Viini kongress (1)

AJALUGU - sõda Euroopas, Sada päeva

Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon. Selleks ajaks oli ta võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

teistele riikidele · Tasandasid teed uuele ühiskonnale · Viidi läbi eesringlike reforme · Sõjaväes võeti kasutusele hulgaliselt uuendusi 12. Viini kongress: a) toimumise aeg 1814-1815.a suvi b) osalejad 216 riigi esindajat enamikust Euroopa riikidest, suurematest riikidest jäi kõrvale üksnes Türgi. Kõige olulisemad küsimused otsustati nelja suurriigi Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa omavahelistel läbirääkimistel, kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad c) eesmärgid 1)panna paika uued riigipiirid

Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791, Viini kongress, Uued liidud

Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud

Viini kongress

Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline

Ajaloo kt. küsimused

9. Püha Liit Vene keisri Aleksander I eestvedamisel loodud liit, millega liitusid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Liidu eesmärk oli ristiusu toetamine, ehk vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. 10. Nelja Riigi Liit Püha liidule lisaks sõlmitud liit, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaaa. Nemad lubasid vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 11. Saksa Liit Viini kongressi otsusega loodud liit, kuhu 1815. Aasal kuulus 41 Saksa riiki. Kaks mõjuvõimsamat riiki Saksa liidus olid Austria ja Preisimaa. 12. Juulirevolutsioon 1830. Aasta juuli lõpul vallandunud rahutused Pariisis. Vabariiklaste ja liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel alanud rahutused, mis kasvasid peagi üle Juulirevolutsiooniks. 13. Juulimonarhia Louis Philippe valitsemisaega on nimetatud Juulimonarhiaks. Ta

Ajaloo 8.kl kontrolltöö vastused

Sõdade eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Positiivne: Sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused (nt Saksamaal pärisorjuse kaotamine ja juutidele kodanikuõiguste endmine) said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Sõjad tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale Euroopas. 7. Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98) 1814.-1815.aastal. Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud ja võitjariikide arvates oli vaja seda ,,korrastada" ehk oma tahtmist mööda ümber korraldada ja likvideerida Napoleoni põhjustatud segadus. Olulisemad osalenud riigid olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa (kõrvale ei jäetud ka Prantsusmaad). 8. Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99) 1

Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine

8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord.

10.klassi ajalugu

Ajaloo KT pt 17-20

prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust