Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I 
  
Programm päevasele õppele 
3 EAP 
Lõppeb eksamiga 
  
ökotehnoloogia mõiste 
ökotehnoloogia m
  õiste- t ehnoloogilised l ahendused, mis t arbivad v
  õimalikult v
  ähe e
  nergiat ja 
loodusressursse,  tekitavad  minimaalselt  jäätmeid  ning  mõjutavad  ni   vähe  kui  võimalik 
looduslikke tasakaalusüsteeme. 
 
ökotehnoloogia põhimõtted 
ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus,  säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne 
lähenemine . 
  
 vee tarbimise suurus inimese kohta 
Olmetarbimine - ​Arenenud
 
 riikide linnades on veetarbimine inimese kohta tavaliselt 300–600 liitrit 
ööpäevas,  USAs  ja  Kanadas  ning  Lääne-Euroopas  kohati  kuni  800  l/ööp.  Samas  tarbitakse 
suuremas  osas  Aasias,  Aafrikas ja Ladina-Ameerikas 50–100, veevaestes piirkondades aga ainult 
10–40 l/ööp. inimese kohta või veelgi vähem. 
Sanitaarsete  ja  füsioloogiliste  vajaduste  katteks   kulutab   inimene  vähemalt  poolsada  liitrit  vett 
ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest staatusest. 
veekulu  suurused ja  jaotumine  tarbimise järgi 
väga  loogiline  vastus..  lihtsalt mil e peale kulub vett kodus (a la nõude pesemine, wc,  vann  
jne)  ja  palju  sel e  peale  keskmiselt  kulub.  Veekulu  suurused  on  sõltuvad  eelnevatest 
teguritest, palju iga tarbija ise kulutab.  
reoainete sisaldused reovees 
anorgaanilised ained ( mineraalained ),  fosfor  ja lämmastik 
 
erineva veetarbega  reovee  käitlemisvõimalused 
komposttualeti töö põhimõte 
komposttualeti töötamise tagavad tingimused 
vee säästlik kasutamine ja reovee käitlemine  majas  
reovee  puhastuse  etapid 
1)  Tavatehnoloogia  reovee   puhastuses -  sissevool--) mehaaniline   puhastus---)bioloogiline 
puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool 
  
aktiivmudapuhasti  töö põhimõte 
 
 aktiivmudapuhasti tüübid 
  
akti vmudapuhasti tüübid- rootoraeraatoritega puhastid- ringkanalid, boiti gid.   
nõrgfiltrid 
biorootorid 
looduslähedaste reoveepuhastite klassifikatsioon 
Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. 
tehismärgalades toimuvad puhastusprotsessid 
  
Tehismärgalad  võivad  ol a  erinevat  li ki  :   taimestik   pinnasfiltrid   horisontaalse  filtratsiooniga, 
taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. 
  
hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades 
  
hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades-  Settimine , keemiline sadenemine 
  
orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades 
orgaanilise  aine  eemaldamine  tehismärgalades-  Mikroobne  lagundamine  ja  higamine, 
keemiline sadenemine ja settimine 
   
lämmastiku eemaldamine tehismärgalades 
  
lämmastiku  eemaldamine  tehismärgalades-  mikroobne   muundamine   gaasilisteks 
ühenditeks,  taimne  sidumine,  mikroobne  immobiliseerimine  ja   ladustamine   mul as 
orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi  lendumine
  
  
fosfori eemaldamine tehismärgalades 
fosfori  eemaldamine  tehismärgalades-  fosfori  osakeste  settimine  ja keemiline sadenemine, 
mul a  sorptsioon,  lahustunud  fosfori  taimne  sidumine,  mikroobne  immobiliseerimine  ja 
ladustamine mul as orgaanilise fosforina. 
   
filtratsioonisüsteemid ja nende töö põhimõte 
Vabaveeline  tehismärgalapuhasti,  ujuvate  veetaimedega  tehismärgalapuhasti,  ujuvate 
veetaimedega tehismärgalapuhasti, horisontaalse pinnasisese v
  ooluga t ehismärgalapuhasti, 
vertikaalse  al avooluga  tehismärgalapuhasti,  vertikaalse  ülesvooluga  tehismärgalapuhasti, 
kombineeritud  tehismärgalapuhasti.  
Töö põhimõttest pole  pointi  kirjutada, need vväga retsid, aga  panen  lingi  
https://et.wikipedia.org/wiki/Tehism%C3%A4rgalapuhasti 
 
horisontaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte 
Maa-aluse  horisontaalvooluga  tehismärgalal  puudub  vabavee  pind,  reovee  vool  esineb 
taimejuurte  juures. Selle tulemusena on süsteem efektiivsem talvel, ei meelita ligi moskiitosid ja 
vajab  väiksemat  maa-ala  (5–10  m​2​).  Märgala  põhjas  on  äravoolutorud,  mis  võivad  kergelt 
ummistuda. 
Suuremate 
veehulkade 
puhul 
kasutatakse 
tavaliselt 
kombinatsiooni  
vertikaalvoolulise märgalaga. Kasutatakse musta ja halli vee segusid, kuna siis suudab
 
märgala
 
 
paremini töötada. 
vertikaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte 
Maa-aluse  vertikaalvooluga  tehismärgalad  on  sarnased  maa-aluse  horisontaalvooluga 
märgaladele,  kuid  vesi  voolab  siin  süsteemis  vertikaalselt.  Vesi  liigub  läbi  erineva 
poorisuurustega osakeste.  Poorid
 
lähevad
 
allapoole
 
minnes
 
järjest
 
väiksemaks.
 
Tavaliselt
 
esineb
 
 
neli  erinevat  kihti.  See  tehismärgala  nõuab  vähem  ruumi  (3  m​2  ​inimese  kohta),  kuid  vajab 
lisaenergiat. Vajab õhutamist. 
vabaveelised 
tehismärgalad 
ja 
nende 
töö 
põhimõte
 
taimede osa reoveepuhastusprotsessides 
Taimede  tähtsus:  keskkonna  loomine  mikroorganismidele,  pinnase  õhutamine,  pinnase 
dreenimine. 
  
ökoloogilise ehituse mõiste 

keskkonda  ja  kohalikke  olusid  arvestav  ehitamine;  põhineb  ehituspaiga  keskkonnaolude 
arvestamisel ja sel e eesmärk on võimalikult vähe mõjutada ümbruse ​ökoloogilist tasakaalu​.  
Kasutatakse  kohalikke  ​taastuvaid  loodusvarasid  ja  ​energiaal ikaid  (maasoojus, 
päikesekol ektorid,  puukütteahjud),  minimeeritakse  vee   kasutust ,  käideldakse  ehituses 
tekkivad   olme-  jm  ​jäätmed  kohapeal  ja  võimalikult  ökoloogiliselt  (​kompostimine​,  vihma-  ja 
pesuvee kasutamine, ​märgalapuhastid​) 
 
ehitise keskkonnamõju hindamine 
materjalide tootmise keskkonnamõju hindamine 

ehitise kasutusfaasi keskkonnamõju hindamine 
ehitise  utiliseerimise  keskkonnamõju hindamine 
elutsükli hinnangu kasutamine ehitise keskkonnamõju hindmaisel 
Jätkusuutlikuse/keskkonnamõjude   hindamismeetodid    toetavad   otsustusprotsessi  kogu 
projekti  elutsükli  jooksul  või  projekti  teatud  etappides.  Enamus  hindamisi  põhineb  elutsükli 
analüüsi meetodil.  
ruumikliima mõiste 
2)  Ruumikli ma  komponendid:  gaasid  ruumis,  toksilised  ühendid  ruumis  (asbest,  seened, 
hal itus,  bakterid , ki  rgus
  
Ruumikli ma komponendid: 
· 
​õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide
 
 valikuga, nii näiteks põhjustab
 
 
radiaatorküte  õhu  kiire  liikumise  ruumis,  millega  kaasnevad  tolmuosakeste  lendumine,  õhu 
negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter
·         ​tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi 
· 
​elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad 
elektromagnetväljad,  negatiivne   isolatsioon   ja  staatiline  elekter, mis on seotud eelkõige õhu 
liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. 
· 
​õhuniiskus. Inimesele tervisliku
 
õhuniiskuse
 
 vahemik jääb 50-60%
 
piiresse,
 
kuivem
 
 ja 
niiskem õhk põhjustab tervise häireid. 
·         ​ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. 
  
  
gaaside olukord ruumis 
vingugaas ,  maagaas  ja  vedelgaas.  ​Vingugaas  ehk  süsinikoksi d  (CO)  on  oma  omadustelt 
värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine g
  aas, m
  is levib n
  i , e
  t m
  eil s
  el est aimugi p
  ole. ​M
  aagaasi 
peamine   koostisaine   on   metaan ,  mis  muidu  on  värvitu  ja  lõhnatu  gaas,  kuid  gaasilekkest 
arusaamiseks  on  sel ele  lisatud  väikeses   kogused  lõhnaaineid. Kui umbes 10% ruumist on 
täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning o
  n v
  õimalik k
  a p
  eavalu ja halb e
  nesetunne. Kui 
gaasi hulk kasvab 20-30 protsendini, kaasneb sel ega ohtlik h
  apnikupuudus, mis v
  õib k
  aasa 
tuua  lämbumise.  Vedelgaasi  peamiseks koostisaineks on  propaan . Nagu metaan, ni  on ka 
propaan värvitu ja lõhnatu gaas.Otseselt mürgine propaan ei ole, k
  uid s
  uures k
  oguses õ
  hku 
sattudes  võib ta seoses hapniku h
  ulga vähenemisega põhjustada l ämbumist. S
  isse h
  ingates 
võib tekitada unisust, i veldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.  
õhu liikumine ruumis 
  Seotud  eelkõige  küttesüsteemide  valikuga,  ni   näiteks  põhjustab  radiaatorküte  õhu  ki re 
li kumise ruumis, mil ega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negati vne ionisatsioon, 
staatiline elekter. ​li gne õhu li kumise ki rus vähendab i nimese s
  oojusmugavust, põhjustades 
kogu keha või mõne kehapi rkonna alajahtumist.  
tolmuosakesed ruumis 
elektrilised omadused ruumis 
ruumides  võivad  esineda  inimese tervisele halvasti mõjuvad elktromagnetväljad, negati vne 
ionisatsioon  ja  staatiline  elekter,  mis  seotud  eelkõige  õhu  li kumisega  ruumis  ja 
vi mistlusmaterjalidega. 
õhuniiskus ruumis 
Lubatud  40-60%,  inimesele  tervisliku  õhuni skuse  vahemik  jääb  50-60%  pi ridesse, 
soovitavalt  50-55%.  Kuivem  ja  ni skem  õhk  põhjustab  tervise  häireid.  Kui  see  on  püsivalt 
kõrgem  kui  60-70%,  si s  levivad  hal itused,  seened,  putukad,  suurenevad  emissioonid 
materjalidest . Kui õhuni skus üle 6
  0% v
  õi a
  l a 4
  0%- bakterid, v
  i rused, a
  l ergiad. Mitmetel just 
looduslikel  materjalidel  on  võime  reguleerida õhuni skust ja hoida seda inimestele sobilikus 
vahmikus. 
  
müra, vibratsioon ruumis 
Oluline  inimesele  stressi  tekitav  faktor.  Müra  on  ebameeldiv,  häiriv  või  muul  vi sil  inimese 
tervist j a heaoli k
  ahjustav heli. H
  elil on e
  rinevad v
  aatenurgad, n
  ädalapikkune l innakeskkonna 
müra, tänavali klus, rongid ja lennumüra. 
 
valgustus ruumis 
Ebapi sav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. 
 
päikese energia kasutamine elektri tootmiseks 
Päiksepatareid, päiksepaneelid 
 
päikese energia kasutamine soojuse saamiseks 
Soojuskandjaks on vesi, sobib teiseldavaks või ajutiseks veesoojendiks 
 
päikesepaneelid, kollektorid 
  ​Päikesepaneele  kasutatakse  komponentidena   suuremates  päikesepatarei maatriksites, 
mille  abil  toodetake  ​päikeseenergiat  nii  kodus  kasutamiseks  kui  ka  ​võrku​müümiseks. 
Päikesekollektor  on seadeldis,
 
mis
 
neelduva
 
​päikesekiirguse
 
toimel
 
soojendab
 
kollektorit
 
 
läbivat  ​soojuskandjat​,  mille  vahendusel  saab  kütta  tarbevett.  Päikesekollektor  töötab 
protsessis ​soojusvahetina​.  
  
passiivne energia kasutamine ruumi kütmiseks 
ruumide  orienteerimine,  klaaspindade  kasutamine,  akumuleerivate  seinte/põrandate 
kasutamine 
 
passiivse energia kasutamine valgustuseks 
ruumide  orientatsioon , heledad pinnad, peegelpinnad 
 
passiivse energia kasutamine ventileerimiseks????? 
  
väljatõmbeventilatsioon-  see  on  süsteem,  kus  kasutatakse  mehaanilist  väljatõmmet 
sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. 
Sundventilatsioon - on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. 
Looduslik   ventilatsioon -  toimib  põhiliselt  välisõhu  ja  siseõhu  rõhkude  ning  temperatuuride 
erinevusest. 
  
  
tuuleenergia  kasutamine  elamus  
alalisvoolugeneraatorid 
 
alalisvoolusüsteemid elektri tootmiseks elamus 
 
soojakaod  ehitistes  
Hoone soojuskadude vähenemisel annab suurima s
  äästu a
  kende t ihendamine. S
  el e 
abil on võimalik kokku hoida kuni 1000kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. 
 
energiatarve   ehitises  
Eesti keskmine elektritarve on 250 kwh/m2. U
  us e
  lamus 130; m
  adala e
  nergiatarbega 
maja 50; passi vmaja 15kwh/m2. 
 
passiivmaja  
  
Passi vmaja omadused : 
·         ​ülihea soojapidavus  
·         ​tihe ehitus 
·         ​sooja tagastamine ventileerimisel 
·         ​lõunasse orienteeritus 
·         ​energia passiivne salvestamine 
·         ​ökoloogilised ehitusmaterjalid 
  
Passi vmaja  on  hoone,  mil es  soojusliku   mugavuse   (ISO  7730[1])  saab  tagada  pelgalt 
siseõhu  kvaliteedi  (DIN  1946)  tagamiseks  hoonesse  juhitava  värske  õhu  vooluhulga 
järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on 
ainult funktsionaalne, sel es ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kli mast. 
Passi vmaja  puhul  on  idee,  et  soojakadusid vähendatakse ni palju, et maja saaks ära kütta 
ainult  sissejuhitavat  õhku  soojendades.  Hea  ruumikli ma  tagamise  eesmärgil  on 
passi vmajas  kontrol itud  õhuvahetus  möödapääsmatu.  Kui  lähtuda  standardsest 
õhuvajadusest  30  m3  inimese  kohta  tunnis  ja  eeldusest,  et  inimese  kohta  tuleb  majas  30 
m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata 
kõrgema temperatuurini kui 50 °
  C p
  õhjusel, et s
  el est ülespoole h
  akkab s
  ee halvasti m
  õjuma 
sisekli  male .  Korrutus  õhu  soojamahutavusega  0,33  Wh/(m3K)  annab  tulemuseks,  et 
soojuskoormus   tohib ol a maksimaalselt 10 W/m2. Al a sel e saab maja  mugavalt  ära kütta, 
andes   vajaliku  väga  väikese  koguse  lisasooja  ainult  sissejuhitavasse  õhku.  See  põhimõte 
kehtib  muuhulgas  kõikide  eluruumide  kohta  sõltumata  kli mast.  Välised  olud  hakkavad 
mõjutama  al es  seda,  kui  raske on soojakadusid pi rides hoida, mis võimaldab koos ni võrd 
väikese lisasooja ja vabasoojusega  bilanssi  kokku saada. 
  
  
puit kui ehitusmaterjal 
  
Puit kui ehitusmaterjal: 
+ taastuv ressurss 
+ madal  primaarenergia  sisaldus 
+  ei tekita  kahjulikke  jäätmeid 
+ hea sisekli ma 
+ kohalik materjal 
-          ​tuleohtlik 
-          ​tundlik vee ja niiskuse suhtes 
  
  
savi kui ehitusmaterjal 
  
Savi kui ehitusmaterjal: 
+ madal primaarenergia sisaldus 
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid 
+ hea soojapidavus 
+ parim sisekli ma, tervislik 
tulekindel  
+ kohalik materjal 
+ disain materjal 
-          ​tundlik otsesele kokkupuutele veega 
-          ​savi erineva kvaliteediga 
-          ​käsitöö mahukas 
  
põhk kui ehitusmaterjal 
  
Lubi kui ehitusmaterjal: 
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid 
+ reguleerib õhuni skust, temperatuuri, hingav materjal 
+ tulekindel 
+ kohalik pikkade traditsioonidega materjal 
-          ​agressiivne 
-          ​vajab põletamist, võib tekitada negatiivse CO2 bilansi 
  
pilliroog kui ehitusmaterjal 
Pil iroog kui ehitusmaterjal: 
+ taastuv ressurss 
+ madal primaarenergia sisaldus 
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid 
+ hea soojapidavus 
+ hea heli solaator 
+ kohalik materjal 
-          ​tuleohtlik 
  
tselluvill  jt looduslikud  soojustusmaterjalid  
Lina kui ehitusmaterjal: 
+ taastuv ressurss 
+ madal primaarenergia sisaldus 
+ ei tekita kahjulikke jäätmeid 
+ hea soojapidavus 
+ hea isolatsioon 
+ kohalik materjal 
+ hea kli ma kujundaja 
 
Vasakule Paremale
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #1 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #2 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #3 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #4 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #5 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #6 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #7 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #8 Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monika9619 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad
12
docx

Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad

Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehism

säästlikud keskkonnatehnoloogiad
Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused
22
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja

Keskkonna õpetus
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Teise vaheeksami küsimuste vastused
37
doc

Teise vaheeksami küsimuste vastused

1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade k

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Keskkonnakaitse kosnpekt
12
doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikid

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus - looduskeskne Ülesandeks on e

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Veekaitse eksami konspekt
21
docx

Veekaitse eksami konspekt

Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 ­ veehaare, 2 ­ I astme pumpla, 3 ­ veepuhastusjaam, 4 ­ mahuti, 5 ­ II astme pumpla, 6 ­ veetorn ?, 7 ­ veevarustuse välisvõrk, 8 ­ tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla ­ veetorn (hüdrofoor) ­ tarbijad Veehaare ­ rajatis vee võtmis

Veekaitse
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
24
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani):  Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust  Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine  Looduslike ökosüsteemide kaitse  Maastikukaitse ja –hooldus  Loodusmälestiste kaitse  Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, So

Ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun