AJALUGU - sõda Euroopas, Sada päeva (0)

SÕDA EUROOPAS
1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa , Inglismaa, Hispaania , Portugal , Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid. Kuid ta ei jäänud sellega rahule.
SADA PÄEVA
Napoleon jälgis huviga Prantsusmaal toimuvat. Ta märkas uut võimalust. Saladuslikult lahkus ta koos oma 1100 sõduriga saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20. Märts saabus Napoleon Pariisi. Päev enne seda oli kuningas, Louis XVIII koos oma kaaskonnaga põgenenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Algas uus sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud, sõlmiti uus liit. Liitlastel oli kohe võimalus välja panna suured sõjajõud üle 700000 mehe. Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon. Selleks ajaks oli ta võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821 . Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi.
VIINI KONGRESS
Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet :
1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad .
2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve.
3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitise tasumiseni osaliselt liitlaste poolt okupeerituks.
SAKSALIIT
Loodi 1815. Aastal.
Eesmärgiks oli taastada Saksamaa väikeriigid, kuid selle vastu olid alles jäänud riikide valitsejad .
Sinna kuulusid 41 Saksa riiki. Mõjukaimaks riigiks oli Austria, tema poliitiliseks vastaseks oli teine suurem riik, Preisimaa.
METTERNICH
Metternich oli Austria välisminister, kellelt sai Viini kongressi järel „kogu Euroopa välisminister“. Tema nime ja mõjukuse tõttu nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas Metternichi süsteemiks. Selle süsteemi eesmärgiks oli sisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine.