Artikli analüüs 12A 1.10.2012 Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks
Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel USA's T.E.E.N.S. 2 programmi raames läbiviidud uurimise põhjal, kus osalisteks olid 11-18 aastased ülekaalulised noorukid, tulid välja mitmed huvitavad faktid. Nimelt 56% osalistest olid kogenud kaaluga seonduvat narrimist ja 30% olid kogenud mingisugust traumat tüüpi. Trauma tüüpidena olid mainitud: autoõnnetused, vägivaldsed peresuhted, vägivald naabruskonnas ja armastatu surm. 38% osalenutest olid saanud eelnevalt vaimse tervise ravi ja 22% väitsid olevat eelnevalt mõelnud suitsiidseid ideid. 69% osalenutest kannatasid meditsiiniliste probleemide all, kusjuures nimetatud oli: allergiad, astma, suhkrutõbi, seljavalud, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire. Takistused harjutustel osalemisel: 16% osalenutest ei omanuid takistusi harjutustel osalemisel. Ülejäänute poolt toodi välja järgmisi põhjusi: meditsiinilised probleemid, motivatsiooni-
KODUNE ÜLESANNE NR. 5 IFI7041 Mart Rosin Euroopa Sotsiaaluuringu raames 2008 aastal läbiviidud uuringu andmestiku faili nr 5. Eesti andmete põhjal. 1. a) Kõrgeim omandatud haridustase b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi
Viited juurde. Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt. Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks.1 Pagulasi peljatakse varasemast vähem. okku 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis oli arvas sama 63% vastanutest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, eelmisel aastal pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%. 2 1 http://www.err.ee/603090/eesti-elanikud-suhtuvad-pagulastesse-varasemast- sallivamalt-ja-noudlikumalt 2 https://sputnik-news.ee/news/20161206/4111209/eest-elanike-suhtumine- pagulastesse-paranenud.html
(U.S. National Academy of Science) liikmete hulgas on usk jumalasse või hauatagusesse ellu väga madal ainult 7% uskus isikulist Jumalat võrreldes USA keskmisega, mis on 85%. 2009. aasta alguses uuringuagentuuri Gallupi poolt läbiviidud küsitluses 143 riigi hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele ,,Kas religioon mängib teie igapäeva elus olulist rolli?" vastas Eestis positiivselt vaid 14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks
Vaesuse leevendamiseks tööealises elanikonnas on käivitatud mitmeid erinevaid projekte. Eesti Töötukassa poolt makstakse töötutoetust ja töökindlustushüvitist, mis toetavad inumest uue töökoha otsimise perioodil. Samas on võimalik läbida Eesti Töötukassa poolt pakutavaid koolitusi, koolituskulud hüvitatakse. Veel pakub töötukassa karijääri nõustamise teenust. Töötukassa hiljutine nõustamisteenuste analüüs näitas, et 62 protsenti töötukassa nõustamisteenustel osalenutest on järgneva aasta jooksul suundunud edasi teistele töö 14 leidmist toetavatele teenustele. Lühemat või pikemat aega on aasta kestel pärast teenusel osalemist töötanud ligi pooled osalenutest.(Liiva, S. Postimees 2015) Analüüsis vaadeldi psühholoogilisel nõustamisel, psühholoogilisel nõustamisel sõltuvushäirete korral ja võlanõustamisel osalenud töötute tausta ning nende käekäiku
Venemaale. Peale kultuuriliste ja majanduslike eelduste on ka poliitilised eeldused, mis hakkasid kujunema 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid ärevatel hetkedel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes. Autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud seltskond tulevasele Eesti armeele. Kokkuvõttes oli siin nii üht kui teist. Tänu nendele sündmustele oli eestlastel võimalik täielikult iseseisvuda ja esimest korda ajaloos loodi Eesti Vabariik.
Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Kapitalinõuded: osakapitali suurendamine - täiendavate sissemaksetega; sissemakseteta (fondiemissioon). Vähendamine - osade nimiväärtuse vähendamisega, osade tühistamisega, vähendamine väljamaksetega. Lõpetamine:osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest. / Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus ja lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. AS Asutamine: Aktsiaseltsi vorm on mõeldud suurematele ettevõtetele, kus on palju omanikke või töötajaid. Või kus omanikud on igapäevasest juhtimisest eemal. Potentsiaalse börsiettevõtte puhul on aktsiaseltsi vorm ainuvõimalik. Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist tuleb aktsiad registreerida Eesti Väärtpaberikeskuses
5* lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud
palju nad palka teenida tahavad ning kuhu nad edasi õppima minna soovivad.Kokku osales uurimistöös 42 inimest neist suurema osakaalu moodustasid naised neid oli 29 (69%) ja mehi oli 13 (31%). Mõlemalt osapoolelt saime erinevaid ja väga huvitavaid vastuseid. Hüpoteesiks arvasime, et enamus õpilasi soovib edasi ülikooli õppima minna, et teenida paremat palka. Küsitlus tulemuste analüüs 1.1. Kes planeerivad edasi õppida, kuhu ja mis eriala? Uurimistöös osalenutest 22% ei olnud veel otsustanud, kas tahavad edasi õppima minna, 26% vastanutest pigem tahavad edasi õppima minna ning 52% õpilastest ei soovi õpinguid kõrgkoolis või kutsekoolis jätkata. Edasi õppima taheti minna õppima koolidesse üle Eesti, kuid nendest suurem osa küsitletavaid tahtsid minna Tartu Ülikooli, neid oli 14. Samapalju küsitletavaist polnud veel planeerinud kuhu edasi õppima minna, oli ka neid kes seadsid kõrgema eesmärgi ja
alguses: võim valla tasandil oli juba 19. saj. eestlaste käes, 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid riskantsetel momentidel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes (nii saadi oma maa haldamiseks vajalikke kogemusi), baltisakslaste mõju kitsendamine I maailmasõja alguses autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud kaader tulevasele Eesti armeele. Nikolai II troonist loobumise ja Romanovite monarhia kokkuvarisemise järel 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Määrates Eesti kubermangukomissariks Jaan Poska, andis uus keskvalitsus kohaliku administratsiooni üle eesti poliitikutele. Eestlaste 1905. aastast alates
Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks. Üle poole uurimuses osalenutest nimetas enda kõneldavat kohalikku keelt võro keeleks. Artiklis kasutatakse kõigi küsitluses esinevate keelekujude üldnimetusena mõistet lõunaeesti keel. 3. Lõunaeesti keele kasutussagedus Lõunaeesti keelt kõneleb mingil määral üle 80% vastanutest. Eristus tehti sünni- ja praeguse elukoha vahel. Kõige rohkem kõnelevad kohalikku keelt Võru maakonnas sündinud ja seal küsitluse hetkel elanud inimesed.
märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti, kuulutasid
Ja ei olnud ka kohta, kuhu neid matta. ,,Päevad on palavad ja laibad lamavad matmata. Me ei saa neid kõiki ära tuua, sest ei tea, kuhu neid panna." Kui ma üritan ennast mõelda sellisesse ümbruskonda, siis tulevad judinad peale. Nendel sõduritel, kes seda pealt nägid, pidi kindlasti raske olema. Seda enam, et järgmisel päeval võib ise seal nende asemel olla. Surnuna. Aga mis saaks siis, kui sõda läbi on? Mis on saanud sõjas osalenutest? ,,Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad." kõlab arvamus raamatus, mis võtab päris kenasti selle asja kokku. Sõtta läks terve Paul Bäumeri klass enda kooliõpetaja Kantoreki üleskutsel. Teose keskpaigas arutavad Paul, Müller ja Kropp, kui palju õpilasi oleks elus, kui sõda saaks järsku läbi. ,,Me arvutame: kahekümnest on seitse surnud, neli haavatud, üks hullumajas. Parimal juhul tuleks seega kaksteist kokku."
viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud. Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi. Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et jääme hädaolukorras abita. Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad teised toetused. „Eesti elanike seas 2008. aasta kevadel riigitunnetuse ja üldiste väärtushinnangute kohta tehtud uuringu tulemuste kohaselt leiab 74 protsenti uuringus osalenutest, et kõige olulisem korraliku kodaniku tunnus on maksta ausalt makse“ (Riigikogu, 2008). Kui inimesed oleksid rohkem teadlikud, kus nende raha leib rakendust, oleksid nad rohkem motiveeritud. Leian, et hea lahendus oleks, kui tulumaksust 19% läheks endiselt maksuameti arvele, aga 1 % ulatuses saaks inimene ise otsustda, millisele ministeeriumile ta selle annaks. Kui maksame õigeaegselt, saame selle eest riigilt hüvesid. Eesti riik jagab maksuraha
- kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga:
pidevalt vähendada Eesti sõltuvust Nõukogude Liidust. See ärritas Eesti Komitee poliitilisi jõude. 1991. aasta jaanuaris proovis NL kukutada Balti riikide seaduslikud valitsused. Vilniuses ja Riias oli inimohvreid. Maailma avalik arvamus mõistis Moskva teod hukka ning Venemaa president Boris Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Nõukogude juhtkond kuulutas välja referendumi NSV Liidu tuleviku kohta. Eestis kuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses 3.03.1991. enamik osalenutest hääletas iseseisvuse poolt. 1991 aasta suvel jõudsid enamik Nõukogude liiduvabariike (vä eesti läti leedu gruusia) kokkuleppele uue liidulepinu osas, mis jättis keskvõimudele napid volitused. See ei rahuldanud kremli juhtkonda ning 19. augustil 1991 korraldati Moskvas enne liidulepingule allakirjutamist sõjaväeline riigipöördekatse augustiputs. Selles osalesid tähtsamad NL ametimehed peale Gorbatsovi. Moskvas ja teistes linnades toodi tankid tänavatele
peetud aspekte - mugavus, ajakasu, valikuvõimalused jne. Teisisõnu ei oma suurt mõju üksikud aspektid vaid nende koosmõju terviklikkus. Ülevaade huvitavatest tulemustest: · vastupidiselt varasemalt läbi viidud uuringute (2009, 2010) tulemustele ei suutnud käesolev uuring tõestada finantsidega seotud riskide mõju toidukaupade ostmisele 4 internetist. Eeldatavaks põhjuseks peeti seda, et 70.4% osalenutest omasid kõrgharidust ning seetõttu pidid olema paremini teadlikud internetis teostatud ostudega kaasnevatest turvariskidest ning nende vältimise viisidest (TAC; tehingu autoriseerimise kohustus). · Mõnevõrra üllatavaks peeti ka tulemust, kus ajaga seotud riskid ei mõjutanud tarbijate hoiakuid internetist tehtavatasse ostudesse. Tegemist oli 2009. aastal läbi viidud uuringust erineva tulemusega. Ühe põhjusena toodi välja arvamus, et ajaga on tarbijate
puudumine on ka peamised põhjused, miks mõned inimesed kilekotist loobuda ei taha. Keelustamist pooldaks Emori tehtud uuringu järgi 65 protsenti elanikest, aga seda vaid juhul, kui on olemas kilekoti aseaineks sobivad head alternatiivid. Täielikku keelustamist pooldas 14 protsenti vastanutest. (Mägi 2015) Kuigi teadlikkus kilekottide kahjulikkusest on suur - väga ohtlikuks või pigem ohtlikuks peab kilekotte 87 protsenti uuringus osalenutest, ei näita nende kasutamise numbrid positiivset suunda. Keskmiselt ostab iga eestimaalane 1,5 suurt kilekotti nädalas, mis teeb nende kasutamise koguarvu kokkuvõttes väga suureks. Väiksete läbipaistvate kilekottide kasutamine on hirmuäratavalt suur – iga nädal leiavad väiksed kilekotid tee 94 protsendi Eesti elanike koju. Enimlevinud põhjuseks, miks kilekotte kahjulikuks peeti, oli nende võimatu lagunemine looduses. (Mägi 2015)
uuringuid ja katsetusi kui kunagi varem. See valdkond on saanud väga populaarseks, vastavasisulised raamatud ja ajakirjaartiklid on turu üle ujutanud.Paljud organisatsioonid on korraldanud kehtestamiskursusi ja ülikoolidest on teateid, et sellealasele loengutele tuleb kõige rohkem kuulajaid. Kehtestamistreening (KT) köidab inimesi ennekõike oma efektiivsusega. Nii näitas Missouri Ülikoolis tehtud uuring, et 85% nende ensekehtestamisprogrammides osalenutest kogesid oma elus KT st tingitud muutusi.Sama suur hulk osavõtjaid teatas, et kursuse lõpus möödunud 6 18 kuu joksul õnnestus neil omandatud oskusi säilitada või edasi arendada.KT populaarsuse peapõhjusi on aga siiski kasutatavate meetodite praktikisus. Suuren jagu inimesi leiab, et neid on võimalik kohe ellu rakendada ja on selles ka küllaltki edukad. 7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg
Tabelite koostamiseks kasutati MS Excel tabelarvutusprogrammi. Küsimustikule vastati kümnepallisüsteemis, kui ka valik vastustega. 7 3.Tulemused ja arutelu Uuring toimus 16-19 aastaste meesterahvaste seas. (Joonis 1.1) Joonis 1.1 Enamjaolt tegelevad kõik mingi spordialaga ja väga meeldiv oli näha ka, et tantsuga tegeleb 14% küsimustikus osalenutest. (Joonis 2.1) Joonis 2.1 8 Subjektiivne enesehinnang tantsulisuses oli äärmusest äärmuseni. Mõningad individuaalid arvasid endast vähe sellel alal ja hindasid enese tantsulisuseks 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim) 1-2 enamjaolt, kuid oli ka individuaale kes arvasid et tants pole
Jah Ei 62% Joonis 7.2 Kas Te heidate magama ja ärkate harilikult kindlal kellaajal, ka nädalavahetustel? Unekvaliteedi tagamiseks on väga oluline minna magama ja ärgata kindlal kella ajal, sest kui keha harjub ära kindla une ajaga on lihtsam ärgata, samuti aitab see vältida unehäirete tekkimist. Diagrammi vaadates selgub, et rohkem kui pooled küsitluses osalenutest on endale seadnud kindla kellaaja nii magama minekuks kui ka ärkamiseks. (Joonis 7.2) 2 10% 7 33% Mitte kunagi Harva Sageli 12 57% Joonis 7.3 Kui tihti tunnete vajadust tukastada? Päevased uinakud rikuvad meie öise unekvaliteedi, see soodustab erinevate unehäirete
Inimeste puhul, kes olid suitsetamisest loobunud enne südamerabandust, oli suremise tõenäosus poole väiksem kui neil, kes suitsetamist jätkasid. Südamerabanduse saanud suitsetajatel peaks olema võimalik saada suitsetamisest loobumiseks vajalikku abi.( dr Yariv Gerber,Tel Avivi Ülikoolist.) Uuring kaasas 1521 üle 65-aastast inimest, keda oldi aastatel 1992 ja 1993 pärast südamerabandust Iisraeli kaheksas haiglas ravitud. 27 protsenti uuringus osalenutest polnud kunagi suitsetanud, 20 protsenti olid endised suitsetajad ning üle poolte suitsetasid rabanduse saamise ajal. Pärast haiglast väljasaamist püüdis enamik suitsetamisest loobuda ning neist 35 protsenti suutis järgneva 10-13 aasta vältel sellest hoiduda. Uuringuperioodi vältel suri palju patsiente. Risk oli suurim nende hulgas, kes jätkasid suitsetamist. Suitsetamine kahjustab mälu. Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas.
poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee;
Eelnimetatud tulemusi kirjeldavad ka lisades paiknevad diagrammid. ( Vt. Lisa 2 ja Lisa 3) 4. KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED JA JÄRELDUSED Töö tulemusi analüüsides selgus, et 67-st vastanust 39 on kuulnud muusikateraapiast. Sellest võib järeldada, et muusikateraapiast on kuuldud üpriski palju ning arvestades, et poiste ja tüdrukute osakaal oli enam-vähem võrdne, siis ei mängi sugu siinkohal ka erilist rolli. Muusikateraapia kasulikkusest annab aimu ka see, et ligi kolmveerand katses osalenutest arvavad, et sellega on efektiivne inimesi ravida. Väga positiivne on sealjuures asjaolu, et 35 inimest, mis on üle poole vastanuist, kasutaksid muusikateraapiat ka enda ravimiseks. Arvatavasti oleks nende inimeste arv veel suurem kui koolilaste üldine teadlikku selles valdkonnas oleks veel kõrgem. Selleks võiks koolides läbi viia muusikateraapiat tutvustavaid seminare. Muusikateraapiliste sugemetega seansi käigus tekkinud emotsioonidest said enim nimetatud rahustav ja rõõmustav
probleemidega toime tulemise meetodiks on probleemide eitamine ja vältimine. Teadlased tahtsid näha, kuidas selline käitumine tervist mõjutab. Teadlased uurisid 1842 täiskasvanut vanuses 33 kuni 84 aastat. Kaheksa päeva jooksul paluti katsealustel teada anda, kas nad osalesid mõnes tülis või kogesid olukorda, kus oleks võinud vaielda, aga milles nad otsustasid võitlemisest loobuda. Lisaks andsid katsealused neljal päeval süljeproove. 62 protsenti osalenutest oli uurimisperioodi jooksul mingil hetkel tülitsemist vältinud. 41 protsenti oli kellegagi vaielnud. 27 protsenti ei kogenud selle aja jooksul mingit pinget suhetes. Inimesed, kes suhetes pinget tajusid (nii need, kes vaidlusi vältisid, kui ka konflikti läinud inimesed), andsid rohkem teada negatiivsetest emotsioonidest nagu ärritus või viha, samuti füüsilistest sümptomitest nagu peapööritus või valu, kui need inimesed, kes kaheksa päeva jooksul pingelisse olukorda ei sattunud.
ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee;
arvas end tundvat midagi muud (Joonis 8). 79% energiajooke kasutavatest noortest tarbisid seda kord või vähem korda nädalas, 17% jõi energiajooke kaks korda nädalas ja üks vastanutest tarvitas energiajooke rohkem kui viis korda nädalas (Joonis 9). Pooled küsitluses osalenute seast ei teadnud energiajookide kahjulikkusest midagi. Teine pool väitis, et on kursis energiajookide võimaliku kahjuliku mõjuga (Joonis 10). Umbes kolmandiku küsitluses osalenutest pidas kõige olulisemaks info hankimise kohaks internetti ja veerand sai infot sõpradelt. Infoallikatena mainisid ajalehti/ajakirju 17% ja televisiooni/raadiot 15% küsitletutst. Vaid kümnendik vastanutest oli saanud energiajookide kohta infot vanematelt ja 3% vastanute teadmised pärinesid muudest allikatest. (Joonis 11) Joonis 1. Vanuseline koosseis 18 Joonis 2. Sooline koosseis Joonis 3
raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. OSAKAPITALI VÄHENDAMINE Osakapitali vähendamise otsus loetakse vastuvõetuks kui vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest on andnud oma hääle(kui põhikiri ei näe teisiti ette).Osakapitali vähendamine võib toimuda kas osakapitali tühistamise või osa nimiväärtuse vähendamise teel. Tühistamine toimub kas: · Proportsionaalselt - kõigi osanike väärtpaberikontodel olevate osa nimiväärtuse vähendamine teatud protsendi võrra proportsionaalselt tema omanduses oleva osa nimiväärtusele. · Suunatult - osakapitali vähendamine omaosade või kindlaks määratud osanike osa
- Postimees, 03.04.2010 Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 150 Eesti õpiraskustega laste seas läbi viidud küsitluse eesmärk on püüda ennetada koolist väljalangemist laste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu. Uuringu raames koostati ka mureõpilaste portree, mis iseloomustab suurt osa õpiraskustega lapsi. Esiteks torkas uuringu koostajatele silma poiste ülekaal - probleemsete õpilaste seas on poisse märksa sagedamini. Omane on ka sagedane koolide vahetamine - küsitluses osalenutest on 41 protsenti õppinud erinevates koolides. Õppimises mahajäämine ja halb õppeedukus pole kaugeltki ainsad probleemse õpilase mured. Siia lisanduvad ka konfliktsed suhted koolis ja kodus, koolikiusamine, madal enesehinnang jne. Laps on sageli konfliktide puntras, tal tekivad kergesti tülid ja vastasseisud koolis õpetajate ja klassikaaslastega, kodus pereliikmetega. Rahutu iseloom Valdaval osal - kahel kolmandikul probleemsetest õpilastest on nii-öelda veskikiviks
J oonis 14. Loen igapäev ajalehti Väitele: Käin korrapäraselt tundides, ma ei jäta tunde vahele vastas 3. klassi õpilastest 7% mitte kunagi, 39% mõnikord ja 54% sageli. 6. klassi õpilastest vastas 31% mitte kunagi, 8% mõnikord. 61% kuuendikest vastas sageli. 9. klassi õpilastest vastas mitte kunagi ja mõnikord võrdselt 7% ja ülejäänud 86% vastas sageli. (Vt joonis 15.) Enamus küsitluses osalenutest käivad regulaarselt koolitundides. 11 kolmanda klassi õpilast vastas, et käivad tundides mõnikord. Selle töö autor arvab, et see on tingitud tervisehädadest. Neli 6. klassi õpilast on märkinud, et nad ei käi kunagi korrapäraselt tunnis, mis autori hinnangul võib olla tingitud ealistest iseärasustest. 16 12
märgitud 55% küsitluslehtedest. Töö teoreetilises osas mainitud stiilidest ei kuulanud keegi ambienti ja souli. Isiklik lemmikbänd puudub 33% vastanud neidudest ja 43% poistest. Enim eelistatud bändid olid Tanel Padar & The Sun ja Black Eyed Peas poistel ja Avril Lavigne ning Akon tüdrukutel. 18 3.2 Lemmikartisti esinemised Küsitluse põhjal selgus, et oma lemmikbändi esinemisel pole käinud valdav osa (80%) küsitluses osalenutest. Täpsem info diagrammilt (joonis 3). Joonis 3. Esinemistel käimine Õpilased, kes polnud kunagi kontsertidel käinud põhjendasid oma teguviisi faktiga, et nende lemmikartistid pole kunagi Eestis käinud või on piletihind nende jaoks liiga kallis olnud. Välja toodi ka transpordiprobleemid ja ajapuudus. Selgus ka, et poisid on palju aktiivsemad kontsertitel osalejad; Ligikaudu 80% esinemistel käinud noortest olid meessoost.
· lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud
audiitor koguvara valitsemine. Audiitor kogu organiteks on üldkoosolek, juhatus, revisiooni komisjon, president ja järelevalve nõukogu. Organite valimise järjekord on 1. president juhatus revisiooni komisjon järelevalve nõukogu. Kõrgeimaks organiks on üldkoosolek kuhu kuuluvad kõik füüsilisest isikust audiitorid. Üldkoosoleks on pädev kui sellest võtab osa üle poole liikmetest ja otsus on vastu võetud kui poolt hääletavad vähemalt pooled osalenutest. Üldkoosoleku pädevusse kuulub: kinnitav audiitor kogu põhikirja, määrab juhatuse ja revisiooni liikmete arvu ja valib liikmed, kinnitav audiitor kogu majandus aasta eelarve ning aruande. Valib audiitorkogu esindajad audiitori kutsekomisjoni. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt korra aastas ja mitte hiljem kui kuue kuu jookus majandus aasta lõppemisest. Juhatus on alaliselt tegutsev organ, moodustatakse 7-11 liikmelised ning ta korraldab audiitorkogu jooksvat tegevust
On ka selliseid küsimusi, mida põhiseadus keelab referendumile panna. Siia kuulub riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida;
föderatsioonist. Bosnia serblastest elanikkonnaosa boikoteerib iseseisvusreferendumit, mille tulemust tunnustas ÜRO, ja kuulutab välja oma riigi. Enne seda korraldasid serblased oma referendumi, millel nad Bosnia iseseisvuse tagasi lükkasid. Sõjategevus laieneb. 1. märtsil toimunud referendumil Tsernogoorias küsiti vabariigi elanikelt, kas Tsernogooria peaks ka tulevikus säilitama liidu Serbiaga. Referendumi tulemuste põhjal toetab liitu ligi 60% referendumil osalenutest. Märtsis algasid serblaste ägedad lahingud moslemite vastu. Algas Bosnia sõda ning serblased võtavad piiramisrõngasse Bosnia pealinna Sarajevo. Serbia väeüksused alustavad muust rahvusest elanike süstemaatilist väljatõrjumist vallutatud aladelt. Serbia ja Montenegro teatavad uue Jugoslaavia loomisest, viimast keeldub aga rahvusvaheline üldsus tunnustamast. Samal ajal otsustas aga Euroopa Ühendus tunnustada hoopis Bosnia-Hertsegoviina iseseisvust, mis suurendas serblaste viha veelgi
4) Valib audiitorkogu esindajad kutsekomisjoni Korralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma vähemalt kord aastas, hiljemalt 6-kuu jooksul peale maj.aasta lõppu. Juhatus on alaliselt tegutsev organ ja moodustatakse 7-11 liikmelisena. Valitsemisaeg 3 aastat ja juhatuse liige ei tohi kuuluda revisjoni komisjoni ega järelevalvenõukogusse. Juhatuse koosolek ei ole avalik. Koosolek on pädev, kui osaleb üle poole liikmetest ja otsus on vastuvõetud, kui poolt hääletab üle poole osalenutest. Juhatuse pädevused: 1) Juhib audiitorkogu 2) Valitseb audiitorkogu vara 3) Koostab audiitoreksami programmi ning esitab rahandusministrile kinnitamiseks 4) Koostab ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks eelarve ja maj.aasta aruande 5) Korraldab raamatupidamise 6) Otsustab audiitori täiendavale eksamile saatmise ja määrab tähtaja 7) Otsustab audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise ja lõpetamise
äärmiselt lihtne struktuur, v.a polüfoonia, milles rakendatakse ülimalt raskeid võtteid. Muusika kõlab lihtsalt ning on seesmiselt hästi korrastatud. Joonis 19. Meeleolu muutused Arvo Pärdi loo "Für Alina" puhul Üllatavaks tulemuseks kujunes see, et kui autor pidas lugu ideaalseks lõõgastumis- ja rahunemislooks, siis rahulolu tundis kuulajatest ainult 7%, tervelt 58% kuulajatest muutis A. Pärdi teose kuulamine kurvaks, 12% katses osalenutest hoops ärevaks. Oli ka teistsuguseid tulemusi 2% kuulajatest tundis loo tagajärjel igatsust ja 5% tundis uimasust. Mitte ükski kuulajatest ei tundnud lugu kuulates heaolutunnet või rõõmu. 6.3. Meeleolu muutused Amon Amarth loo "Live for the kill" puhul Õpilased kuulasid ka lugu Amon Amarth Live for the kill. Lugu on metal'i lugu, seda iseloomustab sünge ja depressiivne meloodia. 30 Joonis 20
Kui pärast kõiki takistusi seadusemuudatus 1922. aasta novembris riigikogus hääletusele tuli, lükkas saadikute enamus selle tagasi. Seda hetke olid parempoolsed erakonnad koos Kristliku Rahvaerakonnaga oodanud, sest nüüd läks toosama seadusemuudatuse ettepanek rahvahääletusele. Algas järjekordne kihutustöö, sest seekord oli vaja koguda 250000 kodaniku toetus Rahvahääletus toimus 17.19. veebruaril 1923. aastal ning sellest võtsid osa 461005 inimest. Hääletusel osalenutest 328369 andsid hääle usuõpetuse sisseviimise poolt algkoolis, 130476 aga olid selle vastu. Kristliku Rahvaerakonna eestvedamisel läbiviidud rahvahääletus oli Eestis ja laiemalt Põhjamaades esimene, millega rahvas suutis nii selgelt oma tahet väljendada ja seda seadusandliku kogu enamuse kiuste ka ellu viia. 1923. aasta kogemus sundis riigikogu tõstma rahvaalgatuse tarvis vajaminevate allkirjade arvu, et edaspidi sarnaseid olukordi vältida,
Kui pärast kõiki takistusi seadusemuudatus 1922. aasta novembris riigikogus hääletusele tuli, lükkas saadikute enamus selle tagasi. Seda hetke olid parempoolsed erakonnad koos Kristliku Rahvaerakonnaga oodanud, sest nüüd läks toosama seadusemuudatuse ettepanek rahvahääletusele. Algas järjekordne kihutustöö, sest seekord oli vaja koguda 250000 kodaniku toetus Rahvahääletus toimus 17.–19. veebruaril 1923. aastal ning sellest võtsid osa 461005 inimest. Hääletusel osalenutest 328369 andsid hääle usuõpetuse sisseviimise poolt algkoolis, 130476 aga olid selle vastu. Kristliku Rahvaerakonna eestvedamisel läbiviidud rahvahääletus oli Eestis ja laiemalt Põhjamaades esimene, millega rahvas suutis nii selgelt oma tahet väljendada ja seda seadusandliku kogu enamuse kiuste ka ellu viia. 1923. aasta kogemus sundis riigikogu tõstma rahvaalgatuse tarvis vajaminevate allkirjade arvu, et edaspidi sarnaseid olukordi vältida,
õnnestumisprotsent eraisikute omast. Seega on väga oluline, kuidas toimub inimese meelestamine ja missugune näeb välja eeltöö. Henry Jakobsoni väitel ei loobu nende seminaril suitsetamisest 1-2 inimest iga kümne inimese kohta. Põhjuseks on tema meelest see, et inimene pole suutnud ennast avada ja seetõttu muuta ka enda nägemust suitsetamisest. Nende statistika kohaselt suudab loobuda esimese korraga umbes 75 % seminaril osalenutest ning 25 % vajab rohkemat kui vaid ühte seminari. Tema meelest on 90 % inimestest, kes tulevad lisaseminarile need, kellel on lihtne suitsetamisest loobuda, kuid nad eksperimenteerivad sellega kas nad saavad teha vaid ühe sigareti. Kuid ainult ühe sigareti suitsetamine ei õnnestu. Sel juhul satub suitsetaja tagasi nõiaringi. Ülejäänud kes tagasi tulevad on need, kellele info ei jõudnud pärale, nad peavad suitsetamishimu suruma alla tahtejõuga ning ei suuda sellega toime tulla
D-vitamiini puudus võib tekkida põhjamaade elanikel, kuna seal on kogu aasta vältel suhteliselt vähe päikest, eriti sügis- ja talvekuudel. Täiendavalt vajavad D-vitamiini ka imikud ja vanemaealised, eriti need, kes ei käi õues. Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring näitas, et eestlastel esineb luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust aasta läbi. Eriti tõsine on olukord talvel, mil tervelt 73% uuringus osalenutest oli organismis liiga vähe D-vitamiini. Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud ka seda, et Dvitamiin on isegi olulisem kui kaltsium. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks. Kui D-vitamiini on vähe, väheneb ka kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luu mineraalse tiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks
andmeid MTÜ Convictus ja Me aitame Sind (MAS) süstlavahetusprojektide raames Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Vastanute hulgas oli vähe neid, kes olid süstimist alustanud alles hiljuti: 11% vastanutest olid süstimist alustanud viimase kahe aasta jooksul, 26% viimase kolme kuni viie aasta jooksul. Peaaegu pooled olid end süstinud juba kuus kuni kümme aastat. 46,2% vastanutest väitsid, et süstivad end iga päev. Peaaegu 2/3 (64%) Tervise Arengu Instituudi 2005. aasta uuringus osalenutest olid olnud vanglas. Keskmine vangistuskordade arv elu jooksul oli kaks (varieerudes ühest 35-ni). Peaaegu kolmandik vastanuist väitis, et oli end süstinud ka vangistuse jooksul. Kaks kolmandikku (69%) neist, kes tunnistasid, et süstisid end ka vangistuse jooksul, ütlesid, et jagasid selle aja vältel süstlaid kaaslastega. 44% vastanuist väitis, et nad on registreeritud uimastiravi keskuses või psühhiaatriahaiglas. 12% vastanutest said uuringu vältel võõrutusravi
3. 4. sotsiaalsete oskuste treeningust osavõtvate kiusajate 4. Esiteks, näitasid uurimistulemused (Kõiv & ja ohvrite kognitiivsete moonutuste muutuste uurimine Poobus, 2003), et pärast sotsiaalsete oskuste treeningul osalemist treeningu käigus. minetas ohvri staatuse üle kolmandiku ning kiusaja staatuse üle neljandiku treeningul osalenutest. Kuigi SOT oli efektiivne 8. Kokkuvõte kiusajate ja ohvrite sotsiaalsete oskuste tõhustamisel, näitasid kogu kooli haaravad uurimistulemused, et kiusamisprobleem 9. Traditsiooniline vaatenurk on, et õppekavas projektis osalenud koolides muutus projekti käigus (sügisest 2001 keskendutakse eelkõige õpilaste intellektuaalsete võimete
kinnipidamisest. Ilma eneseusalduseta on kava algusest peale puudulik. Borgeni ja Maglio protsessiga tekitatakse enesekindlust. Tegevus sisaldab konkreetset hoovõtu- elementi. uuringus (2007) keskenduti küsimusele, mis aitab kaasa tegevuskavade tulemuslikkusele ja Klient lahkub parema arusaamisega iseendast ja suurema enesekindlusega. mis seda takistab. Üle 90% uuringus osalenutest teatas, et eneseusaldus ja enesekindel Lisavõimalusena palutakse teistel toetavatel inimestel (pereliikmetel ja sõpradel) anda suhtumine olukorda on peamised kaasaaitavad tegurid. teavet nõustatava tugevate külgede ja karjäärivõimaluste kohta (VI peatükk, osa «Kliendile oluliste inimeste kaasamine nõustamisse")
annaabi.ee 
