Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks osades riikides kehtestati diktatuur (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks osades riikides kehtestati diktatuur teistes aga säilis demokraatia?

Lõik failist

Miks osades riikides
kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?
Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva
võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed
valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus,
väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks
tüübiks:
Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda
see puudutab.
Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud
esindajad.
Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja
inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks
ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim

Miks osades riikides kehtestati diktatuur #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lliisi Õppematerjali autor
Arutlus selles, miks osades riikides kehtestati diktatuur samas kui teistes säilis demokraatia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Maailmasõdade vahel

Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Demokraatia

AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Venemaa, Saksamaa, Itaalia

ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu Venemaal. SÕJAKOMMUNISM UUS MAJANDUSPOLIITIKA (1918-1921) (NEP, 1921-1927) Toiduainete riigile andmise kohustus, Kindlaksmääratud maksud, sunduslik töökohustus, kauplemise vabadus, tööstusettevõtete riigistamine, erasektor,

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ?

Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused

Ajalugu




Kommentaarid (9)

kellamees33 profiilipilt
kellamees33: Väga suur abi oli sellest.

Natukene pikem oleks võinud olla, aga muidu pole hullu.
20:58 24-11-2008
HonourHimself profiilipilt
HonourHimself: see on tehtud töövihiku pidepunktide põhjal.

aitäh sellegi poolest
16:34 24-10-2008
kellyx12 profiilipilt
kellyx12: Suured tänud, väga aitas see kirjand.
17:57 21-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun