Miks osades riikides kehtestati diktatuur (9)

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?
Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks:
Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab.
Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad.
Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa).
Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhuks Jossif Stalin , kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi. Paljud neist hukati süüdistatuna riigivastases tegevuses. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit.
Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fašistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias (nagu ka Nõukogude Liidus) oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutumine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana- Rooma ajal.
Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli ka Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism . Aaria rass kuulutati valitsevaks , alamrassid ( juudid , mustlased , slaavlased jt.)kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks.
Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud . Majandus oli heal järjel ja rahval polnud põhjust mässu korraldada. Esimeses Maailmasõjas ei saanud need riigid eriti kannatada, sest nad olid võitjariikide seas. Poliitiline olukord oli samuti rahulik.
Demokraatlikes riikides arenes poliitika kiiremini kui diktatuurides. Saksamaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit.