Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meelis Milder (0)

1 Hindamata
Punktid
 

...... KESKKOOL


 
 
 
 
 

MEELIS MILDER


Referaat 
 
 
 
  

Õpilane: ..

Juhendaja : ..


.. 2009

Sisukord 


Sisukord …………………………….………………………………….2
Sissejuhatus………………………….………………………………….3
Meelis ja Baltika Grupp……………….………………………………..4
 Minu äri kümme käsku…………….…………………………………..5
Meelis Milder pereisana…………….…………………………...……..6
Kasutatud materjal……………….…………………………………….7
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Sissejuhatus

Meelis Milder on üks Eesti tippärimehi, kes on Baltika Group juhatuse esimees. Milder on märkimisväärne abikaasa ja isa kes on läbi löönud nii Eestis kui ka osaliselt Euroopas. Nimelt on Baltica laienenud Kesk- ja Ida-Euroopassse. Meelise suureks abiks firma juhtimisel on tema naine Maire Milder.
  • Sündinud 5. aprillil 1958 Pärnus
  • Abielus, tütar Maria Johanna
  • Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala
  • 1991. aastast ASi Baltika juhatuse esimees
  • Tartu Ülikooli kuratooriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse, ASi Eesti Ehitus nõukogu, ASi Tallinna Kaubamaja nõukogu ja ASi Helmes nõukogu liige
  • ASi Baltika üks suuremaid osanikke
  • Hobideks tennis , mäesuusatamine, lugemine ja ulmefilmid

“Sa ei saa hea juht olla, kui sa pole vähemalt korra kahjumis olnud.” Nii arvab Meelis Milder
Meelis ja Baltika Grupp
Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel . Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tootmise ja jaekaubanduse ning võimaldab pakkuda uusi moerõivaid igal nädalal. Baltikal on viimasel ajal väga hästi läinud: algusaegadest peale on firma käive kasvanud 100 korda ja see ületas 2007 aastal miljardi krooni piiri.
Olles aastast 1991 Baltika Grupi juhatuse esimees, on ta viinud ellu pöörase plaani – teha ettevõttest rahvusvaheline kontsern. Nii ongi Baltika Grupi kaubamärkide (Montoni, Ivo Nikkolo, Baltmani ja Mosaici) tooted müügil seitsmes riigis ning üle 120 firmapoes Kesk- ja Ida Euroopas
Minu äri kümme käsku
Tee seda tööd, mis sulle meeldib: Niikaua , kui üks amet pakub põnevat karjääri, võimalust areneda ja ennast hästi tunda, pole mõtet seda vahetada.
Tee endale täpselt selgeks oma ärivaldkond: Ehita ärimudel ja otsusta, miks just sinu ettevõte peab olema edukas.
Ole valmis pidevalt õppima ja arenema, aktsepteeri katsetamist ja vigu: Tee vigadest endale õppetunnid. See tuleb kasuks, kui oled üle elanud mõne raskema perioodi oma ettevõttes – see arendab.
Sinu meeskond on sinu edu: Juhiks olemise põhitarkus on oma meeskonna loomine ja arendamine.
Juhi inimesi, mitte protsesse: Lihtne öelda, keerulisem teha. Peab olema järjekindel. Kui sa lähed detaili kallale ja lahendad kellegi eest olukorra üks kord ja ka teist korda, siis see inimene, kelle ülesanne see on, arvabki, et see on sinu teha.
Püüa ületada ootusi, sea kõrgeid eesmärke, loo motivatsiooniskeemid, mis seda toetavad: Kõrge eesmärgi väike alatäitmine on parem kui keskpärase eesmärgi ületamine.
Ehita oma organisatsioon üles väärtustele:Kõige õigem on luua oma organisatsioon sarnastele väärtustele toetudes. Ausus on väga tähtis, igas mõttes – pakkumistes, kokkulepetes, inimsuhetes. Aus konkurents on samuti oluline. 
Usalda: Väärtushoiakute- ja inimestekeskset ettevõtet ei ole võimalik juhtida ilma usaldamiseta. Väga oluline põhimõte on ausus, ka lojaalsus, nagu juba öeldud.
Kontrolli: Neid tegevusi ja kokkuleppeid, mis viivad ettevõtet edasi, on ju palju. Juhi ülesanne on jälgida tervikut ja seda, et seotud protsessid toimiksid.
Väljaspool sinu äri on ka maailm – ära võta oma äri surmtõsiselt: Töötamist ja juhiks olemist ei pea surmtõsiselt võtma. Mõnikord on küll tahtmine öelda, et olge nüüd, see ei ole taplus ja siin ei ole küsimus ellujäämises või hävingus – me tahame lihtsalt ära proovida, milleks me suutelised oleme. Ja kui ka peaks halvasti minema, siis võid ikkagi endale ja teistele hiljem öelda, et sa vähemalt proovisid!
Meelis Milder pereisana
Meelis Milder on olnud abielus Maire Milderiga juba 28 aastat. Meelisele ja Mairele kuulub suur osa Baltika äriimpeeriumist. Milderid on riikliku tähtsusega äriperekond. Leidub ju iga endast lugupidava eestlase kapis mõni rõivaese sildiga Monton , Mosaic, Baltman või Ivo Nikkolo. Meelis Milder peab ennast väga perekeskseks inimeseks . “Teeme tööst vabal ajal põhimõtteliselt kõik asjad koos.” “Reisime palju ja veedame võimalikult palju aega meie teistes kodudes Pärnus Seedri tänavas ja Pühajärve ääres.” Kodus äriasju ei aeta. Baltika on Milderite elu, perekonna neljas liige. Milderitele kuulub piisavalt palju, et olla motiveeritud. Perekond Milder on hetkel suurim aktsionär ja nad on firmasse investeerinud ka oma isikliku elu. Milderite pere sai järelkasvu 1999 aastal, kui Maire oli 40 aastane. Perekonna ainus laps on Maria Johanna, kes käib neljandas klassis ja tahab saada Montoni disaineriks. Abikaasa Maire Milderi sõnul on Meelis tütrele väga hea eeskuju ja samas mõnus semu .
Kasutatud materjal
Ajakiri “Kroonika” 15.sept 2009 http://director.ee/artikkel/1179 http://www.epl.ee/artikkel/424712 http://www.baltikagroup.com/
7
Vasakule Paremale
Meelis Milder #1 Meelis Milder #2 Meelis Milder #3 Meelis Milder #4 Meelis Milder #5 Meelis Milder #6 Meelis Milder #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mait assa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun