1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas
juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo. See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga. Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch? v=zAPvwIjB0RY HUMAN ARTS ENSEMBLE Muusikakollektiiv; Algas tegutsema 1971. https:// www.youtube.com/watc h?v=fC-zBjHwwCY&list =PLtLlUc8WoDhxzq0Cis NvGnmyxiaDEUXt8 AITÄH KUULAMAST!
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida
Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi muusika valik, meenutas veidi multifilmi taustalugusid.
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida
Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm". Selle kontserdi tegi eriliseks muusikapalade sisukus ning muidugi kõigi lauljate tohutu profesionaalsus. Samuti see, kuidas kõigile läks hinge Vello Jürna kurb saatus. Kõige rohkem meeldis mulle Tosca aaria ooperist " Tosca". Selle esitas Pille Lill ning selle esituse tase oli lausa suurepärane. Imeline oli
Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. aastatel jätkasid oma edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennossar ja Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme jt. Huvitav nähtus 1960. aastate lagul oli ER meeskvartett(Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas) kes panid aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. Tähtis koht 1960. aastatel Eesti estraadimuusikas oli võistluskontsentitel. 1970. aastad Biitmuusika asendus rock-muusikaga. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes mängis omaloomingut ja kasutas Eesti autorite luulet.
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik
tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades.
Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer Metsosopran Külalissolistid Helen Lokuta Teele Jõks Tenor Katrin Karisma Voldemar Kuslap Mart Madiste Hele Kõre Pille Lill Baritonid Väino Puura Jassi Zahharov
Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel
KEVADE Milline oli Arno, kui tuli kooli? Ta tuli 1 korda siia kooli. Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno an...
Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi
aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920- 1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut jne. Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet
12. Missuguse nime käskis Toots Kiire vennale panna? Toots andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus. 13. Milliste hindadega pudelid olid Kiire ristimisel? hind: kaks rubla. 14. Mida tähendab "lati pats" Tootsi arvates? Õige magus 15. Mida nägi Toots unes, kui ta veini jõi? On kesaväljal ja hoiab sigu 16. Missugune nimi pandi Kiire vennale? Bruno Benno Bernhard 17. Millise laulu pani Toots ristimise ajal mängima? Minge üles mägedele ... 18. Miks läks Arno Kuslapiga tülli? Sest Kuslap näitas imelikule rehkendust. 19. Miks ütles Tõnisson, et rosinasupp on lurr? Sest rosinasuppi ei panda soola 20. Mida tähendab väljend päkki silma ajama? Pudelit tühjaks jooma 21. Mida tähendab väljend kriiskad peal? Ahju siiber on kinni 22. Mille jättis Toots Kiirele sauna, kui ta riided ära viis? saapad ja mütsi 23. Mida ei osanud Toots kirjutada? Toots ei osanud kirjutada jätti 24. Kes pani Tootsile hüüdnime, milline see oli? Arno pani hüüdnime Kentuki Lõvi 25
aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk, kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani. 1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus. 2 Sisukord. 1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 4. Eesti kirjandusmuuseumi osakonnad 5. Eesti kirjanusmuuseumi tähtsus RAKVERE AMETIKOOL 3. kursus Jüri Kuslap EESTI KIRJANDUSMUUSEUM Juhendaja: Marju Lina Rakvere 2010 Osakonnad. Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused: Arhiivraamatukogu Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis
noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale
õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur
ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal
tooli istuda, mis mägedesse viis. Tõmbasin ta sülle. Helgi ütles, olgu see viimane kord ja oli kõpsti mu kõrval. Minu tütar Hedvig on alati öelnud, et Helgi Sallo on kõige professionaalsem muusikateatri artist, kes laulab puhtalt. Mäletan Helgit juba "Horoskoobi" 6 aegadest, kui olin veel poisike. Helgi kaugeleulatuvat pilku ja hingevärinat hääles, kui ta laulis. Selle tundega läksingi magama." (5) Voldemar Kuslap: Helgist on võimatu kirjutada lühidalt. Julgen arvata, et temaga kokku puutumine ja tema ande kuulmine on rikastanud meid kõiki.(2) Tütretütar Reti Maria: Kui Mammat näen, siis tulevad mulle meelde piibelehed, vahel tunnen isegi nende lõhna. Olin palju Pirital Mamma juures ja igal kevadel käisime metsa all piibelehti korjamas. Mina, Mamma ja ema oleme kolmekesi väga tugevad isiksused, aga me armastame üksteist tohutult.(2) 4. MÕNED HELGI SALLO ÜTLUSED
laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop .Selle kaudu said televaatajad hinnata ka vlismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses.
Pärdik lipsas uksest välja ja teda asuti taga ajama. Pärdik ronis Puusliku talu puu otsa. Et Mika edasi ei hüppaks, soovitas Nipernaadi ümberoleva salu maha võtta. Mika hüppas puu otsast alla ja jooksis läbi Tõramaa rukkipõllu Sirkli talu rukkipõllule. Selle tallas pärdikut tagaajev rahvas maha. Mika saadi kätte. Mõni päev hiljem jõudis valla kasak Krootuse tallu. Ta kandis ette, et Sirkli, Puusliku ja Tõramaa talu peremehed tahavad kahjutasu ning ka härra Kuslap, kes süüdistas vendi kirve ja sae varguses. Vennad ajasid süü Nipernaadi kaela. Sel hetkel tuli Milla ja Toomas pistis maantee poole jooksu. Pärlipüüdja. Ta jõudis ühte tallu, kus hakkas sulaseks. Valetas esialgu, et on rätsep, hiljem nimetas end kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada
Isegi kui ta katsetas mõne muu rolliga, nõudis rahvas ikkagi Kiirt. Esimest korda puutus Abel kiirega kokku kaheksa aastaselt, kui ta esimese klassi õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin seda punapead armastama hakkama. /-/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et Aadniel jutustuse lõpul terve nahaga pääses!" 8
käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap. Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei
moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov. I roodu ülemaks sai lipnik R. Riives, II leitnant E. Saar, III alamkapten R. Kuslap ja IV leitnant J. Unt. Varuroodu ülemaks ja ka Puurmani komandandiks määras Kuperjanov leitnant J. Soodla. Asutati ka ratsakomando, mida juhtis alamkapten K. Tiimann.7 Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvade puudus. Ei jätkunud püssegi, kõnelemata muust. Kergeid kuulipildujaid oli ainult 2. Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed. Otsiti välja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Need
Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6
Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja Puurmanni komandandiks määrab Kuperjanov leitnant J. Soodla. Moodustatakse ka ratsakomando alamkapten K. Tiimanni juhtimisel. Roodudest moodustatakse üksikpataljon. Valusaks küsimuseks on relvade puudus. Meestele ei jätku püsse, rääkimata kuulipildujatest. Kogu väeosa peal on ainult kaks automaatpüssi "Lewis" ja "Madsen". Varustus ja toidumoon kantakse kokku meeste endi ja ümbruskonna elanike poolt
laule, mistõttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. “K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile järgnes “C ollage”. 1960 aastate lõpupoole sai ülipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari “H orosk oop ”. Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses.
Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506 Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404
Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506 Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404
Europe together with most of Estonian top jazz musicians (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt, etc.) as well as with well-known foreign musicians (Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); concerts together with the Italian star Roberto Loretti Numerous recordings for the Estonian Radio MC “Let’s Meet at Jazzkaar” (1995) and MC “JAZZ PENDEL” (1998) Serious music concert tours with top soloists M. Palm, T. Maiste, V. Kuslap, V. Puura, E. Otsman in Sweden, Finland, USA, France, Czech Republic, Poland, Lithuania, Latvia Concerts in Estonia together with both singers and T. Saviauk (flute), P. Bernhardt (violin), A. Villenthal (double-bass) As a serious music soloist, T. Lauk has performed the solo piano version of G. Gershwin’s “Rhapsody in Blue” in Estonia (11 times), Krakow and Helsinki (Arts Night Programme, 2005)
annaabi.ee 
