Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013)
..............................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks....................................................................17 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks..............................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid.........................................................................
samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis olnud. Esialgu ei osanud kuidagi reageerida, siis aga selgitasin, et see mis telerist tuleb, seda ei tasu päris tõesena võtta ja suunasin teistele mängudele. Mõni aeg hiljem avastasin nad jälle seda sama mängu mängimas. Tol hetkel ei osanud ma vist leida parimaid sõnu selgitamaks, et nii päris ei tehta.
laste maailmapildi kujunemisel. Me teeme omi valikuid ja anname hinnanguid automaatselt, teadmata, et need toetuvad sissejuurdunud väärtushinnangutele ja väljutame emotsioone milledel on otsene mõju laste tulevikule ning minapildile. Tundub ju, et õpetaja töö on lastele teadmisi edasi anda ja lasteaiaõpetajal lisaks hoiufunktsioon. Samas oleme aga õpetajatena elavad eeskujud kõiges, mida lapsed näevad ja teavad meid tegevat. Laps ei saa ju tõsiselt võtta õpetajat, kes käitub vastuoluliselt oma õpetustega. Näiteks tean maakohas ühte inimest, kes töötas koolidirektorina ja seega oleks pidanud olema eeskujuks oma alluvatele ja õpilaskonnale. Tööpostil ta seda oligi, kuid minu ema, kes õppis selle direktori juhitavas koolis, oli sunnitud tihti nägema teda oma kodus ja vägagi ebakaines olekus. Milliseid väärtuseid see direktor minu emale sisendas? Kindlasti mitte
olid olnud Eesti Vabariigis kõrge koha peal või need, kellest arvati, et nad ei salli kommuniste. Kommunistide mittesallimise kahtlustamiseks piisas kellegi salakaebusest. Küüditati terve perekond. Paljud küüditatuist hukkusid paarinädalasel Põhja- Venemaale või Siberisse pagendusse viival teekonnal. Vaguneis valitsev ruumipuudus, minimaalne toitlustus ja halvad sanitaarolud viisid rühmade nõrgemad liikmed hauda. Perekonnad lahutati. Mehed saadeti ühes suunas, naised ja lapsed teises. Mehi koheldi vahialustena, kelle teekonna sihtpunktiks olid töölaagrid, kus paljud hukkusid. Naised ja lapsed seevastu olid üldjuhul vaid väljasaadetud. Viimastelt said sugulased vahel ka teateid, kuid seda alles pärast sõda. Esimene küüditamine toimus 14. juunil 1941. aastal vahetult enne seda, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Küüditatud saadeti Siberisse loomavagunites. Need vagunid olid inimesi täis tuubitud
Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha. ANN Nalja teed või? FELIX Raha on tõsine teema. ANN Kui sa sellega pikalt venitad, siis lendame ükspäev siin veel kõik koos õhku. FELIX See saab omamoodi võimas olema. Põmm ja pauk.
Emale ! · Tänan Sind kõige eest ! Sõber. Sõber on alati Sinuga. Väike raamat sõbrale. Olla õnnelik! Kuldsed sõnad. Kasuta päeva! Naudi igat hetke! Naerata ! 1.peatükk Ema on ... · ,,Emad pandi maa peale laste eest hoolitsema." Sam Hunt, 7-aastane · ,,Ema on naine, kes võtab enda kanda veel ühe elu... kõik oma ülejäänud elupäevad on ta kaks inimest ühes nahas." Pam Brown · ,,Ema on inimene, kes soovib Sulle head. Sest ta tunneb Sinust puudust, isegi kui Sa ainult minuti eemal oled. Sest Sa oled tema laps." Kristin Thompson, 8- aastane · ,,Ema on inimene, keda Sa vajad siis, kui kellestki teisest ei piisa." Pam Brown · ,,Sesta ta on ema. Ta murdis leiva kaheks tükiks ja andis need lastele, kes isukalt sööma hakkasid. ,,Ta ei jätnud endale midagi," urises seersant. ,,Sest ta pole näljane," ütles sõdur. ,,Sest ta on ema," ütles seersant." Victor Hugo
igatahes. Ta rääkis müüjaga ja siis äks taharuumi. Seal ta rääkis ühe hukkunuga ja siis tuli sealt karjeid: "Appi, appi, Kristiina ärka üles! Selle peale läks müüja taharuumi ja sealt kostus veel midagi, aga seda ma ei kuulnud. Pärast ta sealt enam välja ei tulnud! Siis läks üks 20 minutit mööda ja ukse vahelt hakkas välja ajama paksu suitsu. Ma küsisin, kas kellelgi mobiili on, aga kellelgi polnud! Seal leti lähedal oli telefon ja ma helistasin 112. Tänan teid ja nüüd head õhtut!" "Jumal tänatud, et tal mu nimi meeles ei olnud, sest muidu oleks ma omadega pigis olnud!" Ma panin ruttu teleka kinni, kuna trepilt kostus tuttavat müdinat, Stiiv-Maikel tuli üles. Kas ka tema oli uudiseid näinud? Ma panin kiiresti ööriided selga ja pugesin teki alla. Ma püüdsin teha nii nagu magaks. Vaevalt olin ma seda teha saanud, kui Stiiv-Maikel astus tuppa. "Kas sa uudiseid nägid? Leindholdi pitsas oli tulekahju! Kas sa käisid seal?" küsis ta ebalevalt.
Kõik kommentaarid