Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev...
ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaal...
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
Demokraatia ja diktatuur Sõna ``demokraatia `` tuleneb vanakreeka keelesetest sõnadest demos ehk rahvas, hulk ning kratos ehk võim, valitsus. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia laienes siseriiklikult. See tähendab, et paljudes maades kehtestati seadused, mis suurendasid demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamen...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid ...
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast ku...
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
1. Ühiskonna komponendid - nimeta! Püsiv territoorium, ajalugu, täienemine laste sündimisega ja/või immigratsiooniga, arenenud kultuur ja rahvuslik indentiteet, poliitiline sõltumatus 2. Ühiskonna jaotuvus tootmisviiside järgi: nimeta +kirjelda AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÜK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx ...
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõtt...
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupip...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graan...
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA......................................................................................................5 2.2SOTSIAALDEMOKRAATIA.............................................................................................................5 2.3RAHVA DEMOKRAATIA................................................................................................................6 2.4OTSEDEMOKR...
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim rii...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik ...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette...
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
annaabi.ee 
