· Mis liiki ühinguks ühing ümber kujundatakse; · Ärinimi; · Osanike või aktsionäride asendussuhe; · Õigused, mis ühingus antakse osanikele või aktsionäridele; · Ümberkujundamise tagajärjed töötajatele; · Osa-või aktsiakapitali suurus; · Ümberkujundamise bilansi päev Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või leping, samuti valitakse juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühingu asutajateks loetakse osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamiseotsuse poolt. Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest. Ümberkujundatava ühingu juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödumisel
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla
nimekiri, milles on näidatud ka igaühe häälte arv. Lisaks tuleb koostada nende osanike nimekiri, kes koosolekul osalesid. Näidises on need kaks nimekirja viidud kokku- nii on parem ülevaade kohalolnutest ja hääli lihtsam lugeda. Iga koosolekule kohaletulnud osanik (või tema esindaja) peab andma nimekirja oma allkirja, see tõendab tema osalemist koosolekul. Kui protokoll on mitmel lehel, kirjutavad koosoleku juhataja ja protokollija alla igale lehele. Kui osaühingul on palju osanikke, siis võib olla otstarbekas koosolekul osalevate osanike nimekiri vormistada eraldi lehel, mitte protokolli sees. Osaniku esindaja nimi tuuakse nimekirjas juhul, kui osanikku esindab esindaja (nt kui on tegemist juriidilisest isikust osanikuga, siis saabki teda esindada üksnes esindaja, kas siis juhatuse liige või juhatuse liikme volikirja alusel muu isik). Esinduse alusena on mõeldud seda, kas esindajaks on juhatuse liige (esindusõigus tuleneb sellisel juhul
eriotstarbelistest tehingutest. Enron oli loonud offshore-üksusi, mida kasutati maksude ette planeerimiseks ja vältimiseks, ja see omakorda suurendas ettevõtte näilikku kasumlikkust. Tulemuseks oli see, et paljud Enroni võlad ja kahjumid, mille all ettevõte kannatas, finantsaruannetes ei kajastunud. Eetiline dilemma seisnes selles, et Enroni juhid olid teadlikud offshore-kontodest, mis varjutasid ettevõtte kahjumit, kuid siiski utsitati nii töötajaid, osanikke kui ka tavainimesi Enroni aktsiaid ostma. Juhid aina eputasid kõrgete aktsiaväärtustega ja võtsid pidevalt tulevaste töötute ja võlgades kümblevate ostjate pealt välja dividende. Pettusskeemist ei teadnud isegi investorid 14. augustil 2001, peale vaid kuute kuud oma positsioonil töötamist, teatas tegevdirektor Jeffrey Skilling, et astub tagasi. Inimesed märkasid tagantjärgi, et kuid enne firmast
Meelise suureks abiks firma juhtimisel on tema naine Maire Milder. · Sündinud 5. aprillil 1958 Pärnus · Abielus, tütar Maria Johanna · Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala · 1991. aastast ASi Baltika juhatuse esimees · Tartu Ülikooli kuratooriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse, ASi Eesti Ehitus nõukogu, ASi Tallinna Kaubamaja nõukogu ja ASi Helmes nõukogu liige · ASi Baltika üks suuremaid osanikke · Hobideks tennis, mäesuusatamine, lugemine ja ulmefilmid 3 "Sa ei saa hea juht olla, kui sa pole vähemalt korra kahjumis olnud." Nii arvab Meelis Milder Meelis ja Baltika Grupp Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Baltika
Täisühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes vara eest vastutavad ühingu kohustuste eest oma varaga. Täisühingu üheks eeliseks on kindlasti see, et mitmest osanikust tuleneb suurem potentsiaal, rohkem finantseerimisvõimalusi ja seda on kerge moodustada. Puudused on, et osanikel on piiramatu vastutus, kõik ettevõtlusega seotud võlad ja kohustused on võrdselt osanike isiklikul vastutusel. Mitte nagu FIE l, kes on kõige eest ise vastutav. Kuna täisühingus on mitmeid osanikke, võib siin tekkida rohkel konflikte. Usaldusühing on sarnane täisühinguga. Erinevus seisneb selles, et vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik, kes vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest. Eelised ja puudused on sarnased täisühingu omadega. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühing on piiratud vastutusega äriühing, kus osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, vaid ainult ettevõttesse investeeritud vara ulatuses
antud õigus osaleda usaldusühingu juhtimises, laieneb talle ka konkurentsikeeld. 11. Osaühingu mõiste, sisu ja juhtimine. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 135) Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osaühing on kapitaliühing, mis on sobiv eelkõige väiksemate ühingute puhul, kus osanikke on vähem ning neil on soov hoida oma pideva kontrolli all nii ühingu juhtimise küsimused kui ka osanike ring. Osaühingu regulatsioon äriseadustikus ei ole nii range kui aktsiaseltsi puhul; osaühingut reguleerivaid norme on vähem. Osaühing on Eestis enim kasutatav ühinguvorm. Osaühingu juhtimine on reeglina kahetasandiline: osanikud ning juhatus. Seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel võib osaühingul olla ka nõukogu. 12. Osaühingu asutamine.
potentsiaal. potentsiaal. osakapitali ak 2) Jagatud 2) Jagatud ulatuses. te vastutus/risk vastutus/risk 2) Osi saab kergesti va 3) Lihtne 3) Lihtne osta ja müüa, mis ak organisatsioon/ju organisatsioon/ju tähendab, et ul htimine htimine osanikke on 2) Ed 4) Pole 4) Pole lihtne vahetada. lih miinimumkapitali miinimumkapitali 3) Suuremad m nõuet nõuet ressursid, 3) Pi 5) Rohkem 5) Rohkem osakapitali finantseerimisvõi finantseerimisvõi laiendamisega on ei malusi. malusi
küsimustes ja ajal ning pm ,,sisse sõita" igapäevastesse tegevustesse. Aktsionärid saavad otsuseid langetada ainult ette määratud küsimustes. Info erisus osanikul juurdepääs kõigele infole ja võivad küsida ka dokumente kontrolliks jne, kuid aktsionär saab infot ainult üldkoosolekul ning piiratus kogustes, see oleneb ka küsimusest. 7. Selgita, mida tähendab aktsionäride/osanike võrdse kohtlemise nõue. Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel (nt palju kellelgi aktsiaid kui kuulub 90% saad rohkem väljamakseid) kohelda võrdselt. Kui asjaolud on erinevad, on ka kohtlemine erinev. Kehtib ka nt reegel, et ei saa sundida aktsionäri pärast esialgset sissemakset rohkem raha juurde investeerima. 8. Missugustel juhtudel on lubatud teha aktsiaseltsist väljamakseid aktsionärile? Likvideerimise käigus raha ülejääk jagatakse laiali
Usaldusühing asutatakse osanikevahelise ühingulepinguga. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea äriregistrile esitama. Ka osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Antud äriühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida. Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Sveitsis. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital
teada saamisel koheselt otsuse vastuvõtnud Juhtimisorganit sellest informeerima. Samuti on Juhatuse liige kohustatud informeerima Ühingu Juhtimisorganit viimase mitteõiguspärasest otsusest, kui Juhatuse liige sai sellisest otsusest teada. 2.7 Juhatuse liige on kohustatud omal initsiatiivil ja viivitamatult informeerima Ühingu osanikke kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Ühingu huve. 2.8 Juhatuse liige on aruandekohustuslik juhatuse ja osanike ees äriseadustikus ettenähtud korras. 2.9 Juhatuse liikmel lasub ärisaladuse hoidmise kohustus vastavalt äriseadustiku §le 186. 2.10 Juhatuse liige kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning [kuude arv] jooksul Lepingu
hinnatasemel võrdsustunud. 74. Bränd - toote/teenuse materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote/teenuse (teisisõnu annab talle identiteedi) ja eristab selle konkurentidest. 75. Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. 76. Usaldusühing - äriühing, mille kohustuste eest vastutab osa osanikke kogu oma varaga ja teine osa ainult oma osamaksu ulatuses. 77. Täisühing (nim. ka partnerettevõtteks) - kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all. Osanikel on solidaarne vastutus kogu oma varaga ühingu kohustuste eest, st kuni kõigi nõuete rahuldamiseni. 78. Juhatuse liige - isik, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ja kantud äriregistris äriühingu B-kaardile. Juhatuse liige võib olla ka isik, kes ei kuulu omanike hulka. 79. Tegevjuht - juhib
ajada oma vastasseisuga, liivimaa rahaline panus prast reduktsiooni läbiviimist on märkimisväärne, liivimaal küsiti nõusolekut, aga oldi vastu ja võeti siis jõuga alad tagasi liivimaal protestiavaldused, figuur oli johann reinhold batkul? kerkisid opositsioonilised meeleolud, protest mida kuningale avaldati, tõi kaasa selle et kuningas hakkas ka vastu, selle tulemusena kärbiti kolleegiumi osanikke ja lõpuks pandi kinni ning liivimaa aadlike omavalitsusõigus kaotati üldse ära maapäeva õiguseks jäeti heaks kiita kuninga ettepanekud maksumuudatusteks rüütelkonna peamehe määramise õigus jäi kuningavõimu kätte riik sõdib palju, sest on kasvanud suureks riigiks riigil kehv olukord kuna on oma maaalad aadlikele laiali jaganud jõutakse tõdemusele, et mingi osa maast tuleb tagasi võtta, et taastada maksud riigile
VII Osaühing 13. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 euro annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kuidas tuleb vaidlus lahendada? ÄS § 154 lg1 sätestab, et osanikke tuleb kohelda võrdselt. Asutajatena oli igal ühel lisahääl, vaidlustajal ei olnud, kuna tema ei olnud asutaja. 1. kas põhikirja selline säte on kooskõlas või vastuolus seadusega, millise normiga? 2. kui isiku õigusi on rikutud, mida ta saab nõuda, mis menetluses ja kuidas? ÄS § 139 lg 1 p 5, § 169. Vastavalt § 169 lg 1 ei ole kooskõlas seadusega selline põhikirja säte. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
Mõnel juhul on üks täht eristamiseks piisav, teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest. Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Samas ei võeta erinevusena arvesse käände- ja pöörde- ja muude grammatiliste sõnalõppude erinevusi. Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks olla eristatavuse eesmärgil kajastada ettevõtte põhitegevust (näiteks: toodetav kaup või teenused), äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid. võimalik soovitava nime eristatavust kontrollida. Seda saab teha äriregistri teabesüsteemis, kus otsingutulemustes võrreldakse uut nime registrissekantutega. Otsuse ärinime eristatavuse ja sobivuse üle teeb registrit pidav kohus.Peab kontrollima, kas ärinimi on vaba. 6 Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon Asutajate andmed (nimi, aadress, registrikood/isikukood)
Ettevõte paikneb Võru Jüri 43D, mis asub elava liiklusega piirkonnas ja oskuslik välireklaam võib ligi meelitada palju möödujaid. Mrs. Pizza on peamiselt suunatud toidu koju viimisele, kuid vajadusel saab tellida ka koha peal kaasa, läbi väliakna. Kohapeal toitlustust ei toimu, kuid näeme seda oma tulevikuplaanides. Äriühingu tüüp on osaühing, osakapitali suurusega 2500€. Edaspidi on võimalik osakapitali suurendamisega kaasata ka teisi osanikke, näiteks ka oma firma töötajaid. Planeeritava firma tegevjuhiks on Kädril Saia, kelle osalusmäär on 100% ning töötajate planeeritav arv on 9. Tegevjuhiks on Kädril Saia, kellele alluvad 3 osalise tööajaga kullerit , 2 täiskohaga kokka ning osalise tööajaga raamatupidaja. Meid eristab teistest selles piirkonnas olevatest teenuspakkujatest see, et pakume sellist teenust Võrus esmakordselt ning nagu turu-uuringust selgus, siis Võru inimesed on huvitatud antud teenusest.
2.8.Juhatuse liige - raamatupidaja on kohustatud seadusest, põhikirjast ja Lepingust tulenevaid kohustusi täitma äris vajaliku hoolsusega ning olema Äriühingule lojaalne. Juhatuse liige on kohustatud järgima hea usu põhimõtet suhetes Äriühinguga ning arvestama nende õigustatud huvidega. 2.9.Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud omal initsiatiivil ja viivitamatult informeerima Ühingu osanikke kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Äriühingu huve. 2.10.Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud jälgima, et Äriühingu tegevus on kooskõlas Eesti Vabariigi seaduse ja teiste õigusaktidega. 2.11.Äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid võib Juhatuse liige raamatupidaja teha ainult osanike koosoleku eelneval kirjalikul nõusolekul. Sellise tehingu tegemise
Täisühing · Ühingul peab olema vähemalt kaks osa- nikku, kes on sõlminud ühingulepingu. · Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. · Ühingu kapitali määr ei ole seadusega määratud, kuid osanikud peavad tegema sissemaksed. · Osanikud otsustavad ise kõiki ühingu juhtimisega seotud küsimusi. Usaldusühing · Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. · Ühingul on kahte liiki osanikke: ühed vastutavad kogu oma varaga (täisosanikud) teised ettevõttesse paigutatud kapitali osaga. · Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit. · Ühingu kapitali määr ei ole seadusega määratud, kuid osanikud peavad tegema sissemaksed. 4 Eelised · Jagatud vastutus ja risk; · Organiseerimise ja juhtimise lihtsus; · Miinimumkapitali nõuete puudumine;
4 Äriseadustikukohaselt on ettevõtlusega tegelemiseks võimalikud järgmised vormid : füüsilisest isikust ettevõtja, täis-, usaldus- ja osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal. Äriühingud jagunevad kahte põhiliiki : 1) piiramatu vastutusega ühinguteks ja 2) piiratud vastutusega ühinguteks. U s a l d u s ü h i n g u s on kahte liiki osanikke. T ä i s o s a n i k u d kannavad ühingu võlgade eest täit isiklikku vastutust. U s a l d u s o s a n i k on lihtsalt rahapaigutaja. O s a ü h i n g ja a k t s i a s e l t s on piiratud vastutusega äriühingud. Osanikud/ aktsionärid vastutavad pankroti korral vaid oma sissemaksuga osaühingu/ aktsiaseltsi osakapitali / aktsiakapitaliga. Alates 1. septembrist 1999 kasvab osakapitali/ aktsiakapitali minimaalmäära nõue veel neli korda ( 40000 : 400000 krooni).
Osa väiksem nimiväärtus on 1. Juhtimisorganiks juhatus, kes vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest. Täisühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes on sõlminud ühingulepingu.Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Kapitali määr ei ole sätestatud, kuid osanikud peavad tegema sissemaksed. Osanikud otsustavad ise kõiki ühingu juhtimisega seotud küsimusi. Usaldusühing. Peab olema vähemalt kaks osanikku.Ühingul on kahte liiki osanikke: ühed vastutavad kogu oma varaga(täisosanikud) ja teised ettevõttesse paigutatud kapitali osaga. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Annab võimaluse ainuisikuliselt otsustada oma tööde ja tegevuste üle ja olla iseenda peremeheks. FIE plussid: registreerimine lihtne, ei ole vaja omada algkapitali, kaasapõhine raamatupidamine lihtne, aruandeperioodiks kalendriaasta, tagatud riiklik sotsiaalne kindlustus, kasumi reinvesteerimiseks võimalik
20. Ettevõtlusvormid nende eelised ja puudused? PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHING( omanik vastutab ettevõtte tegevuseees vaid ettevõttesse investeeritud summa piires. 1. Osaühing Eelised: osanikud vastutavad ettevõtlustegevuse eest vaid oma sissemaksete ulatuses osakapitali. Osaühingu osi saab osta ja müüa, kuid eelisosutusõigus on teistel omanikel. Osasid saab ka pärandada. Osakapitali saab laiendada ja nii uusi osanikke koos nende investeeringutega äriregistrisse kaasata. Äriühingut saabasutadaka ilma rahalise sissemakseta. Hiljemtuleb seda küll teha, kuid minimaalselt vajalik osakapitali suurus on vaid 2500 eurot, mille saab tasuta ka teenitud kasumist. Üsna kerge juhtida- väiksemad osaühingud ei vaja nõukogu ega audiitorit. Puudused Raamatupidamine ja aruandlus on võrreldes FIE, täis ja usaldusühinguga keerukam.
senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Igale aktsionärile võib kuuluda mitu aktsiat. Aktsia ja osa Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. OÜ osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nätud teisiti. Aktsia on üldjuhul vabalt võõrandatav. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Osaniku ja osaühingu ning aktsionäri ja aktsiaseltsi suhted Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1 ja 272). Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimiväärtustele. Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse dividendi arvestamise korra. Juhtimine Aktsiaselts Osaühing
olema erinevad. Mõnel juhul on üks täht eristamiseks piisav, teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest. Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Samas ei võeta erinevusena arvesse käände- ja pöörde- ja muude grammatiliste sõnalõppude erinevusi. Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks eristatavuse eesmärgil kajastada ettevõtte põhitegevust (nt toodetav kaup, teenused), äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid. 1.3 Ärinime kontrollimine Teil on võimalik soovitava nime eristatavust kontrollida. Seda saate teha äriregistri teabesüsteemis, kus otsingutulemustes võrreldakse uut nime registrissekantutega. Otsuse ärinime eristatavuse ja sobivuse üle teeb registrit pidav kohus. 1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana
kasu teenimine. 69. Mida tähendab, et on võimalik asutada osaühing ilma osakapitali sissemakseid tegemata? Osaühingut saab asutada ka ilma osakapitali sissemakseta tingimusel, et ühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Osakapitali sisse maksmata saab asutada osaühingu üksnes füüsiline isik või mitu füüsilist isikut. Osaühingu sissemakseta asutamine ei vabasta osanikke siiski sissemaksu tegemisest. Sissemakse tuleb teha pärast osaühingu asutamist. 70. Kellele makstakse dividende? Dividende makstakse äriühingu omanikele ehk osanikele või aktsionäridele. Dividende saab maksta ainult kasumiga ettevõte. 71. Mis on frantsiis? Frantsiis on frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaheline pikaajaline leping, mis lubab frantsiisivõtjal vastava tasu eest kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust. 72
9/10 kõigist häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühehäälsuse nõuet. Otsuse poolt peavad hääletama aktsionärid, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi muudetakse. Aktsiate liigiga seotud õiguste muutmisest teatab juhatus viivitamatult kirjalikult kõigile nimeliste aktsiate omanikele. Esitajaaktsiate õiguste muutmisel tuleb vastav teade avaldada käesoleva seadustiku §-s 288 nimetatud väljaandes.8 Suhted Aktsionäre või osanikke tuleb värdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Niisugune võrdsekohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks. Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate või osade erinevusest. Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist
Ettevõttel on asutamisel osanikud Ingrid Koitla ja Mall Alamets. 4 Eriõigused: Kuna tegemist on väikese vaid kahele osanikule kuuluva ettevõttega, siis igapäevastes otsustes on osanikud võrdsed. Enamusosalus tuleb päevakorrale alles osaühingu olulist laiendamist või likvideerimist puudutavates küsimustes. Osakapitali suuruseks on 400000-. . Osanikke on kaks ja nende vastutus põhineb kapitaliosaga ühingus. Osakud jagunevad võrdsed osanike vahel, mis on toodu alljärgnevas tabelis Tabel 1. Osanike andmed ja osakapitalijaotus Osanik, elukoht Osade suurus, kr Häälte arv Osatähtsus osakapitalis, % Ingrid Koitla Mai 8-59, Pärnu 199 425 1 50% Mall Alamets
vastu võttes nii kvoorumi kui ka hääletamise nõudeid. OÜ Z esitas hagile vastuväite, milles leidis, et kuivõrd ühele ühisosanikule oli osanike koosoleku toimumisest teavitatud, siis oli osanike koosolek kokku kutsutud kooskõlas seaduse nõuetega. Samuti olid täidetud nii kvoorumi kui ka hääletamise nõuded, kuivõrd üks osa ühine omaja oli koosolekul esindatud. Kuidas peab kohus Tamme hagi lahendama? Äriühing oli sellest teadlik. Pt 174.4 kui kõiki osanikke ei ole teadvustatud ei ole koosolek ametlik, koosoleku kokkukutsumiskorda on rikutud ja kõik vastuvõetud otsused on tühised. p172 lg4 - üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kuna ei ole teavitatud kõiki osapooli. Koosoleku kokkukutsumise kord on rikutud => otsused on tühised. p165 7. OÜ Tarantel osanik A asutas OÜ Linnulennult ning andis sellele mitterahalise sissemakse esemena üle temale OÜ Tarantel kuulunud osa. OÜ Linnulennul võõrandas osa kahe nädala pärast B- le
Raamatupidamise tundmine annab konkurentsieelise tööjüuturul, oskuse kontrollida raamatupidamises toimuvat, osata näha võimalikke seoseid teiste erialavaldkondadega. 1 5. Finantsaarvestuse mõiste ja selle põhilised tunnusjooned Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt. Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: Andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik
Poola naftafirma PKN Orlen omandas varem Vene gigandile Jukos kuulunud osaluse Mazeikiai naftatöötlemistehases, mis varustab ka Eestit. Ignalina uue tuumajaama ehituse ettevalmistus on kulgenud eeskujulikult ja avalike vastuoludeta. Eile jäi Eesti Energia juht Sandor Liive kommentaarideks kättesaamatuks. Eesti Energia pressiesindaja ütles ainult nii palju, et tegu on Leedu poliitikute ja ametnike arusaamatusega. Vajalik konsensus «Meil on lepingud selle kohta, kuidas uusi osanikke kaasata,» kinnitas Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak. «Energiafirmad ametlikke seisukohti vahetanud ei ole.» Kui Baltimaade riiklikud energiakompaniid alustasid selle aasta märtsis Ignalina tuumajaama ehituse ettevalmistustöid, eelnes sellele kolme peaministri ühisavaldus, milles nad kinnitasid, et kõik otsused tehakse konsensuslikult. Eesti asjatundjad ei teinud saladust, et konsensuse nõudega püüdis Eesti end kaitsta Leedu ettearvamatute otsuste eest. Uus reaktor
Näpuga tuleb järge pidada, muidu on sitasti. Päevakord alati juurde ja otsuse eelnõu. Ei pea saatma tähitud kirjana, võib ka kodulehel vms. Osanik peab saama kätte üldkoosoleku kutse. Põhikirja muutmiseks peab olema poolt 2/3. Kui otsustatakse osaniku kohta käivad küsimused, siis osanik ise hääletada ei saa. Kui ühele osanikule ei meeldi üldkoosoleku otsus, siis võib pöörduda kohtusse. Osanikke nimekirja peab juhatus. Kui OÜ on registreeritud väärtpaberite keskregistris, siis peab nimekirja keskregister. AS-id peavad olema keskregistris. Juhatuse liikme leping on tsiviilõiguslik leping, mitte tööõiguslik. Teda võib tagasi kutsuda igal ajal. Omanik võib teha seda igal ajal. Osakapitali vähendamine: peab teavitama võlausaldajaid. kui vähendatakse lihtsustatud korras, siis ei pea teavitama. See on lubatud ainult siis, kui kahjum on. Kahjumi katteks. AKTSIASELTS
notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut (ÄS §149 lg 2). ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellise osanike
aastal). Varade selline jaotumine on väga halb, sest kui põhivarad ületavad 80% bilansimahust, siis on ettevõte võtnud suured riskid ja jätkusuutlikkus on ohus. 2010. aastal on olukord vaid veidi paranenud ning uus varade suhe on vastavalt 95,2% ja 4,8%. Omakapitali ja võõrkapitali suhe on vastavalt 5,6% ja 94,4% (2009. aastal). Selline suhe on väga halb. Kiiremas korras peaks ettevõte suurendama oma omakapitali või maksma ära laene. Võõrkapitali nii suur osakaal paneb osanikke muretsema ja võib tekkida oht ennast ,,lõhki" laenata. 2010. aastal on omakapitali ja võõrkapitali suhe paranenud vaid mõne protsendi võrra uus omakapital on 6,4% ja võõrkapital 93,6%. Kohustustest 47,9% (2010. aastal) moodustavad pikaajalised kohustused ning lisaks on 32,2% lühiajalistest kohustustest laenukohustuste all, mis näitab, et firma kohustustest ligikaudu 80% moodustavad ainult laenud, lisaks on muidugi veel võlad.
Küll hoitakse osa võõrandamislepingute ärakirju äritoimikus, millega igaühel on võimalik tutvuda. Võõrandamislepingu ärakirja saatmisega äriregistrile informeeritakse registrit üksnes võõrandamistehingu tegemisest. Kui osa võõrandamisega kaasneb juhatuse liikmete, põhikirja vm muutus, tuleb esitada äriregistrile eraldi kandeavaldus koos asjaomaste dokumentidega. Osanik Osaühingu ja osaniku vahelised suhted, osaniku õigused Osaniku ja osaühingu suhete aluseks on baasnorm - osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1). Niisugune võrdse kohtlemise põhimõte on suhete korraldamisel eelduseks. Ühtesid osanikke ei saa eelistada võrdsetel asjaoludel teistele osanikele. Osaühingu vara ei kuulu osanikele kaasomandiõiguse alusel, osaühingu vara kuulub osaühingule. Osanikele kuuluvad seadusest ja põhikirjast tulenevad osaniku õigused. Osaniku õigused
FIE PUUDUSED: - RISK- vastutab kogu oma isikliku varaga - kapitali piiratus ( puudub mastaabiefekt) - juhtimis- ja äritegemise oskuste puudumine - ettevõtjal suur töökoormus Täisühing · Äriühing, milles kaks või enam osanikku (kas füüsiline või juriidiline isik) tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. - tegutsemise aluseks ühinguleping - osanikud teevad (võrdseid ) sissemakseid - osanikke koheldakse võrdsetel alustel võrdselt - kõigil osanikel õigus ja kohustus osaleda juhtimises - lõpetamine likvideerimismenetlusega Täisühing EELISED: - jagatud vastutus (kõik osanikud) - lihtne organisatsioon - pole miinimumkapitali nõuet - kasumit lihtne kaasata Täisühing PUUDUSED: - piiramatu vastutus, s.t. et osanikud *osalevad kahjumi katmises *vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga - aeglasem otsustusprotsess - ühingu lühike eluiga ( seotud osanikega)
kokku rohkem kui poole osakapitalist (ÄS § 143 lg 3). Seadus annab võimaluse asutada osaühing ka ühel isikul. Aktsionäri osalust aktsiaseltsi varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust osaühingu varas iseloomustab osa. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud otsused ( ÄS § 226). Aktsionäre või osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS §-d 154 lg 1 ja 272). Niisugune võrdse kohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks. Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride ja osanike õigustes tuleneda ainult mneile kuuluvate aktsiade või osade erinevusest. Osaühingul peab olema audiitor, kui osaühingu osakapitaal on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga (ÄS § 190 lg 1).
dividende. VIII Osaühing 27. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 100 krooni annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. VUTT: ÄS § 154 lg 1: osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt ÄS § 169 lg 1: osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega- hääl on seotud osaga. o st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti o siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka
dividende. VIII Osaühing 27. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 100 krooni annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. VUTT: ÄS § 154 lg 1: osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt ÄS § 169 lg 1: osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega- hääl on seotud osaga. o st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti o siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka
hüve ja eelistatavamalt suurem. Selline on siis üks õigluse vorm. 4. Ülejäänu on korraldav õiglus, mis esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See on eelnevast teist liiki õiglus, sest vastavalt eelöeldule peab ühisvahendeid jaotav õiglus lähtuma alati põhimõttelisest vastavusest (kui leiab aset jaotamine ühise vara alusel, siis sama põhimõtte järgi, mis osanikke vastavalt panustele üksteisega seob, sellisele õiglasele jaotamisele vastupidine on ebaõiglane ja on põhimõttelise vastavusega vastuolus). See, mis vastastikustes tehingutes on õiglane, on ka võrdne ja ebaõiglane on ebavõrdne, aga seda mitte eeltoodud vastavuse järgi, vaid aritmeetiliselt181. Pole ju vahet, kas korralik inimene nööris kõlvatut või kõlvatu korralikku või kas abielu rikkus korralik või kõlvatu inimene. Seadus
kiirtoitlustus hiina restoran, mille ruumideks on söögisaal, köök, laoruum, abiruum, personali garderoob ja tualettruum. Hangitud on suur osa sisseseadest, koheselt on võimalik leida ka töötajad. Omandivormiks on eraomand. Äriühingu tüüp on osaühing, osakapitali suurusega 40 000.- EEK. Firma asutajaks on ettevõtte juhataja st. autor. Edaspidi on võimalik osakapitali suurendamisega kaasata ka teisi osanikke, näiteks ka oma firma töötajaid. Esialgu on plaanis, et juhataja säilitab kontrollpaki, isegi kui peaks osutuma võimalikuks osakapitali suurendada. Pärnus, Aia tn 1, büroohoone (Lääne- Eesti Regiooni Politsei prefektuuri kõrval). Koht on soodne, kuna Pikk tänav kõrval on väga elava liiklusega ja oskuslik välireklaam võib ligi tõmmata ka juhuslikke möödujaid. 3 3. JUHTKOND JA PERSONAL Tabel 1
erakond vmt ja siis edasi tegutseda. Liikmeid peab olema vähemalt 2 a.i. MtüS a.ii. Eriseadus + MtüS (nt erakonnad) 3) Sihtasutused a. Peamine seadus Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad võivad nõukogu ametikohtade üle vmt. tema mõiste on kõige ebamäärasem, ni et kui asutatav asi ei ole ei ühte ega teist, siis kõige tõenäolisemalt on ta sihtasutus (nt TÜ Kliinikum). 3.3
Liikmeid peab olema vähemalt 2 i. MtüS ii. Eriseadus + MtüS (nt erakonnad) 3) Sihtasutused a. Peamine seadus – Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad võivad nõukogu ametikohtade üle vmt. tema mõiste on kõige ebamäärasem, ni et kui asutatav asi ei ole ei ühte ega teist, siis kõige tõenäolisemalt on ta sihtasutus (nt TÜ
· Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4); · Osadest tulenev häältearv peab vastama osa nimiväärtusele (ÄS § 169 lg 1) imperatiivne norm; · Osaga või osanikuga saab siduda eriõigusi (ÄS § 139 lg 5) osaga seotud õigused lähevad üle osa omandajale, osanikuga seotud õigused mitte. Eriõigused kehtivad osaühingu suhtes vaid juhul, kui need on kantud põhikirja; · Osa võib olla ühisomandis; · Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1) kõrvalekaldumine kõikide osanike või diskrimineeritava osaniku nõusolekul. 5.11.1. Osaniku õigused · Õigus osaleda osaühingu juhtimises; · Teabeõigus (ÄS § 166 lg 1); · Õigus saada osa osaühingu teenitud kasumist reeglina vastavalt osa nimiväärtusele, kuid põhikirjas võib ette näha erinevad dividendiõigused teatud osade või osanike suhtes (ÄS § 139 lg1 p 5 ja § 157 lg 2).;
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Sihtasutuse peamine erinevus äriühingutest ja MTÜdsest seisneb selles, et sihtasutusel pole ei osanikke, aktsionäre ega liikmeid ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamise jaoks. Asutajatel ei pruugi olla sihtasutusega hiljem enam suurt pistmist. Sihtasutust kasutatakse palju valdkondades, mis ei lähe selle olemusega kokku. Selle mõiste on kõige ebamäärasem. Nt. mis õiguslik organ on TÜ Kliinikum? sihtasutus; asutajad: TÜ, linn ja riik. Testamendiga võib asutada sihtasutuse, nt. võib pärandaja moodustada eluajal sihtasutuse, siis
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Sihtasutuse peamine erinevus äriühingutest ja MTÜdsest seisneb selles, et sihtasutusel pole ei osanikke, aktsionäre ega liikmeid ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamise jaoks. Asutajatel ei pruugi olla sihtasutusega hiljem enam suurt pistmist. Sihtasutust kasutatakse palju valdkondades, mis ei lähe selle olemusega kokku. Selle mõiste on kõige ebamäärasem. Nt. mis õiguslik organ on TÜ Kliinikum? – sihtasutus; asutajad: TÜ, linn ja riik. Testamendiga võib asutada sihtasutuse, nt
tähtaeg on 3 kuud) ja kui avaldusi on mitmeid, neid liidetakse kõik aktsionärid, kelle aktsiad 35 üle võetakse, osalevad menetluses, isegi kui nad ei esita neid avaldusi KÕIK. Otsus kehtib ka KÕIGI aktsionäride suhtes. § 610 lg 5 kohaldub alati. Selle ekpertiisi järgi tehakse ka lahend. 29.10.2007 OSAÜHING Reeglistik tugineb AS-i reeglitele. Eeldus osanikke on väga vähe. Sellest ka ERINEVUS Asist. See on suletud ühing. Peamised erinevused regulatsiooni ebatäiuslikkus kohati. See võib tähendada, et me anname inimestele võimalusi kokkulepeteks või kui kokkuleppeid pole, siis kohaldame AS-i norme (ka teiste üingute norme). Juhtimine on lihtsam. Valdav ühingu vorm on see. Selle reglatsiooni tundmine on kõige olulisem. ASUTAMINE Pole eriti vahet Asiga üldkorra juures. NB! Osaühingu juures kehtib ka kiirmenetluse kord.
Seega ei tohtinud ka C hääletada. A on ka OÜ B ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning OÜ C ainus juhatuse liige. Ehk siis OÜ B eest annab hääli ka A (kes on XY ühingu juhatuse liikmeks), seega jällegi osaniku ja juhatuse liikme isik kattuvad. Kui analoogia korras on võimalik kasutada ÄS § 177 lg-t 1 ka siinpuhul, siis peaks ka B hääleõigust piirama. C-ga on olukord veelgi keerulisem, sest kuigi A on C ainus juhatuse liige ehk siis isik, kes C-d esindab, siis tõenäoliselt osanikke on seal veel, seega ei lähtuks ta vaid enda huvist. Iseenesest võib argumenteerida, et ka C hääleõigust saaks piirata. Kui B ja C häält, mitte lugeda, siis oleks olukord, kus on 30 häält (D ja E) poolt ning 0 häält vastu. Asendada otsuse sisu kohtulahendiga – nii teha ei saa. Probleem tekib kohtulahendi kehtivusega, kuna see kehtib kõikide osanike suhtes sõltumata sellest, kas nad selle otsuse tegemisel osalesid või mitte
o tulundusühistu suunatud oma liikmete huvide soodustamisele läbi ühise majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad 18 · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul. § 84. Äriregistrisse kantavad andmed Äriregistrisse kantakse: 1) täisühingu ärinimi; 2) täisühingu asukoht ja aadress; 3) täisühingu majandusaasta algus ja lõpp; 4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid; 5) täisühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt; 6) muud seaduses ettenähtud andmed. § 85. Osanike võrdsus Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. § 86. Sissemaksed (1) Osanikud peavad tegema sissemaksed, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga. (2) Sissemaksed on võrdsed, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (3) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine
Ta peab seda tegema ainult suuremate sissemaksete korral. See muudab osaühingu asutamise kiiremaks. Asutamisprotseduur 1) Sõlmitakse asutamisleping. Peab olema notariaalselt tõestatud. 2) Tasutakse osade eest. Tasuda saab rahaga või mitterahalise sissemaksega. 3) Esitatakse avaldus osaühingu kandmiseks äriregistrisse. 11. Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine? Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt osa nimiväärtusele. Osaniku põhiline õigus on teabe saamise õigus - osanikul on õigus tutvuda kõikide osaühingu dokumentidega. Osaühingut juhib osanike koosolek, kui seda vaja on. Koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest (rohkem kui 50% osanikest). Otsuste üle hääletatakse ka kirja teel
annaabi.ee 
