Maailma sõjaaegne ajalugu (0)

1. Benito Mussolini oli Itaalia valitseja( peaminister ), diktaator 1922 kuni 1943, siis mõnda aega oli ta vangis ning tuli uuesti võimule 1943 ja oli valitseja 1945 aastani, mil ta maha lasti. Tuli võimule 1922 kui toimus nn Marss Rooma ehk Mussolini koos oma toetajatega liikus itaalia pealinna, et nõuda Itaalia kuningalt (Itaalia oli kuningriik ja võimul oli Vittorio Emanuele III) valitsuse üleandmist. Ühesõnaga see oli demonstratsioon . Mussolini oli oma fašistidega meeletult populaarne rahva seas, sest rahvas uskus nn tugevasse valitsejasse ning võimule tuli ta seepärast, et Itaalia oli I maailmasõja ajal poolt vahetanud ning ta kuulus võitjariikide hulka, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud talle mingit tükki Saksamaast ega ka Saksa kolooniast midagi anda, ühesõnaga ta jäeti ilma suurema autasuta I MS eest ( tuleta meelde I MS, kes võitis ja mis seisus oli Itaalia, alguses oli ta ju Saksamaa poolt, kuid 1915 vahetas poolt ja läks Antanti poolele, kuid nemad talle poole vahetamise eest m’rkimisväärselt ei andnud, seega nõrgenes kakuningavõim ja rahvas toetas fašiste), ühesõnaga võid öelda, et terves Euroopas pärast I MS kasvasid äärmuslus ideed, ehk natsid ja fašistid on paremäärmuslased ja kommunistid vasakäärmuslased. Mussolini ItaaliasAntifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut , paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Loodi salapolitsei jne. Samas jäta meelde, et Itaalias tegelikult oli veel kuningas, kuid Mussolini oli tegelik valitseja. Samas võrdluseks teiste diktatuuridega on see, et ei kiusatud juute taga nii massiliselt kui seda oli Hitleri Saksamaal, ei loodud koonduslaagreid jne. Pigem on paljud inimesed öelnud , et riik hakkas paremini toimima ja õitsema, taastati Vana Rooma aegseid ehitisi ja monumente jne, tugevdati sõjaväge. Kõik toimis nii kaua kui hakkas II MS ja Mussolini valis Hitleri poole.
2. Ja 3. Suur Depressioon ehk lihtsalt majanduskriis maailmas 1929 kuni noh nt. Saksamaal hakkas see kaduma 1933, aga täielikult kadus see II MS ajaks. Mõju oli Saksamaale laastav, sest töötuid oli miljonites, ala 13 mln äkki, aga ühesõnaga majandus kurnatud , kuna sakslased pidi maksma sõjakahjusid võitjariikidele ehk inglastele ja prantslastele, lisaks valitsus ei meeldinud saksa rahvale, Weimari vabariigi ajastu oli siis, Hindenburg oli president nt. Enne Hitlerit. No ja sellega saigi algus natside võimuletulek, sest sakslased ei saanud aru, miks nad kaotasid sõja, tekkis viha oma valitsuse vastu jne, käidi õllekeldrites joomas ja arutamas poliitika üle, seal oli ka Hitler ning ta hakkas seal pihta oma kõnedega jne, ühesõnaga ta populaarsus kasvas, tal tekkisid toetajad, nt. jõukad poliitikud , siis SA ehk pruunsärklased , need olid nn löömamehed, kes jõuga aitasid asja levitada ja lõpuks loodi oma partei ehk NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), ja Hitler tuli ausalt võimule valimistel, ta sai Saksamaa kantsleriks ning nn joppas, Hindenburg suri vanadusse samal aastal ja 1933 Hitler kuulutab ennast füüreriks. Need kõik töötud pandi tööle, eriti sõjategevusse, tehti Saksamaa kiirteed jne. Ühesõnaga Hitler täitis oma lubaduse, et töötus kaotatakse. Kuid sisepoliitikas nt. keelustati teised parteid, kehtestati juhikultus, et ta on juht ehk füürer jne, riik muutus militaristlikuks, majandus tootis armee jaoks, sest usuti , et lüüasaamise eest I MS saab kätte maksta uue sõja võitmisega. Välispoliitika agressiivne, otsiti liitlasi, saadi Itaalia ja Jaapan ning Hitler hakkas võtma jõuga neid alasi, mis Saksamaa oli I MS käigus kaotanud, Sudeedimaa , Tshehhoslovakkia okupeeriti, Austriaga toimus anschluss ehk Austria liitmine Saksamaaga ning lõpuks ründas Poolat, aga siis hakkas II MS. Võid veel majandusse panna seda, et juutide vara konfiskeeriti ja neid hakati taga kiusama ning uskusid, et slaavlased ja juudid on kõiges süüdi jne.
4. NSVL loodi 1924, esimesed liiduvabariigid olid Venemaa, Ukraina , Valgevene ja äkki Usbeki , kindel pole, NSVL iseloomustab kollektiviseerimine (ühismajandid) ehk eraettevõtete ja valduste ära võtmine ning kogu majanduse suunamine rasketehnika arendamisse. See oli vale, sest NSVL jäi puudu tarbekaupadest nagu WC paber jne, lihtsatest asjadest. Sõjakommunismi ja NEP asja ma väga ei mäleta, see on õpikus kusagil kirjas, aga mäletan seda, et NEP oli parem, sest seal oli lubatud põllumajandusülejääke turustada talupoegadel. See andis innustust rahvale ja seega tõusis ka majanduslik tase. Stalini aegset sisepoliitikat iseloomustab nn. Troikade kohtusüsteemi loomine, sai poliitilisi vaenlasi kõrvaldada (nt. Kirovi tapmine ). Lisaks loodi GULAGI süsteem ehk sünnitöö vangilaagrid. Välispoliitikas taheti teha kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning mingi aja jooksul oleksid kommunistid Euroopat rünnanud, aga Hitleri Saksamaa jõudis ette.
5. Rahvasteliit loodi vist 1919, et see oli selline organisatsioon , mis pidi maailmas rahu hoidma, aga see ei suutnud oma ül. täita kuna neil puudus sõjavägi ja USA ei liitunud sellega. See on ÜRO eelkäija. Selle mõtte algataja oli Wilson . Naljakas, ta ise oli USA president kuid USA ise sellega ei liitunud.
6. a.Pariisi rahukonverents 1919-20, seal oli väga palju osalejaid, kuid põhilised otsustajad olid Prantsusmaa ( Clemenceau ) ja Inglismaa (Lloyd George), vähemal määral ka Itaalia jt. Loodi
b. Versaille süsteem ja nõuti Saksamaalt reparatsioonide ehk sõjakahjude maksmist. Lisaks võeti hulk territooriumi ära saksalastelt ning nad ei tohtinud omale suurt sõjaväge luua. Ehk lühidalt Saksamaa alandamine igasugusel moel.
c. ja d. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises.
e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia ,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia .
Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril Londonis. Muu hulgas sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles 's paika pandud läänepiiri.
f. Kellogg -Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Ühesõnaga sõda on mõttetu.
7. a. Tehakse mereväekokkulepe, sakslased hakkavad mereväge looma
b. see on selle otseses tähenduses, sakslased hõivavad selle tsooni, see oli ennem demilitariseeritud tsoon ehk kus kellegi sõjaväge ei tohi olla jne, neutraalne piirkond, kuid sakslased võtavad selle oma kätte.
c. Anschluss tähendas siis Austria liitmist Saksamaaga
8. Chamberlain-Briti peaminister, kes nn müüs maha tsehhoslovakkia
Hitler
Hindenburg Saksamaa president enne Hitlerit
Lenin enamlaste liider ja tsaarivõimu kukutaja ja kes oli enne Stalinit võimul
Trotski- Lenin kaaskondlane, kes tahtis ka võimule, kuid Stalin lasi ta tappa
Kirov -samamoodi tahtis võimule, Stalin lasi tappa