Kas truudus on juhuse puudus või eluküsimus (0)

Sarnased õppematerjalid

96

rtf

Psühholoogia arvestus

samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised.

Psühholoogia

14

odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused

Psühholoogia

40

docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu 2011  1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks

Inimeseõpetus

30

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus ­ Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele ­ Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus ­ Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4

Psühholoogia

18

odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia,

Psühholoogia

84

odt

Mõtteterad.

Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles. Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse

Kirjandus

50

doc

Psühholoogia eksami materjal

1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20

Psühholoogia

37

odt

Psühholoogia

aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega. Järgmisena käsitlen ma intelligentsust ja selle mõõtmist. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid, pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste. Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Käsitlen selliseid teemasid nagu näiteks motivatsiooniteooriaid, seksuaalvajadust ja saavutusvajadust. Neljandana kirjutan emotsioonidest. Emotsioonideks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistel ja välistele sündmustele. Selles peatükis räägin teemadel nagu emotsiooni

Psühholoogia

Kommentaarid (0)