Võim ja legitiimsus (0)

Võim ja legitiimsus

Võim on mehhanism , mille abil saavutada püstitatud eesmärke.
Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks .

• Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“
  
• Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine.
  

Võim Max Weberi järgi:
Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks.
Domineerimine -tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb.
Legaalsus : seaduslikkus , õiguspärasus
Legitiimsus: tunnustatus , tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda :

A-legitiimsus- tugineb seadustele

B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule
Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil:

Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus.

Karismaatiline : ma allun inimese korraldustele tema isikuomaduste pärast.

Ratsionaal - legaalne : ma allun inimesele, sest tal on seadusega antud õigus anda mulle korraldusi.
Hegemoonia -Tunnustatus ja poliitiline võim võivad tugineda ka hegemooniale-teatud mõtteviisi v maailmavaate vaikimisi v varjatud domineerimine .
Domineerimine vs struktuurne võim
Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid , mille juhile on antud väga suured volitused , eioleefektiivsemad kui need organisatsioonid, kus selline suur võimukeskus puudub ja võim on võrdselt jaotatud.
Struktuurne võim on positiivse summa mäng selles mõttes, et jagades võimu organisatsiooni liikmete vahel ühtlasemalt, on nad tõenäolisemalt enam sooritusele suunatud –olles kaasatud otsustusprotsessi, täidetakse vastavaid otsuseid suurema tõenäosusega.
Charles Louis de Montesquieu :võim jaguned seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Tänapäeval rohkem kasutusel tasakaalu ja kontrolli põhimõte ehk erinevad riiklikud institutsioonid tasakaalustavad üksteist erinevates valdkondades,

Õigusriik.

Õigusriigis täidetakse seadusi. 2TRADITSIOONI:

Angloameerika : seadus valitseb , nii seaduslikkus kui ka demokraatia

Saksalik traditisoon: kirjapandud seadused ja kõik peavad neist seadustest lähtuvalt käituma.
Õigusriigi tunnused:

• Põhiseadus
  
• Kodanikuõigused e inimeõigused
  
• Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena
  
• Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule
  
• Riigi haldus-ja kohtuvõim põhinevad seadustele
  
• Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest
  
• Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel
  
• Õigus teabele ja selle levitamisele.
  

Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus
Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda.
Euroopalik demokraatia:

Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik: sotsiaalriik , demokraatia, pluralism , õigusriik.
Kodakondsus :On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne
Inimõigused -õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada.
INIMÕIGUSTE LIIGID:

Isikuõigused

Kodanikuõigused e poliitilised õigused

Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused.
Inimõigused on oma ideelt universaalsed , üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast. Inimõigused on ajas muutuvad, arenevad ja teisenevad. Inimõiguste põhiallikad:1945ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 paktid,