Demokraatia ja Diktatuur (0)

Demokraatia ja diktatuur
Sõna ``demokraatia `` tuleneb vanakreeka keelesetest sõnadest demos ehk rahvas, hulk ning kratos ehk võim, valitsus. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur – majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle.
Demokraatia laienes siseriiklikult. See tähendab, et paljudes maades kehtestati seadused, mis suurendasid demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust .
Demokraatias eristatakse:

• otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas
  
• esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse.
  

Diktatuuris on aga kahte alaliiki:

• autoritaarne diktatuur
  
• totalitaarne diktatuur.
  

Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Autoritaarse diktatuuri jooned on äratuntavad Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastatel.
Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. See tähendab, et ühiskonna elu ja majandus on reeglitele allutatud.
Kui hakata võrdlema demokraatiat ja diktatuuri, siis leiame palju erinevusi. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, rahvas on iseseisev ning riigivõim kuulub rahvale. Diktatuuris on aga kõik vastupidi, nimelt, seal ei ole rahvas iseseisev, võimude lahususe põhimõte puudub ning riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte. Demokraatiat iseloomustab veel ka mitme partei süsteemi, mitu ideoloogiat , vaba-ajakirjandust ning avaliku võimu. Kuid diktatuuris on jällegi kõik vastupidi, seal on ühe partei süsteem, üks ideoloogia ning võim ei ole avalik.
Hinnangu järgi hinnates tundub, et demokraatlikus riigis on positiivseid külgi rohkem, kui diktatuuris. Nagu sai juba öeldud, siis seal on rahvas iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu ning demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Ent diktatuuri puhul on positiivsemad küljed natukene karmimad. Kuigi neil on inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine ja inimeste valikuvabadus ning ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud, suudab diktatuur tänu oma karmikäelisele võimule ära hoida suuremad majanduslikud langused. Tänu karmile valitsejale on neil ka ühtmoodi mõtlev riik.