Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta
Viini kongress Uue Euroopa loomise põhimõtted Viini kongress toimus 18141815 ,kus osalesid 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Breisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne ,,Uus Euroopa kaart". Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve.
aastat enne teada, aga paraku.. alampalgaga on seotud mitmed muud kulud. ( 2009 4350 kr,280 eur - ebakindlus viimase minutini, sept. Viimase nädala kolmap. Peab valitsus andma eelarveprojekti riigikogule üle. Sahandusnõukogu võtab asja üle. - ( 1997 a. Tehti 500 parandusettepanekut 3 seisundid- puudujäägis, ülejäägis tasakaalus - stiimulid- need ressursid, mida valitsuses otsustajad kasutavad, ei kuulu neile endile, samuti ei vastuta nad ressursside optimaalse kasutamise eest. Oht on see et ametlikel ei olegi stiimuleid selle kasutamiseks. - Informatsioon- otsustajatel ei pruugi olla piisavalt infot tarbijate soovide kohta, - erihuvid- huvigruppidel on mitmed stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, et saada nt toetusi. - - ÜLDVALITSUS: - nim kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni, ( keskvalitsus, kohalikud ov ja teised
"Naistemaailm ja meestemaailm" Sajandeid tagasi olid meeste- ja naistemaailmad väga erinevad. Aga tänapäeval, kus info ja haridus on kõigile kättesaadavad, on tekkinud võimalus naiste- ja meestemaailmadel sarnasemaks muutuda. Inimajaloos on olnud aegu, kus haridust võimaldati ainult meestele ning see tingis selle, et mehed olid otsustajad, vastutajad ja uuenduste elluviijad erinevatel elualadel. Ehk siis meestemaailma kuulusid poliitika, kaubandus ja üldine riigi juhtimine. Samuti on meeste "mängumaaks" sõjad, seda nii minevikus, kui ka tänapäeval. Naised aga olid põhiliselt kodused ja nende ülesanneteks oli järglaste ilmaletoomine ning nende ja kodu eest hoolitsemine. Tänapäeva naiste põhjendamatu alahindamine on alguse saanud eelmiste sajandite vältel kujunenud tõekspidamistes
Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue klaverimängu stiili, mis on avaldanud olulist mõju nii tema kaasaegsetele kui ka järgnevatele heliloojate põlvkondadele. Kõige olulisem oli kontserdi juures see, et pianist suhtles publikuga avameelselt ning kirjeldas professionaalselt oma muusikastiili. Debussy loomingut kirjeldades nimetas ta seda
Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5. Compiegne´i vaherahu- I maailmasõja sõjategevuse lõpp Reparatsioon- Sõja kahju hüvitamise maks Uus kurss- F. D. Roosevalti reformide kava, mille abil tuldi USA majanduskriisist välja
tekkis. Minule jäi mõtetes mõlkuma koht, kus loomad vaatasid Jonesi maja aknast sisse ja ei suutnud enam vahet teha inimestel ja sigadel. Tunnen, et ,,siga" võib mõnes kontekstis tähendada ka sõimusõna ja selle kohapeal tuli see eriti hästi esile. Inimeste rumalus läbi ajaloo ja Napoleoni näitel, võimu enesele haaramine ning selle ära kasutamine, siinkohal võib väita küll, et osad inimesed on justkui sead. Selles loos olid kõige suuremad sõnavõtjad ja otsustajad just sead, nagu osad meie, inimeste seast. Loovad reegleid, karistavad teisitimõtlejaid ja hoolivad vaid oma mugavusest ja heaolust. Raamatut oli mõnus lugeda kuna see oli põnev tänu ära tundmise kohtadele, ajaloo põhjal, ning seetõttu läks lugemine väga kiirelt. Georg Orwell on ära tabanud viisi kuidas kaks asja ühendada nii, et see oleks justkui lõbus lugemine, kuid samal ajal saame aimu tolleaegsetest õududest. Sten Ander Sepp 12c
suurt rolli just lojaalsus. Paljud paarid, kes üksteist nooruspõlves leidsid, jäid enamasti kuni lõpuni kokku, sest nende jaoks oli see elu üks normaalne osa. Ühendada end inimesega, kellesse armuti ja tõotada üksteisele igavest truudust. Kahjuks aga tänapäeval ei olda suhetes enam nii püsivad kui vanasti. Aeg on edasi läinud ja sellest tingitult on ka maailmavaated elule muutunud. Inimesed on rohkem iseseisvamad ja enda üle otsustajad. Praeguses ühiskonnas pole uus ei inimeste vaheline armastus, kooselu ega ka perekondade loomine. Kuid kahjuks suudab tihtipeale üks osapool midagi ära rikkuda, millele järgneb lahkuminek, mis on mõlemale raskeks emotsionaalseks koormaks. Miks riskitakse kaaslase kaotamisega ja kas on võimalik säilitada ka truudust? Truuduse murdmine ei leia alati aset seepärast, et armastuse karikas tühjaks jooksnud on. Sageli otsitakse põnevust ja seiklusi
Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon. Selleks ajaks oli ta võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve.
otsuseid, kas on arenetud kiiremini kui konkurendid, kas midagi on võimalik teha paremini kui tehakse. Andmete juures on oluline vaadata suundumusi, teha järeldusi ja otsuseid tuleviku paremaks muutmiseks. Nii finantsarvestus kui juhtimisarvestus tegelevad andmete kogumise, kajastamise ja edastamisega, kuid suunitlus on erinev. Finantsarvestuse puhul edastatakse infot välistarbijale, juhtimisarvestuse puhul on info saajateks ettevõtte sisetarbijad (otsustajad). Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Eesmärk varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava infoga varustada ettevõtte sisetarbijaid olulise informatsiooniga otsuste vastuvõtmiseks Infokasutajad välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus
Saan aru, et me elama e-riigis, aga see ei tähenda, et isegi algklassilapsed ei saa enam omavahel õues kokku, vaid suhtlevad hoopis internetiteel. Paljud arvutimängud, mis nii noored poisid kui ka tüdrukud mängivad, sisaldavad tohutult vägivalda, mida rakendavad need samad mängusõltlased ka reaalses elus. Kunagi polnud naistel õigusi. Kõrgetel ametikohtadel said olla ainult mehed, samamoodi olid mehed ka perepead ja otsustajad kõiges. Juba ammu on muutunud nii naiste kui ka meeste õigused võrdseks. Aga nüüd on tunne, et samamoodi juhtub ka laste ja täiskasvanute suhtes. Hiljuti ilmus reporteris video õpetajast ja õpilasest, kuidas terve klass enda õpetajat nii vaimselt kui füüsiliselt mõnitas. Kuidas on selline olukord tekkinud? Mina ei käinud ju väga ammu algklassis, kuid minu jaoks oli õpetaja siis kõige targem inimene maailmas. Ma alati austasin õpetajaid, kui nad õpilasi austasid
Mis riigid olid Pariisi rahukonverentsil peamised otsustajad? Kes olid rahul ja kes mitte rahukonverentsi tingimustega? Miks? USA, Prantsusmaa, Suurbritannia.Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga?
alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb tõdeda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord väiksem tähtsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus õitses, vallutas internetimeediat kollane laine. Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks läks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui väga paljudel inimestel
Selline asi ei oleks isegi mitte mõeldav, sest tänapäeva ühiskond on omakasupüüdlik. Kes ei tahaks, et tal hästi läheks? Et koostöö sujuks peavad kõik lepingupooled tegema suuremal või väiksemal määral järeleandmisi. See on päris loogiline, et igaüks tahab võimalikult soodsaid lepingu tingimusi. Aga tavaliselt peavad enam järeleandmisi tegema ,,väikesed", mitte nii tähtsad, osapooled, sest ,,suured" ja hierarhias kõrgemad osapooled on otsustajad ja liidu nurgakivid. Tänasel päeval on maailmas tuhandeid organisatsioone, olgu nendeks majandus-, poliitilised-, finants- või sõjalised organisatsioonid. Kõigi nende eesmärk on üks- ühendada ühise tegevusega või mõttelaadiga riike, firmasid, isikuid jne, et koos saavutada soovituid tulemusi. Juba muinas eestlased said aru, et üheskoos on kergem ühise vaenlase vastu võidelda. Läbi sajandite oleme võidelnud saksa ja vene võõrvõimu vastu
· Liitlased vallutasid Jaapani poolt I sõja perioodil vallutatud alad tagasi. Normandia dessant · Aeg ja koht: 6.juuni 1944 Põhja-Pr. Normandias · Osalejad: lääneriikide sõjajõud+ saksa liitlasriigid (ingl.,USA). · Saksa väe kokkuvarisemine, 25. august 1944 vabastati pariis liitlaste poolt. 7. Hitleri vastase koalitsiooni koostöö. Atlandi harta · 1941.a. 14.aug. Atlandi ookeanis sõjalaeva pardal · Roosevelt ja Churchill (Stalin) · tähtsamad otsustajad- kõigis riikides taastada söjas okupeeritud iseseisvus v.a. MRP-ga NSVL eraldatud alad. Teheran 28.okt-1.dets. 1943.a. · Teheranis(Iraanis) · lääneliitlased ja NSVL Roosevelt, Stalin, Churchill. · Otsused: Stalinile tehti järjekordsed järeleandmised, tunnistades NSVL 1941.a. Piire ( kuid lääne riigid keeldusid Balti riikide annekfeeri. · Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas
inimeste muredele ning julgeks ka riigi sünnipäevakõnes olla aus ja otsekohene ning anda edasi just sellise sõnumi, mida Eesti rahvas ja valijad temalt tegelikult ootavad. Demokraatliku ühiskonnakorralduse tingimustes poleks Eestis nii palju toimetulekuraskustes inimesi, kodanikud aga ei põgeneks kodumaalt. Kui otsused riigis põhinevad tühise seltskonna tahtel, siis ei saa enamusel hästi minna. Külluslikku elu nautivad otsustajad ei hakka kunagi mõistma neid, kellel hambad suus mädanevad, kes ei suuda iseseisvalt meelepärast tööd leida, kes pole sarnaselt peaministrile võimelised eluaset soojustama. Mida tähendab üleskutse, et teeme Eesti korda? Et hakkame riiki nagu korterit koristama? Üleskutse teha Eesti viie aastaga korda on mitmeti mõistetav. Mina sooviksin, et viie aasta pärast on korrastatud kõik lasteaiad ja lasteaiakohtadele ei ole järjekordi. Samuti on
1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust 2) Viini kongress ja selle otsused Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tagajärjel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud. Võitjariigid arvasid et seda oleks vaja ``korrastada'' 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat. Suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Viini kongress oli koos 1815. aasta suveni. Peamised otsustajad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Presisimaa, veidi ka Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm. 1. Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest
Sofia Palaiologos. Ivan IV raamatukogu. Christoph Christian Dabelow. RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS Islami tekkimine. Araabia kultuurisulam. Erinevad nimetused (tarkuse maja, teadmise maja, raamatute maja) Medresseed, observatooriumid, haiglad Lääne-Euroopaga võrdlus. Kaliifi raamatukogu eripärad. Kojulaenutuse tähtajalisus. Kataloogide informatsioonilisus. RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS Raamatukogu personal (kopeerijad, liigitajad, teenindajad, õigete tekstide otsustajad, restuareerijad, tõlkijad) Bagdadi kaliifi raamatukogu 36 rmtk Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529
nn põletatud maa taktika, külm talv, ei saanud nii kaugelt liitlasega ühendust pidada. Napoleoni sõdade tagajärjed Euroopale: rahvusluse kujunemine vallutatud rahvad astusid Nap vastu, SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB. Enim otsuseid mõjutanud isikud: Aleksander I, Metternich, Hardenberg, Castlereagh, Talleyrand. Riigid, kelle jaoks lõppes halvasti: Poola, Soome, Rumeenia, Saksamaa, Itaalia. Riigid, kelle jaoks lõppes hästi: Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria. Legitiimsuspõhimõte: tuli taastada dpnastiate võim, va Rootsi ja Saksamaa. Julgeolekupõhimõte: Pr ümber tuli moodustada puhverriikide tsoon, et takistada Pr laienemispüüdlusi.
vallutatud alad LÕPP: 11nov Compiegne'i rahu Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping: territoriaalsed muudatused: 1. Saksamaa pidi loovutama Elsass-Lotringi 2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3
ökoturismi areng Eestis. Eeskuju sellest, et turism saab loodushoiuga käsikäes käia, pole vaja otsida kusagilt kaugelt. Sel aastal tähistame Loodushoiu ja Turismi Instituudi asutamise 60. aastapäeva. EÖÜ korraldab koostöös Kaitsealade Liiduga, Turismifirmade Liiduga, Keskkonna-ministeeriumiga ja Turismiametiga aastapäeva tähistamiseks ja tänase olukorra lahkamiseks aasta lõpus foorumi. Eriti oodatud on sellele tänased üliõpilased, homsed otsustajad ja loodushoiu ning turismiarengu suunajad. See on minu üleminekuarvestustöö!!! See on minu tähtis tabel See siin on Viimane Veerg ehk see tekst On neljandas veerus.
Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Õpetaja on seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, tema käitumine, hoiakud ja töösse suhtumine kujundab noorte eetilised tõekspidamisi ja väärtusi. Väärtushinnangud mõjutavad noore suhtumist õppimisse ja seda, kuidas ta oma teadmisi kasutab. Just täna antav haridus teeb meie homse ühiskonna. Selle maailma loojad ja otsustajad on täiskasvanud noore ümber. Soovides muuta maailma paremaks, hoida meile olulisi väärtusi läbi noorte, tuleb igaühel, kellel on roll noore maailma loojana teha seda südame ja parima tahtega. 4 Kasutatud kirjandus: Aichi-Nagoya jätkusuutlikku arengut toetava hariduse deklaratsioon (2014). Külastatud aadressil: https://www.envir
hinnast. Dumpinguvastased kaitsemeetmed lubatud kui need kaks tingimust: Tõestatud müük "odavamalt kui õiglase hinna eest". Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju. Dumpinguvastaste meetmete puhul võib tavaliselt oodata teiste riikide vastumeetmeid, milleks on kõige sagedamini: ekspordi subsideerimine; antud riigi suhtes erimeetmete rakendamine; tootmise ülekandmine sihtriiki. Vastandlikud survetegurid: Poliitikud-otsustajad kahe tule vahel vabakaubanduses peitub teooria järgi tulevane majandusedu; tugev surve valijate poolt (töökohad, sissetulek) tänases situatsioonis. Staatilised argumendid (koduse turuhäired, eelarvetulude saamine, riigi julgeolek ja patriotism, maksebilansi probleemid, tulude ümberjaotamise vajadus, tööpuudus) Dünaamilised argumendid (tärkava tööstusharu argument, vananeva tööstusharu argument)
Põhiküsimus: millal? Kriisikommunikatsioon: Riskide kaardistamine Pidev koostöö kriisi kaardistamisel ning selle lahendamisel Kriisi märgid: • Üllatus • Ebapiisav info • Eskaleeruvad sündmused • Kontrolli kaotus • Kasvanud väline huvi • Kaitsesse tõmbumine • Paanika Kriisiga kaasneb: • Oht - elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele • Ajasurve - otsustajad peavad töötama kiiresti • Stress - neile, kes vastutavad olukorra normaliseerumise eest 9. Milline on kriisikommunikatsiooni plaan? • Kriisi kiire lõpetamine • Tekkiva kahju piiramine • Usalduse taastamine • Ettevalmistus (Mis on teemad?; Kontaktilist; Meeskonna & kõneisikute koolitamine) • Kättesaadavus • Usutavus 10. Kommunikatsioonitegevused kriisisituatsioonis: • Rollide määratlemine
muutused organismid) Botaaniks loomaiad Trükikunsti leiutamine Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem Johannes Kepler- Planeetide orbiidid on ellipsikujulised Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks
mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad 2) Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled 3) Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled 4) Koosta pingerida kõikidest olulistest toimingutest, osapooltest ja suhetest osapoolte vahel 5) Kaardista kõik nii inimeste kui ka tehnoloogiate poolt juhitavate toimingute jälgimise/mõõtmise kohad, otsuste tegemise kohad ja otsustajad 6) Tee kindlaks lüngad ja kergesti haavatavad kohad võtmetoimingutes ning kriitiliste osapoolte juures 7) Hinda tõrgete tekkimise tõenäosust iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures 8) Tuvasta tõrgete tekkimise kulud iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures 9) Kaalu ja prioriteetilisi riske 10) Keskendu kriitilistele riskidele 11) Tööta välja tegevuskavad riskide vähendamiseks/maandamiseks koostöös väliste ja
Bürokraatlik organsiatsioon sobib masstootmisele nt. Kooskõla keskkonna teatud muutlikkuse astme ja organisatsiooni sisekeskkonna vahel, kui stabiilne, siis vähem muutlikkust ja organiseeritust vaja, toime tulevad mehaanilised. Mehhaaniline vs orgaaniline organisatsioon. Mehhaaniline standardiseeritud, tsentraliseeritud, stabiilne, teine vastupidi. Karl Weick jõustatud keskkond mõttemudelite idee. Keskkonnaarusaamine sõltub juhtideset endist. Põhiväide kui otsustajad reageerivad oma ettekujutusele, siis jõuavad nad sellesse keskkonna, mida nad ennustasid. X Viimane loeng Võitle või põgene. Igasugune muudatus on oht. Muudatustele ollakse vastu. Kui olukord muutub, peaksime uue olukorraga kohanema, siis muudame iseenda mingeid asju ja seisame määramatus olukorras, sest me ie tea veel, kuidas me mingeid asju teeme. See peab olema võimalikult hästi kooskõlas sellega ,mis tekib vastase või konkurentide tegutsemise läbi.
mingi aja jooksul oleksid kommunistid Euroopat rünnanud, aga Hitleri Saksamaa jõudis ette. 5. Rahvasteliit loodi vist 1919, et see oli selline organisatsioon, mis pidi maailmas rahu hoidma, aga see ei suutnud oma ül. täita kuna neil puudus sõjavägi ja USA ei liitunud sellega. See on ÜRO eelkäija. Selle mõtte algataja oli Wilson. Naljakas, ta ise oli USA president kuid USA ise sellega ei liitunud. 6. a.Pariisi rahukonverents 1919-20, seal oli väga palju osalejaid, kuid põhilised otsustajad olid Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George), vähemal määral ka Itaalia jt. Loodi b.Versaille süsteem ja nõuti Saksamaalt reparatsioonide ehk sõjakahjude maksmist. Lisaks võeti hulk territooriumi ära saksalastelt ning nad ei tohtinud omale suurt sõjaväge luua. Ehk lühidalt Saksamaa alandamine igasugusel moel. c. ja d. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping,
Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. 1947. aastal sai see üritus uue nime -- rahvakunstiõhtu. (Käsupoliitilise nõukogude võimu ajal oli liide `rahva-' üsna rohkelt kasutatav, kuna see pidi inimestes tekitama näilise mulje, et nemad on tegelikult otsustajad riigivõimu seisukohalt.) Korraldajad panid tähele, et üldlaulupidude ajal kogunes rahvas õhtuti hea meelega rahvapille kuulama, et nende saatel siis tantsu keerutada. Sellised populaarsed kogunemised andsidki korraldajatele mõtte luua üldlaulupidude raames üritus, kus esitataks spetsiaalselt suurematele gruppidele seatud rahvatantsu numbreid. Nõukogude riigi juhtidele jättis taoline üritus -- tantsupidu nii sügava mulje, et
Vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ning geoloogide loodud stratigraafia ja geokronoloogia üksuste süsteem. Tuleb otsida võimalust, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Millalgi sügaval Nõukogude liidu ajal võeti vastu otsus: kirjutada stratigraafia termineid stratigraafia süsteemi, mitte eesti õigekirja süsteemi kohaselt. [2] Erelti põhimõtteks on olnud, et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike eraldiseisev lepe ainult selle eriala tarvis, et muuta mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks. [2] Pikaajalise tava muutmiseks pole ei erialast ega keelelist põhjust. Uuendus toob suuri õigekirjaprobleeme, nagu ,,nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade kirjutamine, omadussõnade kirjutamine jm. Seda kitsast kokkulepet ei ole vaja ega võimalik
�heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks l�ks raiskamine ja glamuur
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva
1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise. d) Millised olid olulisemad tulemused
· Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4
Sõjategevus idarindel: 1914 Venemaa pealetung Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Tannenbergi lahingus Vene vägede ränk lüüasaamine. Manööversõda pikal rindel, taganemised. Kaotati Poola. Venemaa, serbia, Rumeenia, Kreeka. Bresti rahuleping: 3. Märts 1918. Loovutati sakslastele ala, kus elasid venelased. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Otsustajad: Wilson(USA), Clemenceau(Prantsusmaa) ja Lloyd George(Inglismaa). Rahutingimused: reparatsioonide maksmine, maade kärpimine võitjatele, kaotajate sõjavägede piiramine, kaotajatel ei või olla relvaliike(lennuvägi, allveelaevad), Saksamaa ja Austria ei võinud ühineda, kolooniatest loobumine. 6. Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut
· Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest · Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4
seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus - Töögraafik sõltus aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond :
osutajad jne), mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad · Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled · Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled · Koosta pingerida kõikidest olulistest toimingutest, osapooltest ja suhetest osapoolte vahel · Kaardista kõik nii inimeste kui ka tehnoloogiate poolt juhitavate toimingute jälgimise/mõõtmise kohad, otsuste tegemise kohad ja otsustajad · Tee kindlaks lüngad ja kergesti haavatavad kohad võtmetoimingutes ning kriitiliste osapoolte juures · Hinda tõrgete tekkimise tõenäosust iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures · Tuvasta tõrgete tekkimise kulud iga lünga, kriitilise toimingu ja haavatavuse juures · Kaalu ja prioritiseeri riske · Keskendu kriitlistele riskidele · Tööta välja tegevuskavad riskide vähendamiseks/maandamiseks koostöös väliste
Eesmärk pole leida süüdlast, vaid taaastada rikutud rahukord. Valdavalt koosnes protsess rituaalide läbiviimisest ja vormelite lausumisest, kuid võis esineda ka kohtulikke kahevõitlusi hageja ja kostja võitluses, kusjuures oli lubatud kasutada alamasse rahvakihti kuuluvaid palgalisi võitlejaid. Kohtupidamine ise pidi toimuma lageda taeva all, pühas paigas ja pühal ajal. Kohtuistungit juhatas kohtunik, tema käske täitis kohtuteener. Kohtuniku ümber istusid poolringis otsustajad, vagad ja ausad inimesed, kes paistsid välja hea maine, suursugususe ja vanuse poolest. Otsustajad pidid leidma lahendi ja kohale tulnud kohtukogukondlased pidid selle ühehäälselt heaks kiitma. Tõde tähendab arhailise õiguse mõttes sellist olukorda, mis oli millegagi rikutud ja mis tuli taastada. Seega oli protsess mitte tõe väljaselgitamine, vaid vormikindel maagia selle säilitamiseks. Õigusel oli maagiline tähtsus, mida püüti iga hinna eest korras hoida.
NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11. november 1918 PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 HISPAANIA KODUSÕDA 1936-1939 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 4. KES OLID PARIISI RAHUKONVERENTSIL PEAMISED OTSUSTAJAD JA KES MIDA SOOVIS? MIKS EI OLNUD VM? VERSAILLES' RAHULEPINGU SISU. 27 riigi esindajad(kokku 70 inimest) võitjariigid + liitlased. Eesti esindaja Jaan Poska. ,,Suur kümme" - USA, ING, PR, IT, JP. Lõpuks otsustas ,,suur nelik": - PR (G. Clemenceau) SM peab kõige eest maksma, peab nõrgenema, et ta ei saaks enam kunagi PR rünnata. - ING (D. L. George) SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt. - IT (V
Kui tal on tööpakkumine, analüüsib hästi põhjalikult. Positiivne: hästi põhjalik analüüsija. Negatiivne: inimene pole kunagi rahul, sest ta kogu aeg analüüsib, inimene on aeglane otsustaja, raske on teha muutusi. Uuriv analüüsitakse põhjalikult mitte niiväga ennast, vaid tööturu võimalusi. Kogu aeg uurivad teisi pakkumisi. Positiivne: kui praegune töö ei sobi, siis neil on edumaa tööturu tundmisega. Negatiivne: pidev stress, aeglased otsustajad, sageli ütlevad tööst lahti, sest pole ennast piisavalt analüüsinud. 10. Peter Planti töötajate tüübid (3) 1) karjääriinimene tööle v valdkonnale pühendunud, teeb tööd nii, et kella ei vaata, võtab lisaülesandeid. Teda märgatakse organisatsioonid. Teda ähvardab läbipõlemine ja töönarkomaania. 2) töövõtja inimene peab vajalikuks jagada energiat töö ja vaba aja vahel. Tal peab aega jääma muude tegevuste jaoks, jagab energiat
deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu) korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku kohustused kogukonna ees, olulisel otse- ja osalusdemoraatia otsustusvormid. (7-10-2013; 11.loeng) Valitsemine Valitsus ja majandus
Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine Rahvusvaheliste suhete uurimine. (D. Singer) Rahvusvaheline tasand/ süsteemne tasand Uuritakse, kuidas keskkond mõjutab ühe või teise riigi konkreetset käitumist Riigisisene tasand Uuritakse, kuidas toimuvad protsessid riigisiseselt ning kuidas need mõjutavad riigi välispoliitikat (J. Rosenau) Individuaalsed otsustajad / üksikotsustajad / indiviidid - poliitikud (eelkõige riiklikud otsustajad, nt. välisminister) Hakatakse uurima üht konkreetset poliitikut (taustkomponendid - nt. haridus, sugu, vanus ...) Roll Mida ütleb kohalik tava selle ameti kohta? Valitsuse struktuur Milline on riigikord? Kas parlamentaarne või presidentaalne? Ühiskond Milline on ühiskonna korraldus? Kas demokraatia või midagi muud? Võrgustik, asukoht
kasv ja kui suur hoiuse reaalintress. Ka Eesti perekondade hulgas on kindlasti küllalt selliseid, kus säästmiseks vaevalt midagi üle jääb. Sama võiks eeldada Mehhiko kohta. Ent tuleb arvestada, et see, mida ühel maal, konkreetses kultuuri- jm. keskkonnas käsitatakse hädavajadusena, võib teisal tunduda lausa liigse luksusena. Ning hädavajadust ei defineeri erinevalt mitte ainult pered, vaid ka ettevõtete juhid ja riiklike kulutuste üle otsustajad. Arvatavasti tasub meenutada sedagi, et säästmise juures mängivad olulist rolli mitmed east (elanikkonna vanuselisest struktuurist) sõltuvad tegurid. Mittetööealiste - nii pensionäride kui ka alaealiste (ja muude sõltlaste) - suhteliselt suurem osatähtsus ühiskonnas peaks üldjuhul tähendama suhteliselt väiksemat säästumäära. Eestis on pensionäride osatähtsus ilmselt suurem kui Mehhikos, alaealiste ja muude sõltlaste oma aga väiksem.
ametkonnaturg: ametkonnaturg on paljude toodete suurim turg ostjateks võivad olla näiteks haridusasutused, sõjavägi, meditsiiniasutused jne sageli on ametkonnaturule iseloomulik bürokraatlik asjaajamine ja vähene paindlikkus ostjad ja kasutajad on tihti erinevad isikud, ostuotsuse langetamisel ei arvesta ostjad alati kasutajate vajadustega ostuotsuste mõjugrupid: ostajad (varustajad) kasutajad mõjutajad väravavahid otsustajad organisatsioonitarbija ostuprotsessi mõjutajad: keskkond - nõudlus, tulevikuväljavaated, tehnoloogilised muutused, poliitiline areng ja konkurents organisatsioon - eesmärgid, tegutsemisviis, protseduurid ja protsessid, organisatsiooni struktuur ning tehnoloogia, mida kasutatakse suhted - huvid, staatus, empaatia ja veenvus isik - hoiakud, väärtused, kultuur, vanus, haridus, sissetulek, amet ja riskivalmidus
Kui tal on tööpakkumine, analüüsib hästi põhjalikult. Positiivne: hästi põhjalik analüüsija. Negatiivne: inimene pole kunagi rahul, sest ta kogu aeg analüüsib, inimene on aeglane otsustaja, raske on teha muutusi. Uuriv – analüüsitakse põhjalikult mitte niiväga ennast, vaid tööturu võimalusi. Kogu aeg uurivad teisi pakkumisi. Positiivne: kui praegune töö ei sobi, siis neil on edumaa tööturu tundmisega. Negatiivne: pidev stress, aeglased otsustajad, sageli ütlevad tööst lahti, sest pole ennast piisavalt analüüsinud. 8. Peter Planti töötajate tüübid (3) – 1) karjääriinimene –Pühendunud, ei vaata kella, võtab lisaülesandeid. Märgatakse organisatsioonis. Ähvardab läbipõlemine ja töönarkomaania. 2) töövõtja – (palgatöötaja) Tahab hästi teha, aga ei ole nõus andma ekstrat. Peab vajalikuks jagada energiat töö ja vaba aja vahel
Laiema ühiskondliku kandepinnaga projektide puhul võib osutuda kasulikuks teha enne probleemide analüüsi huvigruppide analüüs, milles selgitakse isikud, mitte- formaalsed rühmad ja organisatsioonid, kelle huve võib projekt puudutada, nende probleemid ning võimalused (ka kitsendused) saada projekti tulemustest positiivne või ka negatiivne mõjutus. Kasulik oleks vastata järgmistele kontrollküsimustele: · Kelle vaated ja kogemused võivad olla asjakohased? · Kes on projekti suhtes otsustajad? · Kes hakkavad nende otsuste järgi tegutsema? · Kelle aktiivne toetus on projekti õnnestumiseks oluline? · Kellel on õigus osaleda või tulemustest kasu saada? · Kes võib tunda end ohustatuna? Huvigruppide analüüsil võib kasutada alljärgnevat analüüsivormi. (Võtme)huvigrupp Grupi huvi(d) Toetamise tingimused Osalusmehhanism 1) 2) 3) Eesmärkide kaudu määratletakse soovitud (tuleviku)seisund. Nagu probleemidki,
jäätmehoidlasse. Otseseks eesmärgiks on mõõta pinnale sadestunud radionukliidide kontsentratsiooni, esialgse hinnangu saamiseks piisab pinnalt lähtuva gammakiirguse mõõtmisest. [6] 5.7 Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine Mõõdetakse indikaatorisotoopide aktiivsuskontsentratsioone. Praktiliselt alati seotud proovide võtmisega ja laboratoorse analüüsiga. Andmeid kasutavad kaitsemeetmete üle otsustajad. [6] 6. MOBIILMÕÕTMISED Mõõtmised autodelt Autod on varustatud keerulise aparatuuriga ning GPS-ga. Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud võimalikule saastunud alale. Mõõta on võimalik gamma-, neutron- ja beetakiirgust. Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [6] Mõõteseadmed lennumasinatel
õiglased. Vaatab seda, kas jaotamise protsessid on õiglased. Kontrollimäär kuivõrd need otsused on kontrollitavad. Kuivõrd omatakse kontrolli otsuse tulemi üle. Seotud rohkem rahuloluga. Suurendab protsesside läbipaistvus, võimalus osaleda protsessides. (naistele rohkem tähtis) - Strukturaalne: protseduuri struktuur (kuidas, kes, mida) - Interpersonaalne: isikute vahelise suhtlemise õiglus. Kas otsustajad kohtlevad töötajaid õiglaselt. Protestantlik tööeetika: kirjeldab neid in, kes seavad töö elu keskmesse. Töö on kõige tähtsam. Rõhtub pühendumist pingelisele tööle. Pean vaeva nägema, pean pingutama. Töötasu pole oluline, võib edasi lükata. Konservatiivne maailmavaade. Loomingulisust ei sisalda. Kokkuhoidlik elu. Kohusetunne. Moraalsus. Millegi saavutamine on väga hea, selle teeb heaks, kui pingutad palju. Vanemate kasvatusest tulenev. 3 dimensiooni:
annaabi.ee 
