmine meeldivus eelistus veendumus ost; Dagmar: teadlikkus arusaamine veendumus tegevus; Infotöötlus: esitlus tähelepanu arusaamine isikliku huvi teke ,,salvestamine" käitumine. 15
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada
inimesele. Ärhusi konventsioon on üldsuse kaasamine keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ja järelevalvesse. Eesti ühines 2001. aastal. Selle riikidevahelise kokkuleppe eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Vastavalt selle dokumendile tuleb elanikkonda informeerida keskkonda puudutavatest planeeringutest ja seaduseelnõudest otsustusprotsessi varases etapis ning jõuda kõiki osapooli rahuldavate tulemusteni. Igal inimesel on õigus saada keskkonnainfot ning vajaduse korral pöörduda õiguskaitseorganite poole. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuanded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamine. Dokument seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu nelja põhieesmärgi
Otsustusanalüüs seisneb otsustusprotsesside analüüsis – miks tehakse otsuseid nii ja mitte teisiti, kas motivaatoriks on olnud ühiskondlik heaolu või otsustaja omakasu jne. Mõjuanalüüs selgitab aga välja, millist mõju otsustus ühiskonnaprotsessidele avaldas – mis suunas, kui intensiivselt ning kui laialt. 50.Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas? Rahandusanalüütiku roll ühiskonnas peaks seisnema järgnevas: 1) poliitilise otsustusprotsessi olemuse analüüsis ja kujundamises selliseks, et poliitilisest süsteeemist väljastataks majanduslikult põhjendatud ja ühiskondlikult aktsepteeritavaid otsuseid 2) otsuste ex ante analüüsi instrumentaariumi täiustamises, et otsuste rakendamise tulemusi prognoosida; 3) otsuste mõjuanalüüsi metoodika väljatöötamises, et tagada adekvaatne ühiskondlik tagasiside poliitilisele juhtimissüsteemile;
valitsuse seisukohad olulisemates ELi poliitikavaldkondades "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011" on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti ELi suunalise tegevuse hindamiseks. Poliitika raamistik on alusdokumendiks valdkondlike tegevuskavade väljatöötamisel, lähtealuseks teemade prioritiseerimisel, ning Eesti seisukohtade kujundamisel ELiga seotud üksikküsimustes. Dokument on oluliseks abivahendiks erinevatel ELi otsustusprotsessi tasanditel Eesti huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele Eesti väliskaubandus pärast Euroopa Liiduga liitumist Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste Euroliidu riikidega, sh
võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid). Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal. Valitsust saavad juhtida vaid need parteid , kellel on arvukas esindus parlamendis. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevda vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel . Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet: 1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2
Veeremi kasutamise näitajad: valmeid ii. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), valikukriteerium – veoteenuse maksumus ja tasuvus Ressursside integreeritud planeerimine (vähimakulu mudel) Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim, ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. iii. Sobivaima veovahendi (veeremi) valik Jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid iv. Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise) 1PL, 2PL, 3PL, 4PL Assets light ärimudel
Demokraatia riigikord, kus kõrgemaks otsustus organiks on rahvas. Demokraatia vormid: · esindus- inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutamata ning otsuseid langetamata . · otse- rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendi valimiste ajal. · Osalusdemokraatia - demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Tänapäevase demokraatia tunnused 1. Kehtib võimude lahususe põhimõte 2. Rahva iseseisvus 3. Mitme partei süsteem 4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood)
häälteenamusega. Mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda rohkem hääli tal on. Nt Saksamaa 29 häält, Eesti 4 häält. Seevastu Riigikogus on kõigil liikmel 1 hääl. Otsuseid langetatakse tavaliselt avalikul hääletamisel. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut. Nõukogu peab kaasama parlamendi otsustusprotsessi (õigusaktide vastuvõtmine). Riigikogu on ainuke täidesaatvavõimu organ Eestis.
erapooletust. Riigipea täidab tseremoniaalseid kohustusi. Parlamendil on lisaks seadusandja ül oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste põhjal. Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahe võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik orgal. Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlament, on tänapäeval ligi pooled parlamendid kahekojalised (nt UK, Saksa, Pr maa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Vene. Ühekojalised Skandinaavia, va Norra, ja Balti riigid). Kodasid nim tihti ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam
Weiler: määravaks saavad kultuurilised-keelelised, sotsiaalsed ja ajaloolised tegurid => enamusprintsiip on vastuvõetav just sellises riiklikus koosluses, kuhu inimesed tunnevad end kuuluvat => EÜ/EL-i probleem on sotsiaalne legitiimsus ja see eeldab Väljaütlemise võimalust, st vetot Anneli poolik konspekt : Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine EL ei täida talle pandud ootusi, kuid kõik toimub formaalselt korrektselt (JOKK)-keegi pole nt Rompuy valimist vaidlustanud Sotsiaalne legitiimsus-väärtuspõhine, kõik on nähtuse osa (kreeklased pidid täitma kodanikukohust) Senine süsteem tagab selle, et ainult Eur. parlamendi kaudu oleks esindatud, selle, et oleksime võimust kaugel 24. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) esimesed lepingud (Nugent Ch 2) 25
Ajaühikuteks võivad olla ka päev, nädal, kuu, aasta. Veovõimsuse kasutusaste saadakse tegeliku tootlikkuse jagamisel veovõimega. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), valikukriteerium – veoteenuse maksumus ja tasuvus Ressursside integreeritud planeerimine: Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. RAUDTEETRANSPORT Eelised Puudused Regulaarne ja katkematu teenus, ei sõltu Suured terminalikulud seoses ilmastikust, aasta-ega kellaajast ümberlaadimisvajadusega
Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade
kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus(S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) Ratsionaalset otsustamist on nimetatud ka otsustusprotsessi klassikaliseks mudeliks. Selle puhul manipuleerib juht täieliku informatsiooniga püsikindlas, stabiilses tegevuskeskkonnas. See tähendab, et: · probleemid on selgelt identifitseeritud · kõik võimalikud lahendusvariandid on tuntud · iga alternatiivi võimalikud tagajärjed on ette teada. 23. Mida kujutab endast üldjoontes piiratud ratsionaalsuse tingimustes otsustamine ehk
õnnetustele, skandaalidele jms (Dewey). Ajakirjanduse allakäik tuleneb sellest, et ajakirjandus elab valimistest valimistesse ning seal domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair). Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v halvasti kirjutatud, aga ka uudised, mis olid tema arvates propagandistlikud või lihtsalt liiga pikad. > Ajakirjanik pole isoleeritud indiviid, vaid tema tegevust mõjutab uudiste tootmise institutsioon, peatoimetaja ,,punane pliiats" ja lehe poliitika, samuti ühiskondlik-kultuuriline kontekst.
tekkivad olme- jm jäätmed kohapeal ja võimalikult ökoloogiliselt (kompostimine, vihma- ja pesuvee kasutamine, märgalapuhastid) ehitise keskkonnamõju hindamine materjalide tootmise keskkonnamõju hindamine ehitise kasutusfaasi keskkonnamõju hindamine ehitise utiliseerimise keskkonnamõju hindamine elutsükli hinnangu kasutamine ehitise keskkonnamõju hindmaisel Jätkusuutlikuse/keskkonnamõjude hindamismeetodid toetavad otsustusprotsessi kogu projekti elutsükli jooksul või projekti teatud etappides. Enamus hindamisi põhineb elutsükli analüüsi meetodil. ruumikliima mõiste 2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid, kiirgus) Ruumikliima komponendid: · õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu
1.1 Ettevõtte struktuur Omand DSV on kantud NASDAQ OMXi börsi nimekirja ja selle aktsiad kuuluvad OMXC20 indeksi alla kui ühed Kopenhaageni börsil kõige aktiivsemalt kaubeldud aktsiad. Organisatsioon on jagatud kolmeks allüksuseks: DSV Air & Sea, DSV Road ja DSV Solutions. Neil kõigil on oma juhatus. Emaettevõte on DSV A/S. Turulähedus Organisatsiooni eesmärk on muuta DSV uuenduslikumaks ja paremini reageerivaks ettevõtteks, kaasates otsustusprotsessi kliente ja töötajaid. Seepärast arendab DSV tugevaid ja konkurentsivõimelisi kohalikke juhtkondi, mille otsustusõigus võimaldab klientidel saada tõhusatest ja parimatest lahendustest võimalikult palju kasu. 5 1.2 Ettevõtte juhtimine Ülemaailmset ettevõtet juhib Eestis omaala asjatundja ja suurte teadmiste, kogemustega ärimees Jaan Lepp. Hr. Lepp on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli transport-logistika
organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Organisatsioon sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja organisatsiooni tööle tuleb, sõlmivad töötaja ja organisatsioon omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool
b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel c) fiskaalse distsipliini kehtestamise ebaõnnestumine d) euro kursi muutumine dollari suhtes ARUTLEGE 18. Tänu automaatsetele stabilisaatoritele on fiskaalpoliitika iseeneslikult kontratsükliline. Põhjenda antud seisukohta. - Maksutulud vähenevad, kui majanduses on langusfaas (retsessioon) - kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad - ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt - rusikareegel, defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%. 19. Stabiilsus ja kasvupaktil (SGP) on neli elementi. Nimetage need ja kommenteerige lähemalt. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1. Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit
pidevalt, et tagada õppija edusammud ja areng. Nagu Esimeses astmes, käivad ka põhikooli õpilased palju reisidel muuseumidesse ja instituutides. Põhikooli õppejõud on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, lisaks neile töötab põhikoolis spetsialiste psühholoogia, tervishoiuteenuste, lugemise, matemaatika, korrastamine ja oskuste õpetamise aladel. Keskkool ehk gümnaasium Keskkool aitab õpilastel võtta vastutust, arendada oskuste otsustusprotsessi, enesehindamist ja "anda endast olenev, et saavutada midagi", nagu Helen Parkhurst kirjeldab. Programmides saavad õpilased täielikult arendada oma kirgi. Keskkooli iseloomustab igapäevane arutelu, aktiivne eksperimenteerimine ning loovus. Päevakava sisaldab ka labori kasutamist ning isegi puhkamist. 6 Õpilased võtavad juhirolle, mitte ainult klassisisestel aruteludel, vaid ka
oluliste huvide läbipaistvust ELi toetusesaajad Ülevaade sellest, kellele komisjon on eraldanud toetusi ning kellega on avalike hankemenetluste tulemusena sõlmitud lepingud. Eksperdirühmade register Otsing poliitikavaldkonna, peadirektoraadi, talituse, nime või märksõna järgi Alusleping ELi aluslepingutega kehtestatakse riikide põhiseadustega võrreldavad aluseeskirjad. Nendes sätestatakse Euroopa Liidu põhitunnused, sealhulgas otsustusprotsessi erinevate osapoolte kohustused ja volitused ning seadusandlikud menetlused. Euroopa Parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. Euroopa Parlamendi 736 liiget esindavad selles teid, Euroopa Liidu kodanikke. Hääletajad Euroopa Liidu 27 liikmesriigist valivad iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendi liikmed, kes esindavad 500 miljonit kodanikku.
annaabi.ee 
