Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kuslap" - 37 õppematerjali

Kuslap

Kasutaja: Kuslap

Faile: 0
thumbnail
1
odt

"Kevade" kohta küsimused

1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi...

Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Operett ”Viini Veri” - Retsensioon

Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap , Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida...

Muusika
133 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Popmuusika

aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920- 1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit ­ Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap , Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut jne. Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet...

Muusika
88 allalaadimist
thumbnail
3
txt

La Traviata

mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis...

Muusika
140 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll....

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Julius Kuperjanov

Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Helgi Sallo referaat

Tõmbasin ta sülle. Helgi ütles, olgu see viimane kord ja oli kõpsti mu kõrval. Minu tütar Hedvig on alati öelnud, et Helgi Sallo on kõige professionaalsem muusikateatri artist, kes laulab puhtalt. Mäletan Helgit juba "Horoskoobi" 6 aegadest, kui olin veel poisike. Helgi kaugeleulatuvat pilku ja hingevärinat hääles, kui ta laulis. Selle tundega läksingi magama." (5) Voldemar Kuslap : Helgist on võimatu kirjutada lühidalt. Julgen arvata, et temaga kokku puutumine ja tema ande kuulmine on rikastanud meid kõiki.(2) Tütretütar Reti Maria: Kui Mammat näen, siis tulevad mulle meelde piibelehed, vahel tunnen isegi nende lõhna. Olin palju Pirital Mamma juures ja igal kevadel käisime metsa all piibelehti korjamas. Mina, Mamma ja ema oleme kolmekesi väga tugevad isiksused, aga me armastame üksteist tohutult.(2) 4. MÕNED HELGI SALLO ÜTLUSED...

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
1
doc

La Traviata

aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik...

Muusika
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Toomas Nipernaadi

Pärdik ronis Puusliku talu puu otsa. Et Mika edasi ei hüppaks, soovitas Nipernaadi ümberoleva salu maha võtta. Mika hüppas puu otsast alla ja jooksis läbi Tõramaa rukkipõllu Sirkli talu rukkipõllule. Selle tallas pärdikut tagaajev rahvas maha. Mika saadi kätte. Mõni päev hiljem jõudis valla kasak Krootuse tallu. Ta kandis ette, et Sirkli, Puusliku ja Tõramaa talu peremehed tahavad kahjutasu ning ka härra Kuslap , kes süüdistas vendi kirve ja sae varguses. Vennad ajasid süü Nipernaadi kaela. Sel hetkel tuli Milla ja Toomas pistis maantee poole jooksu. Pärlipüüdja. Ta jõudis ühte tallu, kus hakkas sulaseks. Valetas esialgu, et on rätsep, hiljem nimetas end kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada...

Kirjandus
323 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

Julius Kuperjanov

Puurmanis väeosa korraldades püüdis ta ise kõige eest hoolitseda, kõike näha ja kuulda. Kui vahel juhtus, et ta väsitava ja närvepingutava töö järele kogemata veidi kauemaks magama jäi, kui oli tahtnud, siis oli ta seepärast mures ja endale pahanegi. Julius Kuperjanovil oli ka omadus osata leida endale väärilisi kaastöötajaid. J. Unt, J. Soodla, R. Riives, E. Saar, R. Kuslap , N. Piip ja mitmed teised, need kõik olid mehed omal kohal, niisama energilised ja kõikumatud nagu nende juht. 1918. aasta novembris alatud vabadusvõitlust jätkati J. Kuperjanovi vaimus. Selle tulemuseks oli meie võit Vabadussõjas, mis tõi eesti rahvale vabaduse ja riikliku iseseisvuse. - 21 - Lisad Partisanide eraldusmärk Julius Kuperjanov - 22 - Viited 1...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Popmuusika Eestis 1960

aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit ­ Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap , Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel...

Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tallinna Talvefestival

Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap , Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli...

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suvi

Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap , Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi...

Eesti keel
118 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti kirjandus muuseum

aastani. 1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus. 2 Sisukord. 1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 4. Eesti kirjandusmuuseumi osakonnad 5. Eesti kirjanusmuuseumi tähtsus RAKVERE AMETIKOOL 3. kursus Jüri Kuslap EESTI KIRJANDUSMUUSEUM Juhendaja: Marju Lina Rakvere 2010 Osakonnad. Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused: Arhiivraamatukogu Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontserdiretensioon - „La Traviata”

"La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades....

Muusikaajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontserdiretensioon - „Tallinna Talvefestival”

Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap , Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja ­ 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas...

Muusikaajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Julius Kuperjanovi elulugu

Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusikaretsensioon - Vello Jürna 50. aastapäeva kontsert

aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap , Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo. See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga. Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi...

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Oskar Luts

Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap . Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

O.luts Kevade

Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma noortest sõpradest edaspidigi kuulda."...

Kirjandus
178 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun